Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Rahvusvaheliste suhete kommentaator Pascal Lottaz intervjueerib uurivat ajakirjanikku Hugh Milesi, kes selgitab, milliste meetoditega USA ja Iisrael Iraani valitsust üritasid kukutada ning miks Iisraeli ainsa alles jäänud regionaalse rivaali destabiliseerimine tänini pole vilja kandnud.
Pascal Lottaz: Täna on minu vestluskaaslaseks Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika küsimustele spetsialiseerunud auhinnatud autor ja uuriv ajakirjanik Hugh Miles, kellega räägime tema hiljuti uudisteportaalis ArabDigest.org avaldatud artiklist pealkirjaga “Kuidas Hübriidsõjas ellu jääda: Kuidas Iraan elas üle Lääne ja Iisrsaeli riigipöörde katse”.
Oma artiklis viitasite, et Iisraeli rünnak Iraanile oli nii mõneski mõttes tugevalt koordineeritud. Kas räägiksite alustuseks lähemalt, millised olid Teie hinnangul selle rünnaku etapid ja kuidas see kõik kulges?
Hübriidsõja anatoomia
Hugh Miles: Muidugi. Selleks, et mõista, mis toimus Iraanis käesoleva aasta jaanuaris, tuleb kõigepealt vaadata 2025. aasta veebruarisse, mil Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et kavatseb intensiivistada oma maksimaalse surve kampaaniat Iraani suunal. Juulis puhkes Iraani ja Iisraeli vahel teatavasti kaks nädalat kestnud sõda ning olukord oli väga pingeline, kuid Trump määras lisaks Iraanile kehtestatud majandussanktsioonidele sanktsioonid ka Hiina naftarafineerimistehastele, mis ostsid Iraani naftat. Iraani vastu suunatud majanduslik surve oli niigi juba aastaid kasvanud, kuid need sammud keerasid programmile veelgi vinti peale.
Murdepunkt saabus aastavahetuse paiku. See oli aeg, mil Donald Trump ja Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu tähistasid koos aastavahetust. 2026. aasta jaanuaris kukkus Iraani riaali väärtus ajaloo madalaimale tasemele ning Ameerika poliitikud lugesid selle sündmuse oma maksimaalse surve kampaania edukuse näitajate hulka. Riaali kokkuvarisemise järgselt tulidki iraanlased tänavatele, nagu ameeriklaste poolt soovitud. Kolme rahumeelse protestipäeva järel puhkes Iraanis vägivallalaine, kusjuures Läänes levitati rohkelt videoid kaklustest, tapmistest, automaatrelvade ja matšeetede käiku laskmisest, mošeede süütamistest ning üldisest kaosest kogu riigis.
Lääne massimeedia kasutas hetke propagandatsunami vallandamiseks, väites, et Iraani režiim surub demokraatia kaitseks välja tulnud protesteerijaid jõhkralt maha ning et Lääs on sunnitud nende kaitseks midagi ette võtma, luues seeläbi justkui õigustuse sõja alustamiseks. Kõik see meenutas mulle koheselt 1991. aastat, mil enne Iraaki tungimist tiražeeriti USA poolt samuti täiesti fabritseeritud jutte Kuveidi imikutest, keda iraagi sõdurid väidetavasti inkubaatoritest välja kiskusid.
Lääne massimeedia kasutas hetke propagandatsunami vallandamiseks, väites, et Iraani režiim surub demokraatia kaitseks välja tulnud protesteerijaid jõhkralt maha ning et Lääs on sunnitud nende kaitseks midagi ette võtma, luues seeläbi justkui õigustuse sõja alustamiseks. Kõik see meenutas mulle koheselt 1991. aastat, mil enne Iraaki tungimist tiražeeriti USA poolt samuti täiesti fabritseeritud jutte Kuveidi imikutest, keda iraagi sõdurid väidetavasti inkubaatoritest välja kiskusid.
Hugh Miles
Nagu toona, räägiti ka nüüd Iraani puhul julmustest ja inimõiguste rikkumistest ning Ajaleht New York Times kuulutas, et Iraanis on 50 000 Starlinki terminali ja et Iraanis aset leidev ülestõus on korraldatud kaootiliselt ja koordineerimatult tegutsevate demokraatiameelsete demonstrantide poolt.
Lottaz: Kummalisel kombel kasutati tõesti just väljendit kaootiline ülestõusnute grupp – nagu mingi eklektiliselt kokku pandud opositsionääride ühendus – ning väideti, et neil on kuidagi õnnestunud 50 000 Starlinki paneeli riiki smugeldada.
Miles: Just. Ja see tõstatab küsimuse, kuidas on võimalik, et selline kaootiline grupp “demokraatiameelseid demonstrante” on rangelt sanktsioneeritud ja embargokeeldudega riigis saanud kusagilt kümnete miljonite dollarite väärtuses kõrgtehnoloogilist varustust. Siin puudub igasugune loogika.
See tõstatab küsimuse, kuidas on võimalik, et selline kaootiline grupp “demokraatiameelseid demonstrante” on rangelt sanktsioneeritud ja embargokeeldudega riigis saanud kusagilt kümnete miljonite dollarite väärtuses kõrgtehnoloogilist varustust. Siin puudub igasugune loogika.
Hugh Miles
Lottaz: Kas ma saan õigesti aru, et Starlinki paneelide Iraani jõudmist ei raskenda mitte üksnes asjaolu, et Iraan neid ei toeta, vaid ka USA sanktsioonid? Millegi sellise Iraani eksportimine rikuks ju loogiliselt võttes ka Ühendriikide seaduseid?
Miles: Täpselt. Kogu selle narratiivi tõelevastavus on kujuteldamatu mitmesugustel logistilistel, finantsilistel ja praktilistel põhjustel.
Ja samal ajal tunnistasid nii Ameerika kui Iisraeli poliitikud, teiste seas ka Iisraeli luureteenistus Mossad, et just nemad seisavad demonstratsioonide taga. Iisraeli meedia teatas, et Mossad on Teheranis kohal, ning Mossad ise postitas sotsiaalmeedias farsi keeles, et toetab Iraani mässu või proteste või kuidas iganes keegi neid nimetada soovib. Ka endine USA välisminister ja Luure Keskagentuuri (CIA) direktor Mike Pompeo mainis, et Mossadi liikmed valmistavad Iraani tänavatel proteste ette. Seega võib öelda, et kõik toimus avalikult.
Iisraeli meedia teatas, et Mossad on Teheranis kohal, ning Mossad ise postitas sotsiaalmeedias farsi keeles, et toetab Iraani mässu või proteste või kuidas iganes keegi neid nimetada soovib. Ka endine USA välisminister ja Luure Keskagentuuri (CIA) direktor Mike Pompeo mainis, et Mossadi liikmed valmistavad Iraani tänavatel proteste ette. Seega võib öelda, et kõik toimus avalikult.
Hugh Miles
Iisraellased olid uhked oma osaluse üle Iraanis aset leidnud kaose tekitamises. Iisraeli telesaates märkisid ajakirjanikud, et Mossad juhib Iraani proteste, tapab seal inimesi, on juba tapnud turvatöötajaid ja veab relvi riiki. Iraani meedias näidati tuhandeid relvi, mille iraanlased olid väidetavalt leidnud ja konfiskeerinud ja mida oli protestide jaoks riiki smugeldatud.
Ilmselgelt ei ole tegemist orgaaniliselt kujunenud loomuliku protestiga Iraani võimude vastu, millena seda Lääne meedias on kujutatud. Pigem meenutab toimuv tugevalt CIA ja Briti luureteenistuse MI6 juba tuttavat, mitmetes riikides läbi mängitud stsenaariumi.
Näiteks võime vaadata 1953. aasta tänastega väga sarnaseid sündmusi Iraanis. Kõigepealt kasutasid Lääneriigid oma positsiooni ära Iraani majanduse kokku kukutamiseks, peatades Iraani naftaekspordi. Sellele järgnesid protestid. Ja kus iganes esineb orgaanilisi proteste, on võimalik maksta agitaatoritele, jagada relvi ning julgustada kaose tekitamist. Seejärel hakkab režiim demonstrante maha suruma. Lõpuks saab Lääs toimuvat kasutada režiimi tagasi astuma sundimiseks, nagu juhtus 1953. aastal, või sekkuda sõjaliselt ja viia asi ise lõpuni, vabanedes režiimist täielikult, nagu paistis olevat seekordne plaan.
Kus iganes esineb orgaanilisi proteste, on võimalik maksta agitaatoritele, jagada relvi ning julgustada kaose tekitamist.
Hugh Miles
Kuid seekord õnnestus iraanlastel Lääne plaan läbi kukutada, sest mõnepäevase täieliku kaose järel, millest meile näidati hulgaliselt vägivalda ja hävingut kajastanud videoid, suutsid iraanlased venelaste abil interneti välja lülitada. Venelastel on põhjalikud kogemused Starlinki tehnoloogia väljalülitamisel ja terminalide asupaikade kindlaks tegemisel, sest Ukraina toetub sellele droonide juhtimisel. Seega, Iraani julgeolekuteenistus konfiskeeris terminalid ja arreteeris nendega seotud inimesi, mistõttu agitaatorid ei saanud enam omavahel koordineeritult suhelda. Ja… protestid lakkasid koheselt.
Kuid seejärel asendusid vägivaldsed protestid tohutute valitsust toetavate demontratsioonidega. Ilmselgelt on meil keeruline kindlaks teha, kui palju inimesi neil demonstratsioonidel päriselt osales. Iraani valitsuse väitel tulid tänavatele miljonid inimesed, kuid minu hinnangul ei kõla see eriti tõenäoliselt. Sellegipoolest võis videotes näha kümneid tuhandeid iraanlasi valitsust toetamas, mida nad ei olnud kindlasti sunnitud tegema, kui nad ise seda ei soovinud.
Lääne meedia muidugi vaikis Iraani valitsust toetavad demonstratsioonid maha, eksitades oma kajastustes sihilikult vaatajaid ja sillutades teed Lääne sõjaliseks sissetungiks Iraani. Paraku on see ootuspärane. Teame, et Lääne meedia on patoloogilisel tasemel Iraani-vastaselt meelestatud ja ei kajasta Iisraeli ja Iraani vahelist konflikti objektiivselt.
Sotsiaalmeedia propaganda ja narratiivide kujundamine
Lottaz: Isegi sotsiaalmeedia oli propagandaga üleujutatud, eriti X platvorm. Ma ei ole kunagi näinud nii paljusid valekajastusi väljaspool genotsiidi konteksti kui Iraani puhul. Hämmastavalt hulgalt kontodelt jagati väidetavalt valitsusevastaste protestide videoid ja fotosid, millel olid tegelikult kujutatud kas ilmselgelt valitsust toetavad meeleavaldused või mis ei olnudki üldse Iraanist. Levitati näiteks fotosid, millel kujutati USA tänavatel toimunud proteste, kus kasutati pipragaasi, ja väideti tõemeeli, et vaadake, Iraanis rünnatakse inimesi gaasiga.
Miles: Sotsiaalmeedia propagandakampaania oli fenomenaalne. Meedia aktiivsuse näitena võib märkida, et ainuüksi ajaleht The Guardian avaldas ühe nädala jooksul Iraanist 74 artiklit, mis on täiesti erakordne. Ja loomulikult esitati kogu selles infotsunamis sisuliselt vaid ühte narratiivi. Videoid tõlgendati eksitavalt. BBC uudistesaates Newsnight sildistati valitsust toetavad meeleavaldused režiimivastasteks protestideks. Samuti tsiteeris BBC Iraani kõrgeimat juhti valesti. Riigipea ütles, et tuhanded inimesed on surnud Mossadi ja CIA toetusel tegutsevate relvastatud agitaatorite käe läbi, kuid BBC väitis, nagu oleks ta öelnud lihtsalt, et tuhanded inimesed on surnud, jättes välja tema süüdistuse Iisraeli ja USA luureteenistuste suunal.
Sotsiaalmeedia propagandakampaania oli fenomenaalne. Meedia aktiivsuse näitena võib märkida, et ainuüksi ajaleht The Guardian avaldas ühe nädala jooksul Iraanist 74 artiklit, mis on täiesti erakordne. Ja loomulikult esitati kogu selles infotsunamis sisuliselt vaid ühte narratiivi.
Kindlasti olete kuulnud Ameerikas elava iraanlannast ajakirjaniku ja dissidendi Masih Al-Inijadi ÜRO-s antud tunnistusest, milles ta nuttes väitis, et miljonid iraanlased on tapetud. Uudisteagentuur Reuters levitas seda kõnet üle kogu maailma, jättes paraku mainimata, et Wikileaksi andmetel tunnistasid Ameerika Ühendriigid Al-Inijadi 2009. aastal USA luureteenistuste töötajaks, kelle identiteeti on vaja kaitsta. Samuti vaikiti maha, et USA valitsuse avalike andmete kohaselt makstakse nimetatud daamile Iraani-vastase propaganda loomise eest 800 000 dollarit.
Ja muidugi on rohkelt leheruumi eraldatud USA Marylandi osariigis elavale Iraani ajaloolise šahhi pojale Reza Pahlavile. Kõigile Iraani valitsusega opositsioonis olevatele gruppidele, sh monarhistidele, kurdidele ja rühmitusele Mujahedin-e Khalq (MEK), kes võitles Iraani-Iraagi sõjas koos Saddam Husseiniga Iraani vastu, jätkus eetriaega, sest Lääs püüdis teha kõik endast sõltuva, et Iraani valitsev režiim kukutada.
Siinjuures tasub tähele panna, et Iraan ei kujuta endast Ameerika Ühendriikidele mitte mingit ohtu. USA jaoks ei ole sõjal Iraaniga mingit strateegilist tähtsust peale Iisraeli soovide täitmise. Lõpuks taanduvad selle režiimipöörde katse ajendid Iraani iseseisvusele ja toetusele Palestiina suhtes.
Siinjuures tasub tähele panna, et Iraan ei kujuta endast Ameerika Ühendriikidele mitte mingit ohtu. USA jaoks ei ole sõjal Iraaniga mingit strateegilist tähtsust peale Iisraeli soovide täitmise.
Hugh Miles
Miks sõjaväeline riigipööre läbi kukkus
Lottaz: Iisraellaste ja ameeriklaste käitumises ei ole midagi üllatavat. Alternatiivmeedia ringkondades ootasime me juba 2025. aasta novembris ja detsembris, et kohe on midagi juhtumas, sest pärast 12-päevast sõda oli selge, et tegemist on ainult vaherahu, mitte sõja lõpuga. Kommentaatorid on väitnud, et Iisraeli vaatenurgast on praegu, iraanlaste suhtelise nõrgestatuse olukorras, strateegiliselt kriitiline hetk töö lõpule viimiseks. Seega võib eeldada, et Iisrael püüab Iraani peagi uuesti rünnata.
Üllatav on, et 2026. aasta alguses toimunu ei järginud 12-päevase avaliku rünnaku mustrit rakettide ja otsese valitsuse kukutamise agendaga. Pigem oli tegemist CIA stiilis varjatud lähenemisega ja see kukkus läbi. Miks Lääne plaan Teie hinnangul ebaõnnestus?
Miles: Põhjuseid on mitmeid. Esiteks näitab asjaolu, et Iraani režiim suutis tormi üle elada, nende sitkust ja see on minu hinnangul keskse tähtsusega. USA Luure Keskagentuur on sarnase mustri alusel korraldanud riigipöördeid üle kogu maailma…
Lottaz: Iraanis toimus sisuliselt sama, mis Ukrainas Maidani riigipöörde ajal. Maidani lähenemine näeb ette, et orgaaniliselt kerkivad protestid tuleb veriseks õhutada ja tappa inimesi mõlemal poolel. See toob kaasa režiimi kokkuvarisemise.
Miles: Just. Samuti Tšiili riigipööre 1973. aastal president Salvador Allende kukutamiseks: ka seal viis riigi majanduslik kollaps Augusto Pinocheti diktatuurini.
Kuid keskne põhjus, miks 1953. aasta Iraani riigipööre õnnestus ja praegune läbi kukkus, seisneb minu hinnangul selles, et Ameerika Ühendriikide ja laiemalt Lääne võimupositsioon maailmas on muutunud. Lääneriigid ei suuda enam arengumaade või kolmanda maailma üle samal määral kontrolli rakendada, nagu neil ajalooliselt harjumuseks on kujunenud.
Kuid keskne põhjus, miks 1953. aasta Iraani riigipööre õnnestus ja praegune läbi kukkus, seisneb minu hinnangul selles, et Ameerika Ühendriikide ja laiemalt Lääne võimupositsioon maailmas on muutunud. Lääneriigid ei suuda enam arengumaade või kolmanda maailma üle samal määral kontrolli rakendada, nagu neil ajalooliselt harjumuseks on kujunenud.
Hugh Miles
Võimu nõrgenemisel on omakorda mitmeid põhjuseid, kuid jällegi üks keskseid on minu arvates, et Ühendriigid on kaotanud oma moraalse üleoleku positsiooni. Oleme kõik viimastel aastatel pealt näinud, kuidas USA ja Suurbritannia aktiivsel kaasosalusel viiakse läbi genotsiidi, mida Lääne institutsioonid, meedia ja poliitikud on õigustanud. Oleme pidanud šokeeritult vaatama, kuidas kõik reeglid visatakse aknast välja ja trambitakse rahvusvahelisel õigusel.
Donald Trump sümboliseerib presidendina aga kõike, mis Ameerika Ühendriikide juures eemaletõukavat leidub: ta on valelik, misogüünne rassist. USA ei paista väljastpoolt enam atraktiivse riigina. 1953. aastal, kui CIA kukutas operatsioon Ajaxi abil Iraani režiimi, oli olukord Ühendriikides täiesti teistsugune. Iraanlased tahtsid USA-sse minna, nad unistasid sellest, kõik uskusid Ameerikasse ja läänelikesse väärtustesse. Tänaseks ei usu Ameerikasse enam mitte keegi. Noored ei lähe ette mängitud narratiiviga enam kaasa, sest Lääs on oma rajalt kõrvale kaldunud. Mis peamine – maailma rahvad ei ole enam valmis USA dollarite eest oma riiki reetma, nagu varem tehti – ning see ongi peamine põhjus, miks riigipööre ka Iraanis läbi kukkus.
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!