Ligi aasta kestnud koroonaviiruse vastased meetmed on viinud maailma tööstuse ja logistikaahelad kaosesse. Süsteemi korrastumine võib kesta pikemat aega ning tuua lähiajal kaasa ülemaailmse tarbekaupade hinnatõusu ning viivitused tarnetes.
Surve maailma tarneahelatele on kasvamas, kuna keskpankade juurdetrükitud ning elanikkonna poolt säästetud rahamass on sööstmas seiskunud tootmise tõttu defitsiitseks muutuvate kaupade järele.
Koroonapiirangutest häiritud maailma sadamates on tekkinud pikalt jõude seisnud kaubalaevade ummistus ning tarneajad on veninud dokumenteeritud ajaloo pikimaiks.
Tootmise ning tellimuste kokkuvarisemine pandeemia alguses on tänaseks asendunud riikide stiimulpakettide tõttu rekordkiirusel kasvanud nõudlusega, mis on omakorda võimendatud seninägematult suurte säästude poolt.
Kui keegi käesoleva kirjutise lugejatest on juba kogenud, kuidas tellitud uus sohva või muu tarbeese on tavapäraste nädalate asemel alles kuude pärast saabumas, siis selle põhjus on lihtne: lõpptarbijana olete viimane lüli maailmamajanduse katkemise piirini venitatud tarneahelas.
Põhjused selleks on kantud ühest ja samast ajendist – koroonasulgude poolt põhjustatud majandussüsteemi häired kõikidel tasanditel.
Maailmamajanduse süsteem on tervik, mis on loodud funktsioneerima kindlas tööjaotuses ning tempos. Tootmise ning tellimuste kokkuvarisemine pandeemia alguses on tänaseks asendunud riikide stiimulpakettide tõttu rekordkiirusel kasvanud nõudlusega, mis on omakorda võimendatud seninägematult suurte säästude poolt. Ameerika Ühendriikides on pandeemia aastal majapidamiste säästmise tase tõusnud 7% pealt 18%-ni. See on raha, mis otsib nüüd väljundit, ent paljude tarbekaupade puhul pole, mida pakkuda. Miks?
Maailma tootmise ja tarbimise süsteem kannatab hetkel kolme kriisi koosmõju all, milleks on mikroelektroonika põud, plastikutootmise osaline seiskumine ning häired kaubalaevanduses. Kõik kolm kujutavad endast ülemaailmse tööstustootmise alussambaid, mis puudutavad enamikke tootmisharusid.
Maailmameredel seilavad tavaoludes regulaarselt umbes 5400 konteinerlaeva, mis transpordivad 20 miljonis konteineris kaupu tootjatelt tarbijateni. Enamike nende kaupade tootmiskese asub Aasias, eeskätt Hiinas, mis on koduks seitsmele maailma kümnest suurimast kaubasadamast. Hetkel on maailma kaubalaevandus aga segi löödud 2020. aasta alguses aset leidnud seisakust, mis tekkis pärast seda, kui Hiina sisuliselt peatas kaubasaadetised ülejäänud maailma. Kuigi seisak vältas toona 2 kuud, on selle järellainetus jõudnud tänaseks maailmaturgudele.
Maailma tootmise ja tarbimise süsteem kannatab hetkel kolme kriisi koosmõju all, milleks on mikroelektroonika põud, plastikutootmise osaline seiskumine ning häired kaubalaevanduses.
Kaubalaevanduses asetleidvale segadusele lisandub ülemaailmne mikroelektroonika komponentide defitsiit, mis on esile kutsutud muuhulgas nii Taiwani (s.o maailma suurima kiibitootja) tootmise järsust langusest (põhjustatud puhta vee põuast, ilma milleta pooljuhte ei ole võimalik toota) kui ka Jaapanis mikrolülituste hiigeltehases toimunud põlengust.
Mikroelektroonilisi komponente kasutavad paljud sektorid, mis on asunud võistlema defitsiitsete kiipide eest, jättes ilmajäänud tootmisharud kuivale. Kõige tugevamini on mõjutatud autotööstus, mis on olnud sunnitud seiskama tehaseid nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui Hiinas. Probleeme on muuhulgas ka arvutite ja nutiseadmete tootmises.
Madalseis valitseb ka maailma plastikutootmises. Seda peaasjalikult suure osa maailma plastitootmisest andva Texase osariigi märtsikuise elektrikatkestuste tõttu, mille kutsus esile anomaalne külmalaine. Kuigi tänaseks on tarned tasapisi taastumas, jääb plastiku puudujääk häirima mõneks ajaks nii autotootjate, mööblitööstuse, kui ka paljude teiste tootmissektorite tööd.