Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus.
Oleme tänaseks jõudnud maailma ajaloo viimaseid sajandeid iseloomustanud epohhi lõppvaatusesse. Tegemist on protsessiga, mille keskmes on Lääne ülemvõimu üha kiirenev hääbumine, mille käigus nn globaalse lõuna võimukeskused on saavutanud arengutaseme, mis võimaldab neil Lääneriikidega esmakordselt mitte üksnes konkureerida, vaid neid ka võimsuses ületada, nihutades maailma võimukeskme BRICS (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika) ühendusse kuuluvate riikide suunal. Järgnevas 3-osalises analüüsis antakse ülevaade maailma võimutasakaalu nihkumise peamistest põhjustest, protsessidest ning tagajärgedest. Käesolev on kolmest segmendist koosneva ülevaate kolmas osa.
Esimest osa saate lugeda siin ja teist siin.
Aafrika
Kõige massiivsem Hiina Vöö ja Tee globaalse infrastruktuuri ja kaubandusvõrkude projekti kohta levitatav valeinfo kampaania on olnud suunatud Aafrikale, kuid vaatamata propaganda intensiivsusele on Washingtoni poolt levitatavad hirmujutud Aafrika rahvaste seas vähe vilja kandnud.
2025. aasta demokraatia tajumise indeksi kohaselt ei ole Aafrika ainus, kes on Hiina suunal positiivsemalt meelestatud kui Ühendriikide suhtes – tänaseks omab juba valdav osa maailma rahvastest Hiina suhtes märksa soodsamat hinnangut kui Ameerika suhtes. Aafrika riigid on tänaseks aga ülekaalukalt väljendanud oma eelistust teha koostööd just Hiinaga ja sellise eelistuse tagamaid pole kuigi raske mõista.
2025. aasta demokraatia tajumise indeksi kohaselt ei ole Aafrika ainus, kes on Hiina suunal positiivsemalt meelestatud kui Ühendriikide suhtes – tänaseks omab juba valdav osa maailma rahvastest Hiina suhtes märksa soodsamat hinnangut kui Ameerika suhtes.
Näiteks selgitas Ghana ajakirjanik ja televõrgu Pan African Television rajaja Kwesi Pratt, et “Täna pommitab Lääs kõikjal Aafrikas ja kogu maailmas meie inimesi demokraatiaga, hävitades maid, kus kunagi laius paradiis. Hiina seevastu ei hoia püstolit meie meelekohal ega nõua, et kui te vajate meilt abi, siis peate kehtestama täpselt sellise valitsuse nagu meie käsime.”
Sambia poliitik ja organisatsiooni Pan Africanism Today direktor Akende M`memb märkis, et: “USA asepresident tuli Sambiasse, maandus Hiina ehitatud lennujaamas ja liikus Hiina ehitatud teedel. Seda konverentsi peeti hoones, mille kinkis Sambiale Hiina valitsus. Ja ameeriklaste poolt korraldatud konverentsi peamine eesmärk oli piirata Aafrika koostööd Hiinaga, tehes seda Hiina kingituses Aafrika mandrile.”
Täna pommitab Lääs kõikjal Aafrikas ja kogu maailmas meie inimesi demokraatiaga, hävitades maid, kus kunagi laius paradiis. Hiina seevastu ei hoia püstolit meie meelekohal ega nõua, et kui te vajate meilt abi, siis peate kehtestama täpselt sellise valitsuse nagu meie käsime.
Kwesi Pratt, Ghana ajakirjanik ja televõrgu Pan African Television rajaja
Ning Trikontinentaalse Sotsiaaluuringute Instituudi teadlane Mikaela Nhondo Erskog Lõuna-Aafrika Vabariigist kommenteeris, et: “Rahvusvahelise Valuutafondi direktor on korduvalt küsinud, kas Hiina üritab alternatiivset projekti arendada, nagu see oleks midagi negatiivset. Minu jaoks kõlab see naljakalt, sest oleksin üliõnnelik, kui Hiina alternatiivset piirkondlikku projekti arendaks ja me ei toetuks tulevikus enam USA dollarile.”
Lääneriigid on alatasa väitnud, et Hiina kujutab endast Aafrika riikide jaoks suurimat ohtu ning et aafriklased peaksid olema ettevaatlikud, et mitte muutuda liiga sõltuvaks partnerlusest Hiinaga. Sest lõppude lõpuks teame ju kõik, kui suurepärane on olnud aafriklaste jaoks viimastel aastasadadel koostöö Läänega. Oleme teie mandrit sajandeid koloniseerinud, teie inimesi orjusesse müünud, loonud rahvusvahelise süsteemi, mis hoiab teid pidevas vaesuses, ja sekkunud teie riikide siseasjadesse iga kord, kui olete meie võimu alt eemale triivimas. Ning selle loo moraal saab peituda vaid ühes järelduses. Ilmselgelt peaksid aafriklased kartma üle kõige koostööd… hiinlastega.
Lõppude lõpuks teame ju kõik, kui suurepärane on olnud aafriklaste jaoks viimastel aastasadadel koostöö Läänega. Oleme teie mandrit sajandeid koloniseerinud, teie inimesi orjusesse müünud, loonud rahvusvahelise süsteemi, mis hoiab teid pidevas vaesuses, ja sekkunud teie riikide siseasjadesse iga kord, kui olete meie võimu alt eemale triivimas. Ning selle loo moraal saab peituda vaid ühes järelduses. Ilmselgelt peaksid aafriklased kartma üle kõige koostööd… hiinlastega.
Lõpuks taandub kõik ühele lihtsale küsimusele: kui Lääneriigid on Aafrikale niivõrd viljastavalt mõjunud, siis miks on praktiliselt kõikide Aafrika riikide majandusolukord jäänud aastakümneteks muutumatuks? Vastus on, et sellist olukorda on soodustanud Lääne loodud globaalne finantssüsteem. Tänaseks eksisteerib Aafrika riikidel aga esimest korda alternatiivne valik ja Lääs hakkab alles nüüd teesklema, nagu läheks Aafrika käekäik talle korda. Ja seetõttu jätavadki Lääne liberaalide vastuväited Hiina projektidele Aafrikas silmakirjaliku absurditeatri mulje.
Tõde on see, et paljud riigid maailmas vajavad meeleheitlikult finantsabi ja infrastruktuuri, mida neile siiani keelatud on, ning nüüd on neil lõpuks senisest oluliselt parematel tingimustel pakutud ja lihtsamini ligipääsetav tugi. Suurt osa Aafrika kontinendi 5G mobiili- ja internetivõrgust arendab Huawei olukorras, kus Lääne ettevõtted ei ole ei taskukohased ega isegi suutelised Aafrikas teenust pakkuma.
Üle kogu Aafrika ehitatakse tänaseks tormiliselt raudteevõrku ning mitmed riigid, sh Nigeeria, Etioopia ja Keenia, on juba loonud nii reisijate- kui kaubaveoks mõeldud raudteed oma suurlinnade ja sadamate vahele. Hiina rajatud ja ehitatav raudteevõrk ühendab juba praegu marulise kiirusega Aafrika riike ning loob infrastruktuurilised eeltingimused majanduskasvuks, mida kontinendi rahvad pole oma ajaloos kunagi kogenud. Aafrika olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu kaarti vaadates paistab mandri tulevik esmakordselt põnev ja optimistlik.
Hiina rajatud ja ehitatav raudteevõrk ühendab juba praegu marulise kiirusega Aafrika riike ning loob infrastruktuurilised eeltingimused majanduskasvuks, mida kontinendi rahvad pole oma ajaloos kunagi kogenud. Aafrika olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu kaarti vaadates paistab mandri tulevik esmakordselt põnev ja optimistlik.
Ent transport ei ole ainsaks arenevaks valdkonnaks – ka taastuvenergia, sh päikese-, hüdro-, ja tuuleenergia, üha paranev tasukohasus ja kättesaadavus toidab aina jõulisemalt Aafrika riikide majanduskasvu. Hiina tugev positsioon neis valdkondades tähendab, et tänaseks laiuvad tohutud päikesepargid Marokos, Egiptuses, Keenias ja Sambias, hüdroelektrijaamad Ugandas, Kongos ja Angolas ning tuulepargid Etioopias, Namiibias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Lääs käsitleb Hiina arendusprojekte Aafrikas imperialistlike või neokoloniaalsetena, kuid sedasi projitseerivad Lääneriigid Hiinale vaid omaenda ajaloolisi jõhkrusi. Aafrika riigipead ei ole rumalad ning keegi ei sunni neid erinevalt Lääneriikide poolt ajalooliselt viljeletud praktikast (sõja või riigipöörde ähvardusel) Hiinaga lepinguid sõlmima.
Aafrika riigipead ei ole rumalad ning keegi ei sunni neid erinevalt Lääneriikide poolt ajalooliselt viljeletud praktikast (sõja või riigipöörde ähvardusel) Hiinaga lepinguid sõlmima.
Millise valiku teeksite teie Aafrika riigipea rollis? Esiteks oleks teil võimalik teha koostööd USA või mõne Euroopa riigiga, kelle suurfirmad, näiteks toidutootja Nestlé, energiakompanii British Petroleum või kütuse- ja keemiakompanii Exxon Mobile rööviks kõik teie ressursid ja saadaks kasumi Londonisse või New Yorki. Kui sõjaväebaaside rajamine välja arvata, siis mingit infrastruktuuri Lääneriigid teile ei ehita, küll aga peavad nad teile üleolevalt loenguid demokraatiast ning sunnivad teid teie riikide poliitikaid nende huvidega kooskõlla viima. Teie elanike elatustaset nad ei paranda – välja arvatud mõnede korrumpeerunud eliidi liikmete oma –, aga kui püüate oma ressursse riigistada või kehtestada neile mittesobivaid poliitikaid, siis korraldavad nad vägivaldse režiimivahetuse ning asendavad teid kellegi koostööaltimaga.
Teiseks oleks teil võimalik teha koostööd Hiinaga, kes vähemalt käsitleb aafriklasi võrdsete partnerite, mitte alluvatena, keda on vaja hurjutada või haletseda. Hiinlased annavad küll avalikult teada, et soovivad teilt haruldasi muldmetalle, kuid pakuvad vastu sadamate, raudteede ja päikeseparkide ehitamist. Ja kui aafriklased hiinlastele haruldasi muldmetalle annavad, kasutab Hiina neid aafriklaste jaoks vajalike toodete, näiteks päikesepaneelide, elektrisõidukite ja nutitelefonide soodsalt valmistamiseks.
Hiina ei sunni valitsusi nende poliitikaid muutma ega ehita sõjaväebaase oma võimu teostamiseks. Samal ajal kui USA kuulutas Aafrikale kaubandussõja, teatas Hiina, et tühistab kõik tariifid impordi suhtes, mis saabuvad 53 Aafrika riigist, millega Hiinal diplomaatilised suhted on.
Hiina ei sunni valitsusi nende poliitikaid muutma ega ehita sõjaväebaase oma võimu teostamiseks. Samal ajal kui USA kuulutas Aafrikale kaubandussõja, teatas Hiina, et tühistab kõik tariifid impordi suhtes, mis saabuvad 53 Aafrika riigist, millega Hiinal diplomaatilised suhted on. Samuti loobus Hiina Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) oma arengumaa staatusest, et staatuse pakutavad kaubanduslikud eelised jääksid riikidele, kes neid reaalselt vajavad.
Kokkuvõttes selgitab Aafrika suhteid USA ja Hiinaga hästi ühe Keenia diplomaadi tsitaat: “Millal iganes Hiina külastab teie riiki, ehitatakse uus haigla. Millal iganes mõni Lääneriik külastab Aafrikat, peetakse teile loeng.”
Kokkuvõttes selgitab Aafrika suhteid USA ja Hiinaga hästi ühe Keenia diplomaadi tsitaat: “Millal iganes Hiina külastab teie riiki, ehitatakse uus haigla. Millal iganes mõni Lääneriik külastab Aafrikat, peetakse teile loeng.”
Võlalõksu diplomaatia
Üks suurimaid Vöö ja Tee algatusega seonduvaid müüte on idee, justkui seisneks projekti mõte Aafrika varade röövimises võlalõksu diplomaatia kaudu. Selliste väidete levitamise eesmärk on hirmutada inimesi loobuma koostööst Hiinaga ning mitmed Lääne enda ajakirjanikud ja akadeemilised uuringud on väite täielikult ümber lükanud.
Näiteks on meediakompanii Bloomberg selgitanud, et “Termini võlalõksu diplomaatia kasutamine sai populaarseks pärast seda, kui see ilmus Donald Trumpi administratsiooni dokumentidesse. Nn võlalõks tekib siis, kui mõni riik laenab raha vaesele riigile, mattes tolle sihilikult mittejätkusuutliku võlakoorma alla, ning sunnib vaest riiki loovutama tolle strateegilisi varasid või nõustuma järjest kasvava poliitilise kontrolliga. Kuid siiani puuduvad igasugused tõendid, et Aafrikale oleks selline võlalõks seatud. Näiteks Keenia 70 triljoni dollarini ulatuvast võlast kuulub 10% Hiinale ning Nigeeria võlgadest pärinevad 3-4% Hiinast. Ühel riigil ei ole võimalik teist riiki kontrollida, omades vaid 4-10% tema võlgadest. Vaid käputäis Aafrika riike on Hiinale märkimisväärsel tasemel võlgu ning enamikul neist on oluliselt suuremad võlgnevused rahvusvaheliste rahaturgude erainvestoritest võlausaldajate ees. Aafrikal ei ole reaalsuses mingisuguseid probleeme Hiina ees võlgu olemisega. Ligikaudu kolmandiku kogu Aafrika mandri võlast Hiina ees on võtnud üks riik, milleks on Angola, ning kui Angola arvestusest välja jätta, siis on kontinendi koguvõlgnevus Hiinale minimaalne.”
Tähele tasub siinjuures panna, et Bloomberg ei ole tuntud just eriti Hiinat soosivate seisukohtade poolest. Lisaks on ka ajakiri The Atlantic, Harvardi ärikool (Harvard Business School) ning Londoni majanduskool (London School of Economics) kummutanud korduvalt Hiina poolt Aafrikale seatud võlalõksu müüdi, kusjuures tegemist on kõige Lääne-meelsemate publikatsioonide ja institutsioonidega, mida on võimalik ette kujutada. Need on institutsioonid, mis haaraksid kinni esimesest pool-legitiimsest võimalusest Hiinat kritiseerida, kui müüdil mingitki alust oleks. Ometi on nad kõik jõudnud samale järeldusele: Hiina “võlalõksu” naratiiv ei vasta lihtsalt tõele.
Kui vaadata Aafrika riikide välisvõlga lähemalt, siis näeme, et lõviosa kontinendi võlast kuulub tegelikkuses Lääne erapankadele või institutsioonidele nagu Rahvusvaheline Valuutafond või Maailmapank. Aafrika võlg Hiina ees moodustab tegelikkuses niivõrd väikese protsendi mandri koguvõlast, et see muutub graafikul representeerinuna praktiliselt nähtamatuks.
Lääne puhul võib arvestada, et sageli peitub süüdistuse taga hoopis ülestunnistus. Kui vaadata Aafrika riikide välisvõlga lähemalt, siis näeme, et lõviosa kontinendi võlast kuulub tegelikkuses Lääne erapankadele või institutsioonidele nagu Rahvusvaheline Valuutafond või Maailmapank. Aafrika võlg Hiina ees moodustab tegelikkuses niivõrd väikese protsendi mandri koguvõlast, et see muutub graafikul representeerinuna praktiliselt nähtamatuks. Rahvusvaheline Valuutafond teatas oma ülevaates otsesõnu, et võlgnevus Hiina ees ei tähista Sahara kõrbest lõunasse jäävate Aafrika riikide peamist võlakoormust. Nimelt moodustab Hiinale kuuluv võlg vaid 6% piirkonna riiklikust koguvõlast ja Valuutafond märkis: “On tähelepanuväärne, et võlg Hiina ees ei ole olnud piirkonna viimase 15 aasta jooksul toimunud hüppelise võlakoorma kasvu põhitegur.” Teisisõnu projitseerib Lääs Hiinale röövellikke finantspraktikaid, mida see arengumaade suunal ise palju inimpõlvi praktiseerinud on.
Lääne tulevik
Mida tähendab ühenduse BRICS esiletõus Läänemaailma jaoks pikemas perspektiivis? Lääne poliitikud on BRICS-iga seoses väsimatult paanikat külvanud. Muuhulgas reageeris Ameerika Ühendriikide president Donald Trump järgnevalt: “BRICS rajati meie dollari degenereerimiseks ning dollaristandardi kukutamiseks. Seetõttu määrame me igale BRICS-i liikmele tariifi. Dollaristandardi kaotamine oleks (Ameerikale) sama ränk löök nagu suure maailmasõja kaotamine. Me ei oleks siis enam sama riik. Olete kuulnud väljendit, et dollar on kuningas? Dollar on kuningas ja me kavatseme teha, mida vaja, et see selle positsiooni ka säilitaks. Okei? BRICS-i domineerimisest rääkides, ma olen öelnud, et kes tahab BRICS-i kuuluda, võib seal olla, aga me määrame teie riigile tariifid. BRICS ründas dollarit. Kui nad tahavad siin dollariga mingeid mänge mängida, siis ma lajatan neile 100%-lise tariifi. Need riigid ei kauple enam meiega ja meie ei kauple nendega. Kui mingit kauplemist üldse toimub, siis vähemalt 100% tariifiga.”
Dollaristandardi kaotamine oleks (Ameerikale) sama ränk löök nagu suure maailmasõja kaotamine. Me ei oleks siis enam sama riik. Olete kuulnud väljendit, et dollar on kuningas? Dollar on kuningas ja me kavatseme teha, mida vaja, et see selle positsiooni ka säilitaks. Okei?
Donald Trump USA presidendina
Nagu näete, võrdles Trump dollari ülemvõimu kaotust suure maailmasõja kaotamisega. Tal on õigus väites, et see nõrgestaks Ameerika Ühendriikide positsiooni maailma ülivõimuna, kuid mida meeleheitlikumaid meetmeid USA valitsus oma globaalsest võimust kinni hoidmise nimel võtab, seda kiiremini Ühendriikide mõjuvõim hajub. BRICS-riikidele seatud tohutud tariifid üksnes kinnitavad nende riikide blokiga liitumise otsust, sest tariifide seadmine näitlikustab ilmekalt dollari maailma reservvaluuta rollis jätkamise riskantsust ja rõhuvust iga teise riigi vaatenurgast ning motiveerib neid dollarist veelgi rohkem eemalduma.
Dedollariseerumise korral kaotaks USA oma võimu hävitada teisi riike tariifide, sanktsioonide või hetkega SWIFT rahvusvahelisest maksetesüsteemist välja viskamise kaudu. Riigid nagu Kuuba ja Iraan, kelle majandusareng on kehvade suhete tõttu Washingtoniga täielikult seiskunud, oleksid vabad omaenda saatust looma. Dedollariseerumine on aga vältimatu ning küsimus ei peitu enam selles, kas, vaid millal see aset leiab.
Mida meeleheitlikumaid meetmeid USA valitsus oma globaalsest võimust kinni hoidmise nimel võtab, seda kiiremini Ühendriikide mõjuvõim hajub.
Keskmise Lääneriigi kodaniku seisukohalt vaadates ei tohiks BRICS-i esiletõus erilist muret põhjustada. Siin ei ole tegemist nullsumma mänguga ja see ei pea toimuma tavaliste Lääneriikides elavate inimeste arvelt. Dollaril säiliks endiselt roll ühena paljudest olulistest valuutadest ning kaotajateks on sellise asjade käigu juures eelkõige väga väike hulk Lääne pankureid. Oleme tunnistajateks üksnes globaalse süsteemi demokraatlikumaks vormimisele.
Aastale 2025 ja maailmas aset leidvatele kiiretele muutustele mõeldes võib meenutada Vladimir Leninile omistatud tsitaati: “On aastakümneid, kus midagi ei juhtu, ja on nädalaid, kus juhtuvad aastakümned.”
Oluline on teadvustada, et pelgalt viis aastat tagasi eksisteerinud maailm oli täiesti teistsugune kui maailm, milles me nüüdseks elame. Globaalse lõuna esiletõusu ja dedollariseerumist oli võimalik mõistagi juba toona prognoosida, kuid nende arengute piirjooni võis pigem aimata, projitseerides nende lahti rullumist mitmekümne aasta taha.
Ent Lähis-Ida ja Ukraina sõjad, Hiina kiirenev esiletõus ja Ameerika Ühendriikide järjepidev langus on varem või hiljem vallanduma pidanud protsesse seninägematult kiirendanud ning kuigi Ühendriikide hegemoonia paistis oma hiljutises seniidis tõepoolest igavikulisena, oleme vähem kui kümne aasta jooksul olnud tunnistajateks selle kokkuvarisemise algusele. Üksnes aeg näitab, milline on maailm tulevikus ja kui rahumeelselt aktsepteerivad Ameerika Ühendriigid ning Euroopa oma uusi rolle mitte enam ainuvalitsejatena, vaid pelgalt kahe mõjuka blokina teiste omasuguste seas.
Lähis-Ida ja Ukraina sõjad, Hiina kiirenev esiletõus ja Ameerika Ühendriikide järjepidev langus on varem või hiljem vallanduma pidanud protsesse seninägematult kiirendanud ning kuigi Ühendriikide hegemoonia paistis oma hiljutises seniidis tõepoolest igavikulisena, oleme vähem kui kümne aasta jooksul olnud tunnistajateks selle kokkuvarisemise algusele.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Täiendavat lugemist ja kuulamist globaalse võimutasakaalu struktuurist ning selle kiirenevatest muutustest võib leida käesoleva loo lõpus viidatud lugudest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: