S. L. Kanthan
India geopoliitika analüütik S. L Kanthan analüüsib maailmaareenil aset leidvaid protsesse, üritades mõista, millised on suurte trendide aluspõhjused ja pikaajalised mõjud maailma jõuvahekordadele – seda eeskätt Ida ja Lääne mõõduvõtu kontekstis. Järgnevas artiklis annab Kanthan oma nägemuse ajaloolistest põhjustest, miks puhkes Ukraina sõda.
Millal algas Venemaa-Ukraina konflikt? Kas 2022. aastal, kui Venemaa tungis Ukrainasse? Või oli see hoopis 2014. aastal, kui USA korraldas Kiievis riigipöörde ja Krimm hääletas Venemaaga ühinemise poolt? Tegelikult mitte. Nimetatud episoodid olid pigem märksa pikema ajateljega draama 10. ja 15. vaatused. Kaasahaarava etenduse 1. vaatus algas tegelikkuses juba 1990. aastal!
1990. aastal kinnitasid läbirääkijad USA-st, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, NATO-st jne Gorbatšovile, et NATO ei laiene pärast NSVL-i kokkuvarisemist “ühegi tolli võrra itta”. Ning Vene pool jäi seda lubadust uskuma.
2017. aastal avalikuks tehtud salastatud dokumendid näitavad ümberlükkamatult, kuidas Lääne liidrid Venemaale lubadusi jagasid. “USA välisminister James Bakeri kuulus “mitte üks toll itta” kinnitus NATO laienemise välistamiseks, mis anti Nõukogude Liidu juhile Mihhail Gorbatšovile nende kohtumisel 9. veebruaril 1990, oli osa Nõukogude julgeoleku kohta antud kinnituste kogumist, mida Lääne liidrid Gorbatšovile pidevalt korrutasid.”
2017. aastal avalikuks tehtud salastatud dokumendid näitavad ümberlükkamatult, kuidas Lääne liidrid Venemaale lubadusi jagasid. “USA välisminister James Bakeri kuulus “mitte üks toll itta” kinnitus NATO laienemise välistamiseks, mis anti Nõukogude Liidu juhile Mihhail Gorbatšovile nende kohtumisel 9. veebruaril 1990, oli osa Nõukogude julgeoleku kohta antud kinnituste kogumist, mida Lääne liidrid Gorbatšovile pidevalt korrutasid.”
Iga suure Lääneriigi liider kinnitas Venemaale lakkamatult, et NATO ei laiene pärast 1990. aastat. Nende hulka kuulusid USA president Bush (vanem), Saksamaa kantsler Kohl, Prantsusmaa president Mitterrand, Ühendkuningriigi peaminister Thatcher ja NATO peasekretär Woerner.
Esimene takistus oli Saksamaa ühendamine. Selle protsessi käigus nõustus Lääs, et “muutused Ida-Euroopas ja Saksamaa ühendamisprotsess ei tohi viia Nõukogude Liidu julgeolekuhuvide kahjustamiseni. Seepärast peaks NATO välistama “oma territooriumi laienemise ida suunas, st selle Nõukogude Liidu piiridele lähemale viimise.”
Hiljem kordas USA riigisekretär Jim Baker oma kuulsat lauset mitte üks kord, vaid lausa kolm korda: “NATO jurisdiktsiooni ega NATO vägesid ei laiendataks mitte ühegi tolli võrra itta.”
1996. aastal murtud lubadus
Ükskõik, kas Lääne liidrid valetasid venelastele juba alguses või muudeti hiljem lihtsalt meelt, fakt jääb faktiks, et venelastele antud lubadused murti juba kuue aasta pärast. 1996. aastal tõstatas USA president Bill Clinton NATO laienemise küsimuse. Paljud Ameerika eksperdid olid sellest käigust hämmastunud. 50 kuulsat ameeriklast – sealhulgas USA senaatorid ja Ameerika kuulus endine kaitseminister Robert McNamara – kirjutasid alla avalikule kirjale, milles nad seisid vastu NATO laienemisele.
Hämmastaval kombel oli NATO laienemise kindel vastane ka George Kennan, kes oli NSV Liidu ohjes hoidmise suure strateegia autoriks. Mees, kes võitles Nõukogude Liiduga 45 aastat, kirjutas NY Timesis: “NATO laienemine oleks Ameerika poliitika kõige saatuslikum viga kogu külma sõja järgsel ajastul.”
Hämmastaval kombel oli NATO laienemise kindel vastane ka George Kennan, kes oli NSV Liidu ohjes hoidmise suure strateegia autoriks. Mees, kes võitles Nõukogude Liiduga 45 aastat, kirjutas NY Timesis: “NATO laienemine oleks Ameerika poliitika kõige saatuslikum viga kogu külma sõja järgsel ajastul.”
Kuid USA sõjatööstuskompleksi lobistid arvasid, et neile on mängitud kätte ajaloo parim võimalus luua ülemaailmne Ameerika impeerium. Venemaa oli siis rusudes, Hiina oli veel vaene ja NSV Liidu kokku varisemise järgselt polnud maailmaareenil kedagi, kes USA-le vastu oleks saanud hakata.
Sedasi hakkaski NATO laienema. 1997. aasta juulis otsustas NATO tippkohtumine Madridis võtta vastu Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariigi, kes kõik said ametlikeks liikmeteks kaks aastat hiljem (1999. aastal). Seejärel liitus 2002. aastal NATO-ga veel seitse riiki; ja pärast seda veel neli.
Ülal: NATO piirid 1990. aastal, mil venelastele anti kõikide Lääne suurriikide riigipeade poolt korduv lubadus NATO-t “mitte tolligi” ida poole liigutada ning 2022. aastal, mil NSV Liidu / Venemaa-vastase militaaralliansi liikmelisus oli paisunud 16 liikmesriigist 30 liikmesriigini.
2008. aastal teatas NATO, et Ukraina ja Gruusia saavad samuti peagi militaaralliansi liikmeks. Juba toonane otsus tõi kaasa Putini tõsise reaktsiooni, millele järgnes ühenädalane sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See oleks pidanud olema Läänele hoiatuseks Venemaa punase joone osas, kuid Washingtoni arrogants ei tunnista tänapäeval enam piire.
Venemaa ajaloolised õppetunnid
Läbi ajaloo on Lääne impeeriumid ja rahvad tunginud kümneid kordi Venemaale kallale. Ajaloo kohutav õppetund venelastele on see, et Venemaa ja Euroopa vahel peaks olema puhver. Külma sõja ajal pakkusid seda puhvertsooni Varssavi pakti riigid:
Läbi ajaloo on Lääne impeeriumid ja rahvad tunginud kümneid kordi Venemaale kallale.
Külma sõja kaart: NATO vs NSVL
Kuid globalistidest pankuritel ja nende sõjalis-tööstuslikul kompleksil puudub igasugune väärikus ja ausameelsus. Nad ründavad ka siis, kui teine pool on otsustanud neid usaldada.
1990. aastatel võttis Venemaa omaks kõik ameerikaliku: poliitika, majanduse, kultuuri jne.
Wall Street valitses NSV Liidu kokku varisemise järgselt sõna otseses mõttes Venemaad. Kõik esile kerkinud oligarhid, kes 1990-ndatel Venemaad kontrollisid – Petr Aven, Boriss Berezovski, Mihhail Fridman, Vladimir Gusinski, Mihhail Hodorkovski, Aleksander Smolenski ja Roman Abramovitš – olid valmis Venemaa 100% ulatuses maha müüma.
Kõik esile kerkinud oligarhid, kes 1990-ndatel Venemaad kontrollisid – Petr Aven, Boriss Berezovski, Mihhail Fridman, Vladimir Gusinski, Mihhail Hodorkovski, Aleksander Smolenski ja Roman Abramovitš – olid valmis Venemaa 100% ulatuses maha müüma.
Ja Boriss Jeltsin oli joodik, keda ümbritsesid sisuliselt Ameerika agendid. Jeltsin ei olnud võimeline isegi valimisi võitma ilma Ameerika raha ja PR-spetsialistideta. Bill Clinton kiitles siis avalikult mõjuga, mis tal oli Jeltsini ja Venemaa parlamendi liikmete üle.
Lisaks kõigele muule valitses Vene sõjaväes täielik kaos… Venemaa SKP oli kõigest mõne aastaga varisenud kokku 50% võrra… venelaste oodatav eluiga oli järsult langenud… ja kogu Vene riik oli igas mõttes katastroof.
Algselt võimule tulles pingutas Putin kõvasti selle nimel, et säilitada häid suhteid nii Euroopa kui Ameerikaga. Olles ametisse vannutatud, küsis Putin Bill Clintonilt, kas Venemaa tohiks ka NATO-ga liituda. Mis peamine – on täiesti selge, et rusudes Venemaa (mis palus ise NATO liikmelisust) ei kujutanud endast ei Euroopale ega Ameerikale vähimatki ohtu. Ning vaatamata sellele jätkas NATO lubadustevastast laienemist.
Järeldus
Kakssada aastat tagasi teatas USA president Monroe, et Euroopa koloniaalvõimud peaksid läänepoolkeralt – Kesk-Ameerikast, Kariibi mere piirkonnast ja Lõuna-Ameerikast – eemale hoidma. Seda nõuet hakati nimetama “Monroe doktriiniks”. Monroe doktriin on geopoliitiline enesekehtestamine, mis annab USA-le kolossaalse puhvertsooni ja mõjusfääri. Monroe doktriinist tulenevalt peab USA vastuvõetamatuks, et Venemaa või Hiina tohiksid rajada ükskõik kuhu Lõuna- või Kesk-Ameerikasse oma sõjaväebaase.
Loomulikult unistab iga suurriik sellisest puhvertsoonist. See on elementaarne geopoliitika ja sõjaline julgeolek. Kuid ameeriklased eitavad ühegi teise riigi – Hiina, Iraani või Venemaa – õigust omada turvatunnet, mida neutraalsed naaberriigid pakkuda võivad.
Ameeriklased eitavad ühegi teise riigi – Hiina, Iraani või Venemaa – õigust omada turvatunnet, mida neutraalsed naaberriigid pakkuda võivad.
Ukraina-Venemaa sõda oleks saanud hõlpsasti vältida, juhul kui Ameerika eliit poleks lähtunud NSV Liidu lagunemise järgselt maailmavalitsemise kinnisideest ning oleks saatnud NATO pärast külma sõja lõppu laiali. NATO lakkamatu laienemine venelastele antud lubaduste vastaselt muutis Ukraina sõja aga sisuliselt isetäituvaks ennustuseks.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!