Ülikõrged gaasihinnad Euroopas võivad ohustada toiduga kindlustatust kogu maailmas, hoiatas Norra väetisetootja Yara, rõhutades Euroopa lämmastikutootmise olulisust maailma põllumajandusele.
Yara president Svein Tore Holsether hoiatas ettevõtte kolmanda kvartali aruandes, et põllukultuuride saagikus võib langeda, kuna põllumehed võivad olla sunnitud väetiste kasutamist nende kõrgemate hindade tõttu vähendama, mis võib omakorda kaasa tuua toiduainete tootmismahu järsu languse.
„Kui põllumees lämmastikväetist põllule ei vii, langeb teraviljasaak juba esimesest saagist kuni 50%. Sedasi jõutakse väga kiiresti energiakriisist toidukriisini,” ütles Holsether majanduslehele E24. „Ma kardan, et kui see jätkub, võime mõnel pool maailmas näha nälga.”
Holsether ütles, et tunneb ennekõike muret maailma vaesemate piirkondade pärast. Mitmel pool maailmas kulutavad inimesed toidule kuni 60% oma sissetulekust, rõhutas Holsether.
Väetised asendavad toitaineid, mida põllukultuurid mullast eemaldavad. Ilma väetisteta väheneks oluliselt põllukultuuride saagikus ja põllumajanduse tootlikkus. Praeguse seisuga on Aasia ja Vaikse ookeani piirkond suurim väetiste turg ja moodustab koguturust umbes 60%.
Kui põllumees lämmastikväetist põllule ei vii, langeb teraviljasaak juba esimesest saagist kuni 50%. Sedasi jõutakse väga kiiresti energiakriisist toidukriisini.
Yara ise teenis kolmandas kvartalis 143 miljonit USA dollarit puhaskahjumit, võrreldes eelmise aasta sama perioodi 339 miljoni USA dollari suuruse puhaskasumiga.
Oslos asuv Yara on üks Euroopa suurimaid maagaasi tööstuslikke ostjaid. Kõrged gaasihinnad ajendasid ettevõtet aga aktiivsust ja kokkuostu vähendama.
Yara International on Norra keemiaettevõte, mis on spetsialiseerunud lämmastikväetiste, samuti nitraatide, ammoniaagi, uurea ja muude lämmastikupõhiste kemikaalide tootmisele. 1905. aastal Norsk Hydro nime all asutatud Yara, maailma esimene mineraalsete lämmastikväetiste tootja, on ligikaudu 8% turuosaga endiselt maailma juhtiv mineraalväetiste tarnija. Tänaseks on ettevõttel ligikaudu 13 000 töötajat ning tootmisüksused kuuel kontinendil. Ettevõte tegutseb enam kui 50 riigis ja müüb ligikaudu 150 riiki. Norra valitsusele kuulub enam kui kolmandik Yarast ja ta on selle suurim aktsionär.
Viimastel nädalatel on Euroopas elektri- ja gaasihinnad hüppeliselt tõusnud, tingituna varem „täiuslikuks tormiks” nimetatud mitmete tegurite üheaegsest toimest, sh vankuv „roheline üleminek,” LNG tarnete langus, talve eel täitmata varud ning COVID-i järgse majandusliku elavnemisega kaasnenud energiatarbimise kasv.
Norra äsja ametisse nimetatud rahandusminister, keskerakondlane Trygve Slagsvold Vedum väljendas antud arengute pärast muret, kuid rõhutas, et Norra kõrgete elektrihindade vastu „imerohtu” ei ole ning tunnistas, et ei saa lubada meetmeid, mis inimeste elektriarveid kiiresti kärbiksid.
„Ei ole mingit imerohtu. Me näeme praegu aastatetaguste otsuste tagajärgi. Ulatuslikumad meetmed, mis hindu oluliselt langetaksid, võtavad palju aega,” ütles Vedum ajalehele Klassekampen.