Audio leiate artikli lõpust
Ameerika Ühendriikide erukolonel Douglas Macgregor (s. 1953) on esimese lahesõja (1991) veteran, viimaste kümnendite tõenäoliselt kõige silmapaistvam USA soomusüksuste komandör. Tema juhitud üksused hävitasid lahesõjas 23 minutiga 70 Iraagi tanki ja lahingsoomukit, kandmata samas ühtegi kaotust.
Macgregori juhtimise all tegutsenud soomusüksused saavutasid ka lahesõja-järgsetel õppustel ülekaalukad võidud vastasmeeskondade üle ning teda on peetud USA armee lahingtaktikate kõige novaatorlikumaks uuendajaks viimase poole sajandi jooksul.
Kolonel Macgregori teos “Transformatsioon tule all” valiti Iisraeli kindralstaabi ülema Aviv Kochavi poolt Iisraeli kaitsevägede ümberkujundamise alustekstiks. 2020. aastal kaalus president Donald Trump Macgregorit Ühendriikide suursaadiku positsioonile Saksamaal ning 2020. aasta novembrist teenis ta kolm kuud USA kaitseministri Christopher Milleri erinõunikuna kuni Trumpi presidentuuri lõpuni 2021. aasta jaanuaris.
Vaatamata esmaklassilistele omadustele sõjakogenud väliohvitseri ja strateegina sai Macgregori riigiteenistuja karjäär pärsitud tänu mehe “halvale kombele” lausuda välja ebamugavaid tõsiasju poliitiliselt ebakorrektsel viisil. Kompromissitu ausus ja otsekohesus, mis “kohustuslikest valedest” üleküllastunud süsteemis legendaarse koloneli vastu töötas, on teinud temast kainemõistuslikkuse hääle maailma militaarsete-geopoliitiliste protsesside mõtestamisel.
Alljärgnevas intervjuus käsitleb kolonel Macgregor Ukraina sõda maailma geostrateegiliste realiteetide laiemas kontekstis… Tegemist on 2. osaga 3-osalisest intervjuust. Intervjuu esimest osa saab lugeda SIIT.
INTERVJUEERIJA: Endine CIA töötaja Larry Johnson on kirjeldanud võimalikku katastroofistsenaariumi, kus Venemaa aktiveerib Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja võibolla tungib Ukrainasse üle selle põhjapiiri. Kas see on miski, mis võib eesloleval talvel aset leida?
KOLONEL DOUGLAS MACGREGOR: Seda ei saa välistada. Larry Johnson on väga võimekas mees ja äärmiselt tark luureohvitser ning kindlasti on tegemist katastroofistsenaariumiga. Oleme jõudnud punkti, kus juhtuda võib juba kõike, sest venelastel on lõpuks selge, et meist on saanud nende surmavaenlased, kes on võtnud nõuks nad hävitada. Venelased ei ole Putini vastu ülestõusu sepitsemas. Vastupidi, pigem on nad pettunud, et ta ei ole oma otsustes olnud jõulisem. Seda on selgelt näha Venemaalt tulevatest teabekildudest ja seda väljendavad ka Venemaalt tulnud inimesed, et Venemaa toetab täielikult Putinit ja tema sõda Ukrainas, sest nad teavad, mis on kaalul, nad teavad, et nende riiki püütakse hävitada.
Euroopa riikides toimub täpselt sama, kus inimesi terroriseeritakse mõtlema viisil, mis käib risti vastu nende endi huvidele ja Lääne kristliku kultuuri ja tsivilisatsiooni väärtustele. See on meie tõeline vaenlane.
Ma usun, et venelased on valmis totaalseks mobilisatsiooniks. Seni on nad mobiliseerinud vaid 300 000 reservväelast, millest on eelseisvateks lahinguteks ilmselt enam kui küll, aga mida inimesed peavad mõistma, on see, et Venemaa tahe ei ole vankumas, nende rahva seas ei ole pulbitsemas Putini-vastast ülestõusu. Küll aga on Ukrainas väga palju inimesi, kes on väsinud sellest, et neid, püssitoru selga surutuna, venelaste vastu kahurilihaks saadetakse, sest täpselt selliseks on olukord seal tänaseks kujunenud. Ukraina valitsusest on saanud peaagu stalinlik diktatuur, mille salapolitsei ähvardab kõiki, kes ei ole nende agenda poolt. See on ühtlasi põhjus, miks Venemaa korraldas hiljuti rünnakuid muuhulgas ka Ukraina salapolitsei peakorteri vastu.
Oleme jõudnud punkti, kus juhtuda võib juba kõike, sest venelastel on lõpuks selge, et meist on saanud nende surmavaenlased, kes on võtnud nõuks nad hävitada.
Mis kaalutlused olid kindral Sergei Surovikini uue sõjalise erioperatsiooni ülemaks nimetamise taga?
Uus föderatsiooni relvajõudude ülem nimetati ametisse koos uute tööülesannetega. Sisuliselt on tema ülesandeks viia see sõda lõpule ning elimineerida lõplikult oht, milleks Ukraina on Venemaa suhtes muudetud. Surovikinil on tegevusvabadus, mida tema eelkäijatele ei olnud antud. Ka tema käsutuses olevad relvajõud on suuremad, kui olid tema eelkäijatel, sest ei tasu unustada, et mitte ühelgi ajahetkel alates 24. veebruarist ei ole rohkem kui 20% Vene vägedest viibinud Ukrainas. See on vaid väike osa Vene sõduritest ja nendestki suur osa asendati liitlasvägede ja vabatahtlikega. Paika jäid vaid suurtükid ja Vene õhuvägi. Kindral Surovikini ülesanne on minna ja viia operatsioon lõpuni ning on ilmselge, et Putinil on usku tema võimekusse. Ühtlasi on tema käsutuses kõik, mida tal eesmärgi täitmiseks vaja läheb.
Ukrainas on väga palju inimesi, kes on väsinud sellest, et neid, püssitoru selga surutuna, venelaste vastu kahurilihaks saadetakse.
Kui Venemaa peaks kasutama tuumarelva, kas see tooks kaasa NATO vägede sekkumise, hävitamaks kõik Ukrainas viibivad Vene väeüksused ja kogu Venemaa Musta mere laevastiku?
Esiteks, Venemaa ei kasuta esimesena tuumarelva, seda varianti isegi ei eksisteeri. Meie oleme need, kes pidevalt tuumarünnakust räägivad. Teiseks, sellist asja nagu NATO väed ei eksisteeri, sest see eeldaks, et Euroopas on miljonid taanlased, norralased, belglased, portugallased, kreeklased ja nii edasi, kes on valmis mobilisatsiooniks Ida-Ukrainas sõdimiseks. Kõik, kes on vähegi aega viibinud Euroopas ja kes teavad midagigi eurooplastest, teavad ka seda, et see on ajuvaba. Mitte keegi neist ei taha sõdida Venemaa vastu. Üle kogu Euroopa toimuvad meeleavaldused – selle sõja vastu protestivad kümned ja sajad tuhanded inimesed Tšehhis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias ja mujal. Protestivad ka selle vastu, kuidas USA oma eesmärkide elluviimiseks Euroopat ära kasutab. On üksnes aja küsimus, kuni praegused valitsused kukuvad, ja kui see juhtub, tulevad võimule inimesed, kes USA agendaga enam kaasa ei lähe.
Kas rahukõnelusteks kutsutakse kohale Henry Kissinger?
Ma ei usu, ta on selle töö jaoks natukene liiga vana. Ma ei ole temaga küll paljudes asjades ühte meelt, aga Kissingeril oli õigus, kui ta ütles, et me oleme ise selle konflikti põhjustanud oma soovimatusega Venemaad kuulata ja tema huve arvesse võtta. Ma olen temaga nõus ka selles osas, et Washington vajab uut valitsust, aga meie süsteem ei võimalda seda praegu.
Ei tasu unustada, et mitte ühelgi ajahetkel alates 24. veebruarist ei ole rohkem kui 20% Vene vägedest viibinud Ukrainas.
Ameerika Ühendriikide sõjaväel on väidetavalt raskusi värbamisega. 2022. aastal suutis Pentagon oma eesmärgid vaid 75% ulatuses täita, vähendades uute värvatute arvu 10 000 võrra. Oodatakse ka seda, et probleem aina süveneb. Mis selle põhjus võib olla?
See on oluline küsimus, mis väärib palju rohkem tähelepanu, kui see seni pälvinud on.
Ajalooliselt on sõjaväed olnud üles ehitatud 18-30-aastastele tervetele, heas füüsilises vormis eneskindlatele noortele meestele. Need mehed annavad sõjaväele elujõu, sest nemad lähevad rindele, sõdivad ning võidavad lahinguid ja sõdu, mida paratamatult ühel või teisel hetkel pidada tuleb. See on miski, mille me oleme silmist lasknud ning tulemuseks on see, et terved noored ameerika mehed, kes kaaluvad sõjaväelist karjääri, leiavad eest organisatsiooni, mis räägib sellest, kui väga nad armastavad kõiki neid, kes on „teistsugused“ – transsoolised või mistahes muud tüüpi LGBTQ inimesi. Paratamatult paneb see neid noori mehi küsima, kuhu nemad selles kõiges sobituvad. Kui värbajad väidavad, et 18-aastane vähem kui 60kg kaaluv noor tüdruk suudab teha kõike sama hästi kui terve ja tugev noormees, siis ei ole mingilgi moel üllatav, kui see noormees ütleb, et ju teil ei ole mind siis vaja. Tulemuseks on see, et muutub üha keerulisemaks leida inimesi, kes oleksid valmis sõjaväkke astuma.
Kõik, kes on vähegi aega viibinud Euroopas ja kes teavad midagigi eurooplastest, teavad ka seda, et mitte keegi neist ei taha sõdida Venemaa vastu.
Teine selgitus, mida sellele probleemile pakutakse, on see, et Ühendriikides lihtsalt ei leidu piisavalt terveid noori, kellel karistusregister on plekitu. Minu karjäär sõjaväes vältas 28 aastat ja ma võin kinnitada, et ühed parimad minuga koos teeninud sõdurid oli endised vangid. Loomulikult ei olnud tegemist sarimõrvarite, vägistajate või muude pervertidega, vaid inimestega, kes olid lihtsalt ühel või teisel põhjusel seadusega pahuksisse sattunud. See ei tähenda, et nad ei võiks olla väga head sõdurid. Pigem seisneb probleem minu arvates selles, et kui organisatsioon ei paista silma sellega, et ta on eriline ja tugev, siis inimesed lihtsalt ei ilmu kohale.
Kas äkki on mindud liiga kaugele püüdlustes heita välja kõik need, keda peetakse äärmuslasteks?
Kindlasti. Aga “äärmuslased” on need, keda parasjagu ametis olev administratsioon äärmuslasteks tituleerib. Kui keegi on kristlane, käib igal pühapäeval kirikus ja peab lugu teatud tegevustest, näiteks pühapäevakoolis õpetamisest, siis on tegemist ilmselge “äärmuslasega”, nagu seda tänapäeval (Läänes) mõistetakse. Ma rääkisin ühe noormehega, kes lahkus mereväest, sest kirik, mille liige ta oli, oli kuulutatud äärmuslikuks. Ta oli lapsest peale seal kirikus käinud ja polnud kordagi oma elus midagi sellist täheldanud, kui äärmusluseks ei peeta just püüdlust olla hea inimene.
Kissingeril oli õigus, kui ta ütles, et me oleme ise selle konflikti põhjustanud oma soovimatusega Venemaad kuulata ja tema huve arvesse võtta.
Kes otsustab, mis on äärmuslik? Pentagoni personaliosakond või keegi muu?
See kõik algab ikka tipust, Valgest Majast ja kongressist. Ja tasub pidada meeles, kes on need, kes kongressi ja nende tehtavaid otsuseid tegelikult juhivad. Selle juurde kuulub mõistagi ka niinimetatud positiivne tegevus, mida võrdsuseks tembeldatakse, mis peaks karistama kõiki, kes ei kuulu mingisse erilisse gruppi oma nahavärvi või muu tunnuse alusel. Meritokraatia mõiste on lõplikult surnud.
Veel üks asi, mis inimesi sõjaväkke meelitas, oli arusaam, et tegemist on nii-öelda puhta lehega, kus iseloomu, pädevuse ja mõistuse abil on võimalik kuhugi jõuda ja midagi saavutada. Tänaseks on USA relvajõud muutunud kohaks, kus sind karistatakse selle eest, kes sa oled või mida sa mõtled.
Kriisiolukorras, kus Washington kaalub tõsiselt vägede saatmist Ukrainasse, on mõeldamatu, et sõjavägi, mis peaks väidetavalt koosnema üksnes 480-485 000 mehest, ei suuda isegi seda eesmärki saavutada. Asetagem see kõik Ukrainas aset leidva konteksti – üle 100 000 mehe on surnud, veel mõned sajad tuhanded on saanud vigastada. See on peaaegu kogu USA sõjaväe isikkoosseis. Keda me lollitada püüame?
Me oleme jõudnud sinnamaale, et me maksame läbi NATO endistele ISIS’e ja Al Qaeda liikmetele, et nad läheksid Ukrainasse venelaste vastu sõdima. Väidetavalt on neid seal praegu ligikaudu 70 ja neile makstakse väga heldelt, et nad tapaksid ühtede valgete õigeusukristlaste nimel teisi valgeid õigeusklikke kristlasi.
Kui keegi on kristlane, käib igal pühapäeval kirikus ja peab lugu teatud tegevustest, näiteks pühapäevakoolis õpetamisest, siis on tegemist ilmselge “äärmuslasega”, nagu seda tänapäeval (Läänes) mõistetakse.
Ma arvasin, et Trump vabanes kõigist ISIS’e liikmetest.
Erdogan tegi kõik endast oleneva, et päästa võimalikult palju ISIS’e liikmeid, et neid hiljem mujal rakendada. Türgi luure mängis olulist rolli selle rühmituse loomises, sest selle esialgne eesmärk oli sundida iraanlasi ja šiiite Iraagist lahkuma, aga see Frankensteini koletis kasvas oodatust suuremaks ja väljus kontrolli alt, tappes rohkem inimesi kui keegi teine, toetamaks võitlust Assadi vastu, kelle valitsust me pikka aega kukutada oleme püüdnud.
Seega ei tohi unustada, et sõna „äärmuslane“ kasutatakse liiga kergekäeliselt, mõtlemata sellele, mida see inimene tegelikult on või ei ole teinud, üksnes seetõttu, et võimul olev valitsus on otsustanud kedagi selleks tembeldada. Kes tahes võib ühel hetkel otsustada, et ta süüdistab sind selles, et sa oled religioosne fanaatik, valge natsionalist või midagi hoopis kolmandat. Kes tahes võib riputada midagi internetti ja väita, et sina tegid seda. Selline haiglaslik keskkond on võtnud ka USA sõjaväes võimust ja see ei tee muud, kui hävitab vägede moraali ja distsipliini. Ja see kõik võib üleöö muutuda, kui administratsioon otsustab, et meil on nüüd uued sõbrad ja vaenlased, nii et lõppastmes pole isegi mingit tähtsust sellel, mida sa teed või arvad.
Massimeedia teostab lakkamatut psühholoogilist operatsiooni, mis on mõeldud ignorantsete masside karjatamiseks soovitud suunas.
Siin peitub ka põhjus, miks igalt peavoolumeedia kanalilt võib pidevalt leida kellegi, tavaliselt mõne erukindrali, endise riigiametniku või ajakirjaniku või kellegi muu, kes räägib meile lakkamatult Ukraina suurest edust.
Bideni uus “tõeminister” Nina Jankowicz on väidetavalt osalenud NATO poolt rahastatud salaseltsis, mille eesmärk olevat valeteabe abil Lääne demokraatiaid õõnestada. Selle nimi on Aususe Algatus Demokraatia Kaitseks Desinformatsiooni Vastu (The Integrity Initiative Defending Democracy Against Disinformation) ning selle eesmärk olevat luua valitsusväliste organisatsioonide, ajakirjanike ja “sisejulgeoleku ametnike” võrgustik, kes teevad “desinformatsiooni vastu võitlemise” ettekäändel salajast koostööd, pidamaks Lääne kodanike vastu sisuliselt psühholoogilist sõda. Te olete ilmselt üks nendest inimestest, kelle vastu see organisatsioon on suunatud.
Oma algsel kujul arenes see tegelikult välja juba 20 aastat tagasi, Bushi administratsiooni ajal, vastusena 2001. aasta 11. septembri rünnakule. Nende esialgne eesmärk oli mobiliseerida rahvast sellise väljamõeldud koletise vastu nagu “globaalne kalifaat”, kes väidetavalt pidi kohe-kohe kogu maailma vallutama ja kõik inimesed orjastama. Siis asendus tondi kuvand Hiinaga, kelle omakorda vahetas mõne aja pärast välja Venemaa. Massimeedia teostab lakkamatut psühholoogilist operatsiooni, mis on mõeldud ignorantsete masside karjatamiseks soovitud suunas.
Siin peitub ka põhjus, miks igalt peavoolumeedia kanalilt võib pidevalt leida kellegi, tavaliselt mõne erukindrali, endise riigiametniku või ajakirjaniku või kellegi muu, kes räägib meile lakkamatult Ukraina suurest edust. Ukraina on kandnud küll tohutuid kaotusi nii inimeludes kui varustuses, mida tuleb neile lakkamatult juurde saata, ja neil ei ole enam ka piisavalt võitlejaid, aga nad on siiski kohe-kohe võitmas ja venelased on õigepea kaotamas ja põgenevad üleüldse Ukrainast. See kõik on absurdne ja ei vasta kaugeltki tõele, aga see kõik on osa plaanist panna rahvast teatud suunas liikuma.
Üks asi, mis inimesi sõjaväkke meelitas, oli arusaam, et tegemist on nii-öelda puhta lehega, kus iseloomu, pädevuse ja mõistuse abil on võimalik kuhugi jõuda ja midagi saavutada. Tänaseks on USA relvajõud muutunud kohaks, kus sind karistatakse selle eest, kes sa oled või mida sa mõtled.
Euroopa riikides toimub täpselt sama, kus inimesi terroriseeritakse mõtlema viisil, mis käib risti vastu nende endi huvidele ja Lääne kristliku kultuuri ja tsivilisatsiooni väärtustele. See on meie tõeline vaenlane. Ja nii me sõdime Venemaa vastu, seni veel kaudselt, aga nüüd on hakatud rääkima sellest, et me peaksime oma väed ikkagi Ukrainasse viima. Seda aga mitte ühise NATO alliansina, vaid vabatahtlike ühendusena. Miks meil on vaja vabatahtlike ühendust, kui NATO on Ukraina sõtta sekkumises niivõrd üksmeelne? Miks ei ole liikmesriigid pannud seda hääletusele ja otsustanud, et kõik on nõus, et tuleb sekkuda ja takistada Venemaad Ukrainat hävitamast? Lihtne vastus on see, et enamik riike ei taha sellest plaanist kuuldagi.
Seetõttu räägitaksegi nüüd vabatahtlike ühendusest, kuhu paistavad kuuluvat lisaks Ameerika Ühendriikidele üksnes Poola ja Rumeenia – ainsad riigid, mis on valmis minema Ida-Ukrainasse venelaste vastu sõdima. See on kummaline olukord, sest kui Ukraina on võidu äärel, siis miks on USA nii agar looma vabatahtlike liitu ja oma vägesid Ukrainasse viima?
JÄTKUB…