Rhoda Wilson
Ülemaailmne vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlev organisatsioon Oxfam International toob oma aruandes pealkirjaga Climate Finance Unchecked välja, et viimase seitsme aasta jooksul on Maailmapanga poolt kliimaprojektidele eraldatud rahastusest hinnanguliselt 24-41 miljardit dollarit kadunud teadmata suunas.
Anonüümseks jääda soovinud Maailmapanga siseringi liikme sõnul võib puuduolev summa „olla kaks kuni kümme korda suurem“. “Maailmapangas võetakse numbreid regulaarselt õhust. Kellelgi ei ole ülevaadet sellest, kui palju ja millele keegi teine seal kulutab,” sõnas allikas.
Anonüümseks jääda soovinud Maailmapanga siseringi liikme sõnul võib puuduolev summa „olla kaks kuni kümme korda suurem“. “Maailmapangas võetakse numbreid regulaarselt õhust. Kellelgi ei ole ülevaadet sellest, kui palju ja millele keegi teine seal kulutab.”
Maailmapank on lubanud kliimamuutuste vastu võitlemiseks eraldada üle 100 miljardi dollari, kuid aruandluse puudumine ligikaudu 40% kogu panga poolt selle aja jooksul väljamakstud kliimarahastuse kohta tõstatab tõsiseid küsimusi panga asjaajamise läbipaistvuse, väärjuhtimise, korruptsiooni ja vahendite võimaliku kõrvalekaldumise osas.
Aruandes väidetakse, et Maailmapanga praegune lähenemisviis kliimaprojektide rahastamise jälgimisele on puudulik ja muudab võimatuks tegelike kulutuste ja rahastuse mõju kontrollimise. Täpsemalt ei võimalda panga raamatupidamissüsteem, mis jälgib kliimameetmete rahastamist pigem projekti heakskiitmise kui lõpuleviimise ajal, korrektselt kontrollida, kuidas raha kulutati. Oxfami uurimine näitas, et isegi elementaarse teabe kogumine selle kohta, kuidas Maailmapank kliimamuutustega seotud ettevõtmisi tegelikult rahastab, on vaevarikas ja keeruline.
Oxfami uurimine näitas, et isegi elementaarse teabe kogumine selle kohta, kuidas Maailmapank kliimamuutustega seotud ettevõtmisi tegelikult rahastab, on vaevarikas ja keeruline.
„Me pidime läbi sõeluma keerulisi ja ebatäielikke mitmekihilisi aruandeid ja isegi siis oli andmetes rohkelt lünki ja vastuolusid. Asjaolu, et see teave on nii raskesti kättesaadav ja arusaadav, on murettekitav – selleks, et välja selgitada, kuidas kulutatakse kliimameetmeteks mõeldud miljardeid dollareid, ei peaks vaja minema professionaalsete teadlaste meeskonda. See peaks olema läbipaistev ja kättesaadav kõigile ning eelkõige kogukondadele, kes peaksid saama kasu kliimaprojektide rahastamisest,“ ütles Oxfam Internationali Washingtoni büroo juht Kate Donald.
Oxfami sõnul muudab Maailmapanga keskne roll kliimamuutuste rahastamisel läbipaistvuse puudumise veelgi problemaatilisemaks, sest panga väiteid oma ambitsioonikate eesmärkide kohta on ilma täpsemate ja läbipaistvamate raamatupidamismeetoditeta võimatu kontrollida. Seetõttu on hakanud kõlama üleskutsed reformide läbiviimiseks Maailmapangas suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamiseks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Fenomen, mille käigus maksumaksja teenitud lisaväärtus riisutakse vägivalla ähvardusel riigiaparaatide poolt maksudena, et kanaliseerida see siseringi aferistide taskusse aina absurdsemate (sageli isegi füüsikaseadusi eiravate) “roheprojektide” tarbeks, mille rentaablus on kolossaalne ning äririsk doteeringute tõttu minimaalne või olematu, on saanud koondnimeks “rohepesu”.
Fenomen, mille käigus maksumaksja teenitud lisaväärtus riisutakse vägivalla ähvardusel riigiaparaatide poolt maksudena, et kanaliseerida see siseringi aferistide taskusse aina absurdsemate (sageli isegi füüsikaseadusi eiravate) “roheprojektide” tarbeks, mille rentaablus on kolossaalne ning äririsk doteeringute tõttu minimaalne või olematu, on saanud koondnimeks “rohepesu”.
Adrian Bachmann
Tegemist on järjekordse näitega veelgi suuremast fenomenist, mille käigus kannibaliseerib dekadentlik ja küüniline masinavärk eelnevate generatsioonide leidlikkuse ja töö abil loodud rikkuse kaasaegsetelt ning veelgi enam tulevastelt põlvedelt.
Sellest tulenevalt pole kuigi üllatav, et rohepöörde pettuse läbi iseenese konkurentsieeliseid hävitava Läänemaailma ning rohepööret peamiselt silmakirja tarbeks viljelevate uute tööstusriikide vaheline vahe reaalse rikkuse genereerimise mõttes käriseb aasta-aastalt aina suuremaks.
Mis mehhanismide alusel rohepesu läbi käivitatud totaalne ühiskondlik transformatsioon inimeste elustandardi Läänes kokku kukutab, on täpsemalt lahti seletatud allpool viidatud loos.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: