Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
2023. aasta seisuga on Euroopa jõudnud punkti, kus üle 21% kontinendi elanikkonnast elab vaesusesse langemise piirimail.
Eurostati poolt avaldatud andmete kohaselt on Euroopas 94,6 miljonit inimest, kes seisavad silmitsi vähemalt ühega kolmest sotsiaalmajanduslikust “välja langemise” ohust. Ohtude hulgas on toodud sissetulekute puudus või puudulikkus, ränk sotsiaalne ja/või materiaalne vaesus või ülimalt madal tööhõive, mis on defineeritud kui täiskasvanu, kes töötab alla 20% oma potentsiaalsetest töötundidest aasta läbilõikes.
Eurostati poolt avaldatud andmete kohaselt on Euroopas 94,6 miljonit inimest, kes seisavad silmitsi vähemalt ühega kolmest sotsiaalmajanduslikust “välja langemise” ohust.
Järgnevas graafikus on toodud vaesusesse langemisega silmitsi seisva elanikkonna osakaal üldpopulatsioonis riigiti.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Olukorras, kus ligi neljandik Euroopa elanikkonnast on vaesuse ning sotsiaalse deklasseerumise piirimail, võib Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslikku projekti ning individuaalsete Euroopa riikide ponnistusi elanikkonna ainelise hüveolu tagamisel ühemõtteliselt läbikukkunuks lugeda.
Olukorras, kus ligi neljandik Euroopa elanikkonnast on vaesuse ning sotsiaalse deklasseerumise piirimail, võib Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslikku projekti ning individuaalsete Euroopa riikide ponnistusi elanikkonna ainelise hüveolu tagamisel ühemõtteliselt läbikukkunuks lugeda.
Adrian Bachmann
Ultimatiivselt on ühiskonna jõukuse tase paratamatult individuaalsete tööpingutuste summa. Kuigi rikkust on võimalik omandada muul viisil kui tööga ning märksa suuremas koguses pealekauba, on rikkuse loomine võimalik siiski üksnes töö abil. Ent reaalse vaimse või füüsilise töö tegijate osakaal kogu Euroopas on langemas drastiliselt võrreldes administratiiv-bürokraatlike tegevustega, mille eesmärgiks ei ole rikkuste loomine, vaid nende ekstraheerimine rikkuste loojatelt, protsessi käigus rikkuste loomist regulatsioonide abil üha keerulisemaks muutes.
Põhjusi, miks osad ühiskonnad ja rahvad majanduslikule õitsengule puhkevad ja osad mitte, on mõistagi rohkem kui üks. Sellest hoolimata ei ole võimalik kujutada ette laialdaselt kõrge materiaalse jõukuse tasemega ühiskonda, mille liikmed ei oma tugevat usku, et nende tööpanus võimaldab neil suure kindlusega saada õiglase osa oma töö viljadest. Kui usk tööga jõukaks saamisesse peaks populatsiooni seas üldlevinult murduma, võtab kõikjal võimust minna laskmise meeleolu. Levib vaesus, kuna rikkuse nimel ei ole mõtet ennast vaeseks töötada, töökvaliteet langeb drastiliselt kõikides tootmise ja teenindamise sektorites (kuigi SKT näitaja jätkab võlapõhises rahasüsteemis ka vaesumise kiuste kasvamist) ning kogu ühiskond hakkab möödunud generatsioonide töövilju “kannibaliseerima”.
Reaalse vaimse või füüsilise töö tegijate osakaal kogu Euroopas on langemas drastiliselt võrreldes administratiiv-bürokraatlike tegevustega, mille eesmärgiks ei ole rikkuste loomine, vaid nende ekstraheerimine rikkuste loojatelt, protsessi käigus rikkuste loomist regulatsioonide abil üha keerulisemaks muutes.
Adrian Bachmann
Selline on lühidalt kokku võetuna kiiresti vaesuva Läänemaailma sotsiaalmajanduslik realiteet tänase seisuga. Trajektoori sihtpunkt on küll teada, ent disintegratsiooni kiirus on veel lahtine.
Kollapsist pääsemise ainsaks teeks oleks mastaapne võlgade annulleerimine finantssektori poolt ning riigisektori seninägematu saneerimine, mis võimaldaks maksukoormuse drastilist langust, vabastades sedasi kolossaalses koguses ostujõudu ning kaotades muuhulgas majandustegevuselt enamuse bürokraatlikke takistusi. Ent antud stsenaarium ei saa üheski riigis kunagi juhtuma seoses plutokraatide ning riigiaparaadi vastuseisuga, mistõttu ohverdatakse ühiskonna üldine huvi erahuvide altarile seni, kuni kogu süsteem kokku variseb, et mäng võiks märksa vaesemalt tasemelt alata uuesti.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Vernerie Yann/Shutterstock.com