Mac Slavo
Laboriliha on ülitöödeldud toit, mis soodustab hiljuti avaldatud uuringu järgi südameinfarkti ja insuldi tekkimist. Taimsest algmaterjalist tööstuslikult toodetud toidud ei ole inimtoiduks kõlbulikud, kuid antud asjaolu ei näi takistavat peavoolumeediat ja valitsusi püüdmast elanikkonda panna oma toitumisharjumusi muutma.
Hiljuti on meedias ilmunud arvukalt artikleid, milles tunnistatakse taimset päritolu nn “võltsliha”, sh taimsete vorstide ja tekstureeritud taimse valgu, ebatervislikkust ja väidetakse, et nende tarbimine on seotud suurenenud südame-veresoonkonna haiguste riskiga. Seesugused ülitöödeldud “toidud” on looduslikkusest nii kaugel kui üldse võimalik. Kunstliha söömine on sisuliselt sama, mis maitsestatud hommikukrõbinate või krõpsude söömine. Need ei ole tegelikult toidud, vaid pigem toidulaadsed tooted, mille suhtes üritatakse massidel sõltuvust tekitada.
Need ei ole tegelikult toidud, vaid pigem toidulaadsed tooted, mille suhtes üritatakse massidel sõltuvust tekitada.
Toiduaineid nimetatakse ülitöödelduks, kui nende algseid koostisosi muudetakse tööstuslikult olulisel määral. Paljudes kodudes leiduvad tooted, nagu näiteks kiirnuudlid ja poest ostetud küpsised, on enne teie taldrikule jõudmist läbinud mitu töötlemisetappi, mis muudavad nende toorainete sisemist struktuuri. Seejärel pannakse toorained uuesti kokku kujul, mis seab esikohale mugavuse ja maitse – sageli koos lisaainetega välimuse ja säilivusaja pikendamiseks. Rusikareegel ülitöödeldud toidu tuvastamiseks on “mõelda toidule, mida te ei suudaks oma köögis valmistada” kas selle keemiliste koostisosade või selle valmistamiseks vajalike tööstuslike masinate tõttu, soovitas Lõuna-Austraalia Ülikooli teadlane ja toitumisnõustaja Evangeline Mantzioris, kes ei olnud antud uuringuga seotud, selgitati teadusuudiste keskkonnas Scientific American.
Suurbritannia uuringus leiti, et mida rohkem ülitöödeldud toiduaineid inimesed tarbisid, seda tõenäolisemalt neil kas olid või nad surid südamehaigustesse – tulemus, mis “ei ole tegelikult eriti üllatav,” nagu kommenteeris Inglismaa Readingi ülikooli toitumise epidemioloog Gunter Kuhnle. Poliitikud ja nende marionetid tahavad aga, et massid sööksid “mõõdukas koguses” ülitöödeldud “taimseid” toite, sh suhkrurikkaid toite või jooke ja võltsliha.
Suurbritannia uuringus leiti, et mida rohkem ülitöödeldud toiduaineid inimesed tarbisid, seda tõenäolisemalt neil kas olid või nad surid südamehaigustesse.
Ükski teine loom ei töötle oma toitu enne selle tarbimist põhjalikult ja ükski teine loom ei küsi, milline on tema jaoks õige toitumisviis. Ükski teine loom ei põe ka massiliselt kroonilisi haiguseid ega kannata ülekaalulisuse all. Seega – kas pole paradoksaalne, et toiduahela tipus olevad inimesed on toitumise osas kõige suuremas segaduses?
Loe lähemalt toiduainetööstuse telgitagustest ka alljärgnevates lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD: