Veebiväljaanne KlimaNachrichten (Kliimauudised) avaldas hiljuti Saksa energiaeksperdist professori Fritz Vahrenholti artikli, milles kliimaspetsialist annab ühemõttelise hinnangu riigi rohepöörde poliitikale: kliimahullus on Saksamaa majandust hävitamas.
Vahrenholt hoiatab, et Saksamaa energiapoliitika liigub vääramatult varustuskriisi suunas, mida on ette näha juba 2030. aastaks. Iga suletud söe- või tuumaelektrijaamaga väheneb Saksamaa elektrienergia varustuskindlus, kuna liiduvalitsus järgib järjekindlalt volatiilsete taastuvate energiaallikate piiramatu laienemise poliitikat, tagamata sealjuures piisavat varuvõimsust riigi tööstusele ja majapidamistele.
Ka Klaus Mülleri juhitav liitvabariigi elektrivõrgustiku agentuur hoiatab oma varustuskindluse aruandes, et 2035. aastaks on Saksamaal vaja kuni 35 500 MW jagu täiendavat reguleeritavat võimsust – mis vastab umbes 70 gaasiküttel töötavale elektrijaamale. Juba 2030. aastaks on Saksamaal oodata aga kuni 21 000 MW suurust elektritarne puudujääki. Nimetatud puudujääk toob möödapääsmatult kaasa massilised energiavarustuse kitsaskohad nn Dunkelflaute perioodidel (s.o periood, mil samaaegselt leiavad aset tuulevaikus ja päikesekiirguse puudumine).
Liitvabariigi elektrivõrgustiku agentuur hoiatab oma varustuskindluse aruandes, et 2035. aastaks on Saksamaal vaja kuni 35 500 MW jagu täiendavat reguleeritavat võimsust – mis vastab umbes 70 gaasiküttel töötavale elektrijaamale. Juba 2030. aastaks on Saksamaal oodata aga kuni 21 000 MW suurust elektritarne puudujääki.
Keskne probleem Saksamaa jaoks seisneb aga asjaolus, et uusi gaasielektrijaamu ei ole praktiliselt võimalik järgmise viie aasta jooksul ehitada. Kolme suurima gaasiturbiinide tootja (Siemens Energy, GE Vernova, Mitsubishi) võimekused on juba täielikult broneeritud kuni 2030. aastani, mis on tingitud peamiselt USA andmekeskuste tohutust nõudlusest (50 uut gaasielektrijaama), aga ka arengumaade üha kasvavast energiavajadusest (nt 22 elektrijaama Vietnamis).
Soovi korral peaks Saksamaa turbiinid hankima erakordselt kõrge hinnaga, ostes need sisuliselt nina alt ära arengumaadelt, millel ei jääks omakorda üle midagi muud kui rahuldada oma kasvavat energianõudlust kivisöe abil. Gaasiturbiinide hinnad on maailmaturul tänaseks aga niigi kolmekordistunud.
Ehk teisisõnu… kui Saksamaa otsustaks jätkata “kliima päästmisega”, ostes endale arengumaadele ette nähtud gaasiturbiinid, tähendaks see seda, et arengumaad jätkaksid kivisöel elektri tootmist, Saksa tööstus oleks sunnitud tarbima kordades kallimat energiat ning väidetav kasutegur “kliimamuutuste pidurdamisel” oleks lõppkokkuvõttes ikkagi ümmargune null.
Kui Saksamaa otsustaks jätkata “kliima päästmisega”, ostes endale arengumaadele ette nähtud gaasiturbiinid, tähendaks see seda, et arengumaad jätkaksid kivisöel elektri tootmist, Saksa tööstus oleks sunnitud tarbima kordades kallimat energiat ning väidetav kasutegur “kliimamuutuste pidurdamisel” oleks lõppkokkuvõttes ikkagi ümmargune null.
Kirjeldatud stsenaariumi varjamiseks kavandab Liitvabariigi elektrivõrgustiku agentuur aga otsest rünnakut Saksa tööstuse energiamahukatele ettevõtetele. AgNES-projekti raames plaanitakse peagi kaotada baaskoormuse tariifi soodustus 560 ettevõttele, mis tegutsevad 24/7 põhiliste materjalide tööstuses (kemikaalid, metallid, klaas). Valitsus kavatseb otsust põhjendada vajadusega sundida energiamahukaid tööstusettevõtteid reguleerima oma tootmist sõna otseses mõttes vastavalt sellele, kuidas tuul puhub.
Kokkuvõttes… Saksa Liitvabariigi energiapoliitika, mida veavad eest riigiametite „rohelised paladiinid”, on kogu Saksamaa tööstust kokkuvarisemiseni ning eratarbijate elektriarveid astronoomilise kasvuni juhtimas. Oleme jõudnud punkti, kus tööstusettevõtteid, kes riigi hullumeelse energiapoliitika kiuste üritavad tootmist Saksamaal hoida, peetakse nõrgamõistuslikeks.
On viimane aeg, et riigi juhtkond lõpetaks rohepöörde hulluse, enne kui kogu Saksamaa tööstus ohverdatakse ettemääratult ebaõnnestunud “energiaülemineku” ettevõtmise altarile.
On viimane aeg, et riigi juhtkond lõpetaks rohepöörde hulluse, enne kui kogu Saksamaa tööstus ohverdatakse ettemääratult ebaõnnestunud “energiaülemineku” ettevõtmise altarile.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Nii Saksamaa kui kogu Euroopa energeetilis-majandusliku enesetapu sooritamise taga eksisteerib tegelikkuses kaks aluspõhjust.
Nendest esimene on Saksamaa (ja kogu Euroopa) jätkuv tingimusteta allutatus Ameerika Ühendriikide võimu alla, mis on keelanud tarbida odavaid Vene energiakandjaid, millele Saksamaa (ja laiendatult kogu Euroopa) rahvusvaheliselt suure konkurentsivõimega tööstusvõimsus oli rajatud ning ilma milleta ei ole ei Saksamaa ega Euroopa võimeline oma elustandardit säilitama.
Saksamaa (ja kogu Euroopa) jätkuv tingimusteta allutatus Ameerika Ühendriikide võimu alla, on keelanud tarbida odavaid Vene energiakandjaid, millele Saksamaa (ja laiendatult kogu Euroopa) rahvusvaheliselt suure konkurentsivõimega tööstusvõimsus oli rajatud ning ilma milleta ei ole ei Saksamaa ega Euroopa võimeline oma elustandardit säilitama.
Adrian Bachmann
Antud lihtsat tõsiasja teavad tegelikkuses kõik makroökonoomika põhitõdesid ning maailmamajanduse toimimisloogikat mõistvad isikud nii Saksamaal kui Euroopas laiemalt, ent need on inimesed, kes hoiduvad ise-enese töökohtade, sissetulekute ning ühiskondliku staatuse säilitamise nimel päevselget tõde välja lausumast. Sedasi on Saksamaa ja Euroopa häving võimalik kirjutada suuresti nn “professionaalse klassi” moraalse selgrootuse arvele.
Saksamaa energeetilis-majandusliku enesetapu aluspõhjustest teine peitub aga Saksamaa ning Euroopa poliitilise eliidi läbinisti korruptiivses seotuses nn “rohepöörde” agendaga. See on programm, mis tähendab lühidalt kokku võetuna Euroopa kontinendi majanduse hävingut ning selle rahvaste massilist vaesumist, olles ettevõtmiseks, millest rikastuvad üksnes nn “roheenergeetika” edendamise ümber koondund ülikallist ja ebapiisavat elektrienergiat tootvad ettevõtted, kelle poolt toodetud energia kõrge hind hävitab lähitulevikus pöördumatult Euroopa konkurentsivõime maailmaturgudel.
Saksamaa energeetilis-majandusliku enesetapu aluspõhjustest teine peitub aga Saksamaa ning Euroopa poliitilise eliidi läbinisti korruptiivses seotuses nn “rohepöörde” agendaga. See on programm, mis tähendab lühidalt kokku võetuna Euroopa kontinendi majanduse hävingut ning selle rahvaste massilist vaesumist.
Adrian Bachmann
Washingtoni poolt eurooplastele väljastatud keeld tarbida Vene energiakandjaid (mis on eriliselt küüniline, võttes arvesse, et Ühendriigid ise tarbivad Vene energiakandjaid edasi – tõsi küll, peamiselt tuumakütuse näol) ei kao enam kuhugi.
Täpselt samamoodi ei kao kuhugi ka Saksamaa ning Euroopa poliitilise eliidi korruptiivne huvi täita iseenese taskuid roheagenda edendamisega ka juhul, kui roheagendaga jätkamine tähendab sellesse kaasatud rahvaste jaoks majanduslikku ja ökoloogilist suitsiidi.
Võttes täiendavalt arvesse, et kõik poliitilised liikumised, mis soovivad näha nii USA ülemvõimu kui ka roheagenda lõppu, on nii Saksamaal kui Euroopas kriminaalkorras keelustamisel, ei paista ei Saksamaal ega Euroopas valgust tunneli lõpus paistvat, mis lubab ennustada Euroopa rahvusriikide kokkuvarisemist järgnevate aastakümnete jooksul.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: