Marina Zhang
Mobiiltelefonide keelamine koolides parandab laste õppeedukust ning vähendab koolikiusamist ja õpilaste vajadust psühholoogilise nõustamise järele, selgub Norras läbi viidud uuringust.
„Nutitelefonide keelamine vähendab oluliselt tüdrukute tervishoiuteenuste kasutamise sagedust psühholoogiliste sümptomite ja häirete tõttu,“ kirjutas uuringu autor Sara Sofie Abrahamsson töö kokkuvõttes. “Kiusamine väheneb keelu järel aga mõlemast soost õpilaste seas.“
Uurimuses toetuti viimaste aastakümnete andmetele, keskendudes 2010-2020 dekaadile. Uuringu ühe kõige markantsema järeldusena tuvastati asjaolu, et telefonide keelamise poliitika kehtestamisel ei olnud võimalik täheldada lastele mitte ühtegi negatiivset mõju.
Uuringu ühe kõige markantsema järeldusena tuvastati asjaolu, et telefonide keelamise poliitika kehtestamisel ei olnud võimalik täheldada lastele mitte ühtegi negatiivset mõju.
„Telefonid on ilma igasuguse kahtluseta häiriv tegur. Kui lapsel on tundide ajal telefon taskus ja see vibreerib pidevalt, nihkub tema tähelepanu paratamatult õpetaja pealt telefonile,“ ütles 25 aastat koolis nõustajana töötanud psühhoterapeut Tom Kersting väljaandele The Epoch Times, nõustudes täielikult Norra raporti järeldustega. Olles ise samuti koolides telefonide keelustamise poliitika pooldaja, prognoosis Kersting, et Norras hakkavad õpilaste akadeemiline tase, vaimne tervis ning sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused mobiilikeelu tõttu paranema.
Uuringu korraldus ja peamised leiud
Norras puuduvad riiklikud suunised nutitelefonide kasutamise kohta, mistõttu otsustab iga kool vastava poliitika üle ise. Abrahamsson kogus Norra põhikoolidest, kus õpivad 13.-16. aastased lapsed, küsitluse teel andmeid nutitelefonide kasutamise ning selle kohta, kas ja millal koolid kehtestasid nutitelefonide kasutamise eeskirjad.
Seejärel seoti vastused andmetega, mis puudutasid vastava kooli õpilaste hindeid ja kooliüleste eksamite tulemusi, keskmist hinnet, visiitide sagedust psühholoogide ja perearstide juurde ning kiusamise näitajaid.
Abrahamsson tõi välja neli peamist leidu seoses nutitelefonide keelamisega:
*tüdrukute vajadus psühholoogilise nõustamise järele vähenes pärast nutitelefonide keelu rakendamist 60% võrra;
*nii tüdrukute kui ka poiste seas vähenes nutitelefonide keelu rakendamise järgselt koolikiusamise sagedus;
*tüdrukute keskmine hinne ja kooliväliselt hinnatud matemaatikatestide tulemused paranesid;
*tüdrukud jätkasid pärast nutitelefonide keelu sisse seadmist suurema tõenäosusega õpinguid akadeemilise suunaga gümnaasiumis.
Tüdrukute vajadus psühholoogilise nõustamise järele vähenes pärast nutitelefonide keelu rakendamist 60% võrra.
Autor leidis, et enim oli nutitelefonide koolis keelamisest kasu tüdrukutele, sh kõige enam madala sotsiaalmajandusliku taustaga tüdrukutele, ning mida rangem poliitika, seda suurem oli keelu rakendamise kasutegur. Rangemad koolid keelasid õpilastel telefoni kooli võtmise sootuks või nõudsid, et õpilased annaksid oma telefonid enne tunni algust ära.
Huvitaval kombel ei mõjutanud nutitelefonide keelamine ei poiste vaimset tervist ega ka nende keskmist hinnet.
Autor leidis, et enim oli nutitelefonide koolis keelamisest kasu tüdrukutele, sh kõige enam madala sotsiaalmajandusliku taustaga tüdrukutele. Huvitaval kombel ei mõjutanud nutitelefonide keelamine ei poiste vaimset tervist ega ka nende keskmist hinnet.
Nutitelefonikeelud Ameerika Ühendriikides
Ameerika Riikliku Vanemate Liidu 2024. aastal korraldatud küsitlusest selgus, et vaid 32 protsenti lapsevanematest toetab koolides õpilastel nutitelefonide kasutamise keelamist, kuigi 43 protsendi sõnul on nende lapse koolis selline poliitika olemas. USA riikliku Haridusstatistikakeskuse andmetel keelas 2019.-2020. õppeaastal üle 76 protsendi koolidest mobiiltelefonide või nutitelefonide mitteakadeemilise kasutamise koolipäeva jooksul.
Mitmed koolipiirkonnad on viimasel ajal kehtestanud rangemad telefonipoliitikad, mis on leidnud üha kasvavat toetust nii õpetajate, õpilaste kui ka vanemate seas. Näiteks Colorados asuva Brush’i koolipiirkonna inspektor Bill Wilson tõhustas 2021. aastal piirkonna mobiiltelefonide eeskirja. Kuigi ringkonnas oli alati kehtinud kooliajal mobiiltelefoni kasutamise keeld, ei olnud selle rikkumisel mingeid tagajärgi. 2021. aastal lisati klausel, et telefonide kasutamiselt tabatud õpilaste vanemad peavad kooli telefonile järele tulema.
Wilsoni sõnul tulid paljud vanemad sellise nõude välja kuulutamise järel kooli kartusega, et koolid tahavad „kontrollida nende last ja võtta nende lapselt võimaluse vanematega ühendust võtta, kui koolipäeva jooksul midagi juhtub,“ vihjates, et „koolid teevad midagi lubamatut ja keelavad lastele nende õigusi“.
Ameerika Riikliku Vanemate Liidu 2024. aastal korraldatud küsitlusest selgus, et vaid 32 protsenti lapsevanematest toetab koolides õpilastel nutitelefonide kasutamise keelamist.
Hiljem muudeti eeskirja nõnda, et õpilased võisid telefoni koolis küll omada, kuid seade pidi olema koolipäeva vältel seljakotis. Lisaks võisid õpilased, kellel olid kas spetsiifilised tervisehäired või mingisugused nutitelefoni jälgimist nõudvad kohustused, oma telefoni kontrollida kooli kantseleis.
Ajapikku hakkasid ka vanemad sellise korralduse eeliseid nägema. „Mida rohkem vestlusi me peame, seda enam hakkavad isegi need, kes on algselt nutitelefonide kasutamise piiramisele ägedalt vastu, mõistma, et me soovime tegelikult mõlemad samu häid asju,“ selgitas Wilson. „Me püüame aidata peredel laste ja õpikeskkonna huvides edukalt navigeerida tänaseks juba väga keeruliseks muutunud olukorras.“
Wilson prognoosib, et nutitelefonide koolides keelustamine saab kogu Ameerika Ühendriikides järk-järgult normiks. Esimene osariik, kus kehtestati üleriigiline telefoni- ja sotsiaalmeedia keeld õppetöö ajal, oli 2023. aastal Florida. Florida eeskujul on ka Ohio, Oklahoma, Vermont ja Kansas võtnud vastu koolides telefonide kasutamist reguleerivad seadused ning mitmed koolipiirkonnad, sealhulgas Marylandis, Californias, Virginias ja Connecticutis, on samuti kehtestanud telefonikeelu.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kui oleks vaja esile tuua tehnoloogia, mis on viimastel sajanditel omanud kõige laastavamat mõju inimeste vaimsele tervisele, kognitiivsetele võimetele ja moraalse kompassi kalibreeritusele, siis on raske leida miskit, mis suudaks konkureerida nutitelefonide ning muude infotehnoloogiliste agregaatidega, mis tõmbavad inimest eemale reaalse elu kogemusest virtuaalse avatari asendusaine juurde.
Kui oleks vaja esile tuua tehnoloogia, mis on viimastel sajanditel omanud kõige laastavamat mõju inimeste vaimsele tervisele, kognitiivsetele võimetele ja moraalse kompassi kalibreeritusele, siis on raske leida miskit, mis suudaks konkureerida nutitelefonide ning muude infotehnoloogiliste agregaatidega, mis tõmbavad inimest eemale reaalse elu kogemusest virtuaalse avatari asendusaine juurde.
Adrian Bachmann
Nutiseadmetel on inimestele, eeskätt aga lastele eriliselt destruktiivne mõju, kuna need pakuvad virtuaalset aseainet argielu mitte piisavalt rahuldust pakkuvale reaalsusele, mis muutub sellevõrra kesisemaks, mida kesisemaks muutub argielus rahulolematu isiku tahtejõud, kujutlus- ja töövõime oma elu ja iseennast paremaks muuta – materiaalselt, füüsiliselt, intellektuaalselt ja moraalselt.
Kes soovib mõista põhjalikumalt, kui söövitav on olnud virtuaalreaalsuse seadmete mõju inimkonna intellektuaalsetele võimetele viimase 40 aasta jooksul, nendel soovitab siinkirjutaja tutvuda Saksa neuroteadlase Manfred Spitzeri käsitlusega teemast, mis on kokku võetud teoses “Digitaalne dementsus” (Digital Dementia).
Kes soovib mõista põhjalikumalt, kui söövitav on olnud virtuaalreaalsuse seadmete mõju inimkonna intellektuaalsetele võimetele viimase 40 aasta jooksul, nendel soovitab siinkirjutaja tutvuda Saksa neuroteadlase Manfred Spitzeri käsitlusega teemast, mis on kokku võetud teoses “Digitaalne dementsus” (Digital Dementia).
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: