Ühiskond & kultuur

Koroonasulud on mõjunud sündimusele ja majandusperspektiividele laastavalt

Aasta pärast ülemaailmseid riikide sulgemisi on lukku pandud riikide sündimus langenud ajaloo madalaimale tasemele. Demograafiline kollaps toob kaasa pikaajalised sotsiaalmajanduslikud ja tervisealased kahjud, mis ületavad kaugelt koroonaviiruse mõju.

Demograafid ja ökonomistid on tänaseks kokku kogunud andmestiku, mis pakub kainestavat pilti koroonaviiruse tõrjumise nimel lukku keeratud ühiskondade demograafilisest olukorrast.

Riigid, mis kannatasid juba enne eriolukorra välja kuulutamist maailma madalaima sündimuse käes, on saavutanud väljasuremise tempo uue taseme, püstitades beebipõua „rekordeid“.

Koroonasulgude mõju inimkonna reproduktiivkäitumisele saab olema tõenäoliselt kaugeleulatuv. Ühiskondade sulgemine on esile kutsunud destruktiivse sünergia, mis toob majanduslangusega kaasa pikaajalise sündide languse ning pikaajaline sündide langus omakorda majanduslanguse.

Sotsiaalsete kontaktide piiramine üheskoos seninägematu majandusseisakuga vähendas terves maailmas inimeste motivatsiooni järelkasvu saada. Prantsusmaa koges viimati sedavõrd madalaid sündimuse näitajaid II maailmasõja ajal, samas kui Hiina võimud on andnud märku üleriigilisest sündide langusest 15% võrra, võrrelduna koroonasulgude eelse aastaga.

Koroonasulgude mõju inimkonna reproduktiivkäitumisele saab olema tõenäoliselt kaugeleulatuv. Ühiskondade sulgemine on esile kutsunud destruktiivse sünergia, mis toob majanduslangusega kaasa pikaajalise sündide languse ning pikaajaline sündide langus omakorda majanduslanguse. Koroonapandeemia ajal võlapüramiidi kokku varisemise vältimiseks võetud laenud aheldavad tulevased põlved pikaks ajaks tagasimaksete külge ning mõjutavad tõenäoliselt kõige laastavamalt Euroopat, mille enamik riike on sügavas demograafilises kriisis.

“Mida kauakestvama ning intensiivsema majandussurutisega on tegemist, seda järsem on sündide languskõver ning seda tõenäolisemalt muutub ajutine langus sündides pereplaneerimise süvamustriks,” kommenteerib olukorda HSBC panga peaökonomist James Pomeroy. “Olukorra pikaajaline mõju väljendub kõige tõenäolisemalt madalamas kasvumääras, mis omakorda muudab võlakoormad pikaajaliselt jätkusuutmatuks.”

Pomeroy arvutused näitavad seda, et tõenäoliselt liitub koroonasulgude tagajärjena järgneva kahe kümnendi jooksul tööturuga 10-15% vähem inimesi. Hiljuti maailma juhtivas meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud prognoosi kohaselt hakkab maailma elanikkond kahanema 2060. aastal. Hetkel tundub tõenäoline, et koroonasulgude tõttu jõuab murdepunkt kätte juba kümnendi võrra varem.

Tõenäoliselt liitub koroonasulgude tagajärjena järgneva kahe kümnendi jooksul tööturuga 10-15% vähem inimesi.

2020. aasta oli demograafilistest „rekorditest“ tulvil. Jaapanis sündis vähem lapsi kui kunagi varem ning Taiwani sündimuskordaja langes esmakordselt ajaloos alla ühe lapse naise kohta. Itaalias tõmbus sündide arv kokku 22% võrra.

Jaapani varahaldusfirma Nomura Holdingsi ökonomist Sonal Varma sõnul on tegemist „ideaalse tormiga“. „[—] Langev elanikkond kahandab tööjõubaasi, mis omakorda langetab toodangut. Langev toodang kuivatab kokku maksubaasi, millest pole enam võimalik finantseerida (vananeva elanikkonna tõttu) pidevalt kasvavaid sotsiaalkulutusi.”

Saksa Guttmacheri Instituudi poolt läbi viidud uuring näitas, et pandeemia muutis üle 40% USA naiste plaane järelkasvu saamiseks. Tööjõu dünaamikale spetsialiseerunud ökonomistid ennustavad, et koroonasulgude poolt põhjustatud sündide langus saab Ühendriikides olema 50% suurem kui 2008. aasta finantskriisi ajal.

Jaga artiklit sõpradega:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

1 kommentaar

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *