fbpx
Ühiskond & Kultuur

Paavst hoiatab: tehisintellekti kontrollimatu areng on osa Paabeli torni ehitamise projektist

Paavst Leo XIV on äsja avaldanud oma esimese paavstliku ringkirja (entsüklika), milles kutsub maailma valitsusi üles piirama tehisintellekti süsteemide arengut, mis ohustavad inimeste ja ühiskonna hüvelist arengut, ähvardades luua Jumalata maailma kalkuses tervenisti selle maailma vägevate meelevallale allutatud “Paabeli torni”.

Katoliku Kiriku juhid on viimased 135 aastat avaldanud kokku 24 ringkirja, milles kõnetatakse inimeste ja ühiskonna elu hingelisi ja sotsiaalseid murekohti.

Katoliku Kiriku veebileht resümeerib Leo XIV sügavapilgulise vaate tehisintellekti ohtudest järgnevalt:

Esmaspäeval, 25. mail 2026  avaldati (Rooma aja järgi 11.30) Tema Pühadus paavst Leo XIV esimene entsüklika Magnifica humanitas.  Paavsti entsüklika on kaalukas õpetuslik kiri, mille paavst läkitab piiskoppidele, katoliiklastele ja sageli ka laiemale avalikkusele. Nende dokumentide kaudu käsitlevad paavstid sügavaid moraalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja globaalseid küsimusi, millega inimkond silmitsi seisab. Entsüklikad on kujundanud katoliku kiriku seisukohti õigluse, sõja, pereelu, vaesuse, inimväärikuse ja looduse hoidmise teemadel. Need on siiani ühed kiriku autoriteetseimad ja kestvaimad hääled ajalooliste muutuste ning ülemaailmse ebakindluse aegadel.

Magnifica Humanitas pakub sissevaateid inimese kaitsmisse tehisintellekti ajastul, kus keskmes on inimväärikus, sotsiaalsed hüved, solidaarsus, haridus ja rahukultuur.  Leo XIV nendib, et tehisintellektist on saanud avaliku arvamuse kujundamise otsustav element piltide ja sisu manipuleerimise kaudu, muutes tõe ja vale eristamise üha raskemaks.   

Magnifica Humanitas pakub sissevaateid inimese kaitsmisse tehisintellekti ajastul, kus keskmes on inimväärikus, sotsiaalsed hüved, solidaarsus, haridus ja rahukultuur.  Leo XIV nendib, et tehisintellektist on saanud avaliku arvamuse kujundamise otsustav element piltide ja sisu manipuleerimise kaudu, muutes tõe ja vale eristamise üha raskemaks.   

Rooma-Katoliku Kiriku veebileht

Entsüklikas viitab paavst Augustinusele, paavst Leo XIII-le, paavst Johannes Paulus II-le, kes olid aktiivsed eestkõnelejad inimõiguste, õiglase rahu ja tehnoloogilise arengu eest. Leo XIV tahab ehitada üles õiglast ja inimväärikat kultuuri jätkates oma eelkäia, paavst Franciscuse teekonda, kes manitses mitte ühiskonnal jääda passiivseks ning kes vaid ehitab ükskõiksusekultuuri. Paavst Leo XIV ei möödu ka J. R. R. Tolkieni tekstidest, mida ta aktiivselt kasutab, et selgitada, kuidas igaüks meist saab üles ehitada armastuse tsivilisatsiooni ning mitte jääda kurjuse ega ahvatluste teenistusse.

Paavst ütleb, et saagem oma maailmas „lootuse kudujateks“, jagades seda, kes me oleme ja mis meil on, et Jeesuse kohalolu võiks meie seas kasvada ja tema kuningriik kuju võtta. Igapäevaelu alandlikus truuduses võib isegi tehisintellekti ajastust saada aeg, mil Püha Vaim toob meie ellu armastuse tsivilisatsiooni.

Paavst Leo XIV ei möödu ka J. R. R. Tolkieni tekstidest, mida ta aktiivselt kasutab, et selgitada, kuidas igaüks meist saab üles ehitada armastuse tsivilisatsiooni ning mitte jääda kurjuse ega ahvatluste teenistusse.

Rooma-Katoliku Kiriku veebileht

“Tõepoolest, Issand teeb jätkuvalt kõike uueks ja pakub igale ajastule võimalust saada osaks päästmisloost kehastumise valguses. Ma usaldan meie soovi Kristuse Emale, Magnificati naisele, et ta juhiks meie samme läbi selle muutuste aja ja säilitaks meis kõigis tõelise usu evangeeliumisse, et me võiksime olla tunnistajaks inimkonna suurusele, millesse Jumal on teinud oma eluaseme,” kirjeldab paavst Leo XIV entsüklika lõpus.

Allikad: 1 ja 2

Adrian Bachmanni kommentaar:

Paavst Leo XIV esimene entsüklika käsitleb inimkonna eksistensti kõige ulatuslikumalt, sügavamalt ning võimalik et ka pöördumatult puudutavat teemat läbi igavikuliste printsiipide, mille kehtivust ei väära ükski ajastu, sõltumata sellest kui truu või truudusetu antud ajastu tõe, õigluse ja armastuse ideele ka ei oleks.

Paavst Leo XIV esimene entsüklika käsitleb inimkonna eksistensti kõige ulatuslikumalt, sügavamalt ning võimalik et ka pöördumatult puudutavat teemat läbi igavikuliste printsiipide, mille kehtivust ei väära ükski ajastu, sõltumata sellest kui truu või truudusetu antud ajastu tõe, õigluse ja armastuse ideele ka ei oleks.

Adrian Bachmann

Püha Augustinus jaotab inimeseks olemise individuaalse ja ühiskondliku dimensiooni kahte lepitamatusse vaimuseisundisse, mida Augustinus nimetab “jumalariigiks” ning “inimese riigiks”. Kui jumalariik viitab täiuslikule hingeseisundile, mis on allutatud täiuslikult Jumala teenimisele läbi ligimese teenimise (ning vastupidi), siis inimese riigi keskmes on miskit, mida Augustinus nimetab “libido dominandi”, ehk võimuiha, mis väljendub soovis domineerida ning allutada ligimesed pelga vahendina iseenese tahte teenistusse.

Hiiglaslike andmebaasidega seotud tehisintellekti süsteemide arendamisel on eeskätt kaks tagajärge, mis on sedavõrd ilmsed, et neid on võimatu mitte arvata programmi taga seisvate, piiramatut poliitilist võimu ning rahalisi vahendeid omavate isikute taotluslikuks eesmärgiks. Seega – mis need eesmärgid on?

Kui jumalariik viitab täiuslikule hingeseisundile, mis on allutatud täiuslikult Jumala teenimisele läbi ligimese teenimise (ning vastupidi), siis inimese riigi keskmes on miskit, mida Augustinus nimetab “libido dominandi”, ehk võimuiha, mis väljendub soovis domineerida ning allutada ligimesed pelga vahendina iseenese tahte teenistusse.

Adrian Bachmann

Esiteks, röövida suur osa miljarditele inimestele mitte üksnes elatist, vaid ka elu mõtet andev töö, et rikastada seeläbi miljardite teenistusest ja elu mõttest ilma jäämise hinnaga mõnda tuhandet miljardäri ning parimal juhul mõnda miljonit AI ökosüsteemi jooksutavate korporatsioonide väikeosanikku.

Teiseks aga dehumaniseerida niigi digitaalse simulaakrumi, lämmatava bürokraatia ning lakkamatute psühholoogililiste infooperatsioonide koosmõjus ehedast inimlikkusest suuresti tühjenenud maailm hüperautomatiseerimise kaudu punktini, kus võimu ja vara omava klassi jaoks üksnes inimressursi tähendust omavad inimesed minetavad õiguse elule või parimal juhul “elamisväärsele” elule sootuks. Kusjuures viimaste elude elamisväärsus on väärtusetuks hinnatud nende samade isikute poolt, kelle piiritu rikkuse ning võimujanu inimestelt vara ja vabaduse viimased riismed on riisunud.

Sedasi kujutab suurelt osalt inimkonnast nii teenistuse, vabaduse kui elu mõtte röövida ähvardav digitaalne düstoopia endast inimkonna orjastamise kõige täiuslikumat manifestatsiooni. See on ühiskonna ümberkujundamise projekt, mille käitav vaim on olemuslikult jumaliku ligimesearmastuse täielik vastand, kujutades endast sisuliselt “libido dominandi” ehk võimuiha täiuslikku väljendust. See on programm, kus küsimus seda tagant tõukava vaimu identiteedi kohta on Jumalasse uskuvate inimeste jaoks samaväärselt selge, kui küsimus selle vaimu olemasolust on uskmatutele sootuks tundmatu. Selline on ka loogiline asjade käik, kuna jumalikust vabatahtlikult loobunud inimkonna saatuseks saab olla üksnes ilma jäämine oma inimlikkusest.

Sedasi kujutab suurelt osalt inimkonnast nii teenistuse, vabaduse kui elu mõtte röövida ähvardav digitaalne düstoopia endast inimkonna orjastamise kõige täiuslikumat manifestatsiooni. See on ühiskonna ümberkujundamise projekt, mille käitav vaim on olemuslikult jumaliku ligimesearmastuse täielik vastand, kujutades endast sisuliselt “libido dominandi” ehk võimuiha täiuslikku väljendust.

Adrian Bachmann

Täiendavaid mõtisklusi tehisintellekti mõjust ja olemusest inimesele ning inimkonnale on võimalik lugeda, kuulata ning jagada käesoleva loo lõpus toodud linkidel.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.

Esifoto: Marco Iacobucci Epp/Shutterstock.com

SEOTUD LOOD:

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.