Äsja Tadžikistani pealinnas Dušanbes toimunud Euraasia riike koondava Shanghai Koostöö Organisatsiooni tippkohtumisel organisatsiooni liikmeks arvatud Iraan tähistab sündmust kui diplomaatilist triumfi, mis aitab Lähis-Ida riigil murda välja Lääne poolt kehtestatud välispoliitilisest isolatsioonist.
President Ebrahim Raisi on korduvalt väljendanud Iraani soovi luua tihedamaid sidemeid oma piirkondlike naabritega ja kritiseerinud pidevalt USA ühekülgset tegutsemist rahvusvahelisel areenil. Nüüd on Iraanist viimaks saanud mõjuka Shanghai Koostöö Organisatsiooni (SKO) täieõiguslik liige.
Iraani ametnikud kuulutasid 17. septembril, et islamivabariik võeti Tadžikistani pealinnas Dušanbes toimunud iga-aastase konverentsi käigus vastu organisatsiooni kaheksandaks täisliikmeks. Kohtumisel olid kohal kõrged ametnikud kõigist teistest liikmesriikidest: Hiinast, Venemaalt, Indiast, Pakistanist, Tadžikistanist, Usbekistanist, Kõrgõzstanist ja Kasahstanist.
Viimased 15 aastat on Iraan olnud SKO vaatleja staatuses. Teheran loodab, et täisliikmeks saamine aitab tal parandada nii riigi majanduslikku kui piirkondlikku seisundit.
Tippkohtumisel peetud kõnes rõhutas äsjavalitud Raisi oma peamist välispoliitilist eesmärki – laiendada poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid kogu piirkonna riikidega ning kaitsta Iraani Lääne ühepoolsete sanktsioonide eest.
Raisi täheldas, et Iraani geopoliitiline positsioon, elanikkond, energiavarud, transpordi potentsiaal, tööjõud ja kultuur võivad anda „oluliselt hoogu” piirkonna suurematele plaanidele, sealhulgas Hiina „vöö- ja teeinitsiatiivile.”
„Maailm on jõudnud uude ajastusse,” ütles Raisi. „Hegemoonia ja ühepoolsus on läbi kukkumas. Rahvusvaheline tasakaal liigub mitmepoolsuse ja võimu ümberjaotamise suunas ning seda sõltumatute riikide kasuks. ”
Iraani president nimetas „sanktsioone või majanduslikku terrorismi” kui peamisi takistusi piirkondlike edusammude tegemisele ning kutsus SCO liikmesriike üles töötama välja struktuure ja mehhanisme, mille abil ühiselt sanktsioonide vastu võidelda.
Raisi täheldas, et Iraani geopoliitiline positsioon, elanikkond, energiavarud, transpordi potentsiaal, tööjõud ja kultuur võivad anda „oluliselt hoogu” piirkonna suurematele plaanidele, sealhulgas Hiina „vöö- ja teeinitsiatiivile.”
„Ühepoolsed sanktsioonid ei kehti ainult ühe riigi vastu,” ütles ta. „Nagu viimastel aastatel on ilmnenud, on sanktsioonid suunatud rohkem sõltumatute riikide, eriti SCO liikmete vastu.”
Iraan on pidanud USA karmide sanktsioonidega toime tulema alates 2018. aastast, mil endine president Donald Trump taandas USA ühepoolselt 2015. aastal Iraani ja maailma suurriikide vahel sõlmitud tuumaleppest.
Tuumaleppega seoses ütles Raisi, et peab diplomaatiat riiklike huvide kaitsmise vahendiks, kuid ta märkis, et diplomaatia on tõhus üksnes siis, kui kõik riigid sellest kinni peavad.
„Kahjuks usuvad mõned riigid, et saavad ähvarduste ja survestamise abil rahvusvahelisi suhteid enda kasuks pöörata,” ütles ta teises looritatud sõnumis Ameerika Ühendriikidele. Iraan ja teised tuumaleppele allakirjutanud peaksid peagi naasma Viini, et jätkata kõnelusi kokkuleppe taastamiseks.
President deklareeris, et miski ei saa peatada Iraani „rahumeelset” tegevust tuumatehnoloogia valdkonnas, vaid mõned päevad pärast seda, kui Euroopa riigid kutsusid Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) viimase konverentsi lõpus Iraani taas üles oma tuumaprogrammi ulatust vähendama.
16. septembril Dušanbes maandunud Iraani president pidas rea kõrgetasemelisi läbirääkimisi oma SCO liitlastega, sealhulgas kahepoolseid kohtumisi mitmete riigipeadega ning mitmepoolse kohtumise Afganistani teemal.
Raisil oli kavas isiklikult kohtuda ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kuid nad lükkasid kohtumise edasi pärast seda, kui viimane pidi eneseisolatsiooni jääma, sest tema lähikondsed andsid positiivse koroonaviiruse proovi.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Shanghai Koostöö Organisatsiooni liikmeks saamine kujutab endast Iraanile märkimisväärset rahvusvahelist triumfi, mis ei pälvinud Lääne meedias sündmuse geopoliitilisele kaalule väärilist käsitlust. Suuresti tulenevalt asjaolust, et arengu olulisuse nentimine tähendaks Lääne geopoliitiliste huvide informatsioonilise instrumendi staatuses olevatele meediakontsernidele vajadust tunnistada, et aset on leidnud kaalukas areng rahvusvahelistes suhetes, mis on toimunud ühe organisatsiooni egiidi all, mille üle Läänel pole mingisugust vahetut mõjujõudu. Ajad, mil USA ning selle hääbuvat hegemooniat tunnistavad 30-40 riiki said etendada maailma 196 riigi nimel “rahvusvahelist kogukonda,” on lõppemas.
Kuigi SKO ei kätke endas militaarseid julgeolekugarantiisid, mis on Teherani jaoks kõige ihaldusväärsemaks eesmärgiks, võimaldab organisatsiooni liikmeks saamine Iraanile täiendavat platvormi, mille raames koordineerida Euraasiaülest majanduskoostööd. Kuigi viimane on institutsionaalses mõttes embrüonaalses faasis võrreldes lääneriikide poolt domineeritud rahvusvaheliste majanduskoostööd arendavate organisatsioonidega, omab SKO suurt potentsiaali pelgalt tulenevalt tõsiasjast, et Euraasia arenevate majanduste kasvupotentsiaal on “kasvu piirideni” jõudnud läänemaailmast märkimisväärselt suurem.
Ajad, mil USA ning selle hääbuvat hegemooniat tunnistavad 30-40 riiki said etendada maailma 196 riigi nimel “rahvusvahelist kogukonda,” on lõppemas.
Iraani põhihuviks SKO liikmena on kasutada organisatsiooni nii finantsilise kui poliitilise kapitali kaasamiseks, mis annaks sellele tugevama positsiooni läbirääkimistes lääneriikidega. Ilma alternatiivideta on Teherani positsioon pikas perspektiivis enesekindlale retoorikale vaatamata nõrk, kuna Lääne sanktsioonid on riigi viimase viie aasta jooksul sotsiaalmajanduslikult põlvili surunud. Ent olukorras, kus Iraanil on ligipääs kapitalile ja turgudele väljaspool Washingtoni, Londoni, Pariisi, Berliini ja Brüsseli kontrolli, muutub mängu iseloom kardinaalselt ning Teheranil tekib võimalus garanteerida oma tuleviku materiaalne hüveolu haakides selle Ida, mitte Lääne majandusveduri külge.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
