Ajal, mil aruandeid koostab, klientide kõnedele vastab, laenutaotlusi töötleb ja isegi sõidukeid juhib tehisintellekt, ladudes toimetavad robotid ning varem juhtide, pangaamenike ja analüütikute vastutusalasse kuulunud otsuseid langetavad algoritmid, on ootuspärane, et üha enam inimesi tunneb huvi, kas ka nende töökoht on ohus. Vastus sellele küsimusele on paljude jaoks lootustandev, kuna töid, mida tehisintellekt ei suuda niipea üle võtta, jätkub üsnagi arvukalt.
USA Karjääriinstituut tõi oma hiljutises analüüsis esile 65 ametit, mida ei oota tõenäoliselt ees automatiseerimine. Kõik allpool loetletud ametid eeldavad midagi, mida tehnoloogia veel pakkuda ei suuda – täpsemalt empaatiat, usaldust, loovust ja inimlikku otsustusvõimet ehk lühidalt öeldes inimese panust.
Tarkvara abil on võimalik sooritada üha paremini ülesandeid, mis nõuavad jäikade reeglite järgimist. Ehk teisisõnu väljendudes saab robot hakkama kõigega, mis on prognoositav. Kuid kuna elu kulgeb harva etteantud stsenaariumi alusel, on öösel kell 2 patsiendi rahustamiseks vaja medõde, raskustega maadleva lapse motiveerimiseks õpetajat, leinaga toime tulemisel toeks terapeuti ning innovatsiooniks disainerit. Need on olukorrad, mida me lahendame eeskätt instinkti ja emotsioonide toel, – ning algoritmi jaoks jäävad need sügaval tasandil hoomamatuks. Seetõttu ohustabki väljavaade kaotada oma töökoht tehisintellektile või robotile kõige vähem just tervishoius ja hariduses ning loometööl ja suhetel põhinevatel aladel tegutsevaid töötajaid.
Kuna elu kulgeb harva etteantud stsenaariumi alusel, on öösel kell 2 patsiendi rahustamiseks vaja medõde, raskustega maadleva lapse motiveerimiseks õpetajat, leinaga toime tulemisel toeks terapeuti ning innovatsiooniks disainerit.
Järgnevalt loetleme valdkondade kaupa ameteid, mida tehisintellekt ega robotid üle ei võta.
Tervishoid ja meditsiin
Patsientidele ei piisa üksnes diagnoosist. Nad vajavad kindlustunnet, usaldust ja hoolikat otsustusvõimet. Ja kuigi tarkva võib analüüsida skaneeringutelt leitavaid andmeid, ei suuda see inimest mõista ega toetada.
Kõrge nõudluse ja madala automatiseerimisriskiga ametid tervishoius on aga järgnevad:
medõed
pereõed ja eriõed
füsioterapeudid
tegevusterapeudid
vaimse tervise nõustajad
psühholoogid
psühhiaatrid
sotsiaaltöötajad
logopeedid
dietoloogid, toitumisterapeudid ja toitumisnõustajad
ämmaemandad
lastearstid
geriaatrilise hoolduse spetsialistid
palliatiivse hoolduse õed
massöörid
hambaarsti assistendid
sõltuvusnõustajad
pereterapeudid
kunstiterapeudid
muusikaterapeudid
Tähelepanu väärib, et kõik ülaltoodud ametid sarnanevad selle poolest, et sõltuvad lisaks tehnilistele teadmistele ja oskustele ka inimese kohalolekust.
Looming
Viimasel ajal võib üha sagedamini kohata müüti, justkui haaraks tehisintellekt peagi kunstivaldkonnas domineeriva positsiooni. Tegelikkus on siiski nüansirikkam. Tarkvara suudab küll jäljendada mustreid, kuid ei suuda luua tähendust ega kultuurilist seost. Loovus ei seisne üksnes mingi produkti tootmises, vaid sõltub emotsioonide ja elukogemuse sidumisest ning loomingu vahendusel loo jutustamisest. Publik ihkab jätkuvalt autentsust ning autentsus lähtub inimesest.
Seetõttu jäävad loomingulised elukutsed ka tulevikus püsima, sealhulgas:
kirjanikud ja muud autorid
ajakirjanikud ja reporterid
toimetajad
graafilised disainerid
sisekujundajad
koreograafid
muusikud
näitlejad ja artistid
filmirežissöörid
fotograafid
moedisainerid
illustraatorid
kunstilised juhid
loovstrateegid
reklaami- ja tekstikirjutajad
Haridus
Õppimine on olemuslikult suhetepõhine protsess ning ei saa toimida automatiseeritult. Tarkvara võib küll esitada õppetundideks vormistatud materjali, kuid see ei suuda õpilasi juhendada, distsiplineerida ega inspireerida. Raskustesse sattunud teismeline vajab julgustust, klassiruum õpetaja energiat ning perekonnad inimlikku juhendamist.
Õppimine on olemuslikult suhetepõhine protsess ning ei saa toimida automatiseeritult. Tarkvara võib küll esitada õppetundideks vormistatud materjali, kuid see ei suuda õpilasi juhendada, distsiplineerida ega inspireerida. Raskustesse sattunud teismeline vajab julgustust, klassiruum õpetaja energiat ning perekonnad inimlikku juhendamist.
Seetõttu vajame ka tulevikus järgmiste ametite esindajaid:
kooliõpetajad
eripedagoogid
ülikooli professorid
abiõpetajad
karjäärinõustajad
akadeemilised nõustajad
sporditreenerid
organisatsiooni koolitajad
tuutorid
lasteaiaõpetajad
Isiklikud teenused ja juhirollid
Paljud igapäevased teenused jäävad püsima sel lihtsal põhjusel, et inimesed usaldavad inimesi. Kliendid tulevad sama teenusepakkuja juurde tagasi eelkõige inimliku vestluse, tuttavuse ja mugavuse, mitte üksnes teenuse sisu pärast.
Suures osas sõltuvad suhetest järgnevad ametid:
juuksurid ja habemeajajad
meigikunstnikud
fitnessitreenerid
joogaõpetajad
sündmuste korraldajad
pulmakorraldajad
lapsehoidjad
eakate hooldajad
enesearengu treenerid
kogukonnatöötajad
Juhtimistasandil muutub inimlik otsustusvõime veelgi olulisemaks. Läbirääkimiste eestvedamine, veenmine ja usalduse loomine ning hoidmine jäävad ka tulevikus üksnes inimestele omasteks oskusteks. Seetõttu jäävad püsima:
personalijuhid
lepitajad
kohtuadvokaadid
kohtunikud
müügikonsultandid
suhetehaldurid
klienditeeninduse juhid
mittetulundusühingute juhid
kirikujuhid ja vaimulikud
ettevõtjad ja äriühingute asutajad
Peamise järeldusena nähtub, et automatiseerimine ei kaota ilmtingimata inimeste tööd ära, vaid kujundab selle ümber. Esimese lainena kaotab tehisintellekti revolutsioon veelgi enam rutiinseid ülesandeid, samas kui inimlike oskuste väärtus tõuseb. Kõige tulevikukindlamad karjäärid on need, mis sõltuvad empaatiast, loovusest ning reaalse elu olukordade peenete nüansside hindamise võimest. Töid, mis nõuavad südamega lähenemist, suhtlemist ja usaldust, on märksa keerulisem nii praegu kui ka tulevikus masinate hooleks jätta.
Kõige tulevikukindlamad karjäärid on need, mis sõltuvad empaatiast, loovusest ning reaalse elu olukordade peenete nüansside hindamise võimest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.