Eva Roytburg
Hiina päritolu, kuid USA-s üles kasvanud tehnoloogiaekspert ja meediaettevõtte Tech Buzz China asutaja Rui Ma nentis pärast oma meeskonnaga Hiinas tehisintellektialaste arengutega tutvumas käimist, et „Kõikjal, kuhu me läksime, suhtusid inimesed energia kättesaadavusse kui millessegi enesestmõistetavasse.“
Ameerika tehisintellektiuurijate jaoks kõlab selline olukord soovunelmlikult, sest USA-s põrkub tehisintellekti üha kasvav energianõudlus kokku Ühendriikide kidura elektrivõrgu reaalsusega, mis võib investeerimispank Goldman Sachsi hinnangul drastiliselt pidurdada kogu sektori edenemist Ameerikas. Hiinas seevastu peetakse tehisintellekti kõrget energiavajadust juba „lahendatud probleemiks”.
USA-s põrkub tehisintellekti üha kasvav energianõudlus kokku Ühendriikide kidura elektrivõrgu reaalsusega, mis võib investeerimispank Goldman Sachsi hinnangul drastiliselt pidurdada kogu sektori edenemist Ameerikas. Hiinas seevastu peetakse tehisintellekti kõrget energiavajadust juba „lahendatud probleemiks”.
Ma tunnistas ajakirjale Fortune, et kuigi ta ei ole energiaekspert, osales ta piisaval hulgal kohtumistel ning rääkis piisavalt paljude asjatundjatega, jõudmaks Räniorus õõva tekitavale järeldusele, et Hiinas on andmekeskuste jaoks vajamineva energiavõimsuse loomine juba lahendatud probleem.
„Hiinas valitseb terav kontrast USA-ga, kus tehisintellekti areng sõltub üha enam andmekeskuste energiatarbimise ja võrgu piirangutega seotud aruteludest,” kirjutas Ma sotsiaalmeediaplatvormil X.
Tehisintellekti võidujooksu näol on tegemist mõõduvõtuga, mille panused on kolossaalsed (nii majanduslikus kui sõjanduslikus võtmes) nii Hiina kui Ühendriikide jaoks. Tehisintellekti areng sõltub otseselt andmekeskuste olemasolust, kuid uute teabeklasterite ehitamisele tehtavad kulutused avaldavad juba praegu Ameerika Ühendriikide SKP-le suuremat mõju kui tarbijate kulutused. Ärikonsultatsioone pakkuva ettevõtte McKinsey prognoosi järgi tuleb tehisintellekti nõudmistega sammu pidamiseks aastatel 2025–2030 investeerida andmekeskuste võimsuse kasvatamisse ülemaailmselt kokku 6,7 triljonit dollarit.
Tehisintellekti võidujooksu näol on tegemist mõõduvõtuga, mille panused on kolossaalsed (nii majanduslikus kui sõjanduslikus võtmes) nii Hiina kui Ühendriikide jaoks.
Samuti hoiatas varahaldusettevõte ja investeerimispank Stifel, Nicolaus & Company oma hiljutises aruandes, et USA S&P 500 börsiindeksit ootab ees korrektuur, kuna andmekeskuste kapitalikulutuste buum tähendab ühekordset infrastruktuuri väljaarendamist olukorras, kus tarbijate kulutused on selgelt langemas.
Finantsteenuseid pakkuva Deloitte’i uuringu kohaselt piirab USA andmekeskuste infrastruktuuri arengut eeskätt riigi elektrivõrgu kesisus. Nimelt on Ühendriikide linnade elektrivõrgud niivõrd nõrgad, et mõned ettevõtted ehitavad olemasolevatele süsteemidele lootmise asemel pigem välja oma enda elektrijaamu. Samal ajal on tavalised ameeriklased üha vihasemad aina kasvavate elektriarvete tõttu. Näiteks tõusid Ohio osariigi tüüpilise leibkonna elektriarved käesoleva aasta suvel justnimelt andmekeskuste elektritarbimise tõttu vähemalt 15 dollari võrra kuus ning seda kontekstis, kus energiaettevõtted valmistuvad nõudluse veelgi järsemaks kasvuks.
Finantsteenuseid pakkuva Deloitte’i uuringu kohaselt piirab USA andmekeskuste infrastruktuuri arengut eeskätt riigi elektrivõrgu kesisus. Nimelt on Ühendriikide linnade elektrivõrgud niivõrd nõrgad, et mõned ettevõtted ehitavad olemasolevatele süsteemidele lootmise asemel pigem välja oma enda elektrijaamu.
Goldman Sachs võtab kriisi olemuse lühidalt kokku: „Tehisintellekti põhjatu energiavajadus kasvab kiiremini kui USA elektrivõrgu kümne aasta arengukavad rahuldada võimaldaksid, tekitades sedasi valdkonna arengus kriitilise pudelikaela.”
Ka Hiina elektrienergia ekspert David Fishman kinnitas ajakirjale Fortune, et Hiinas ei ole küllaldase elektri tarnimine probleemiks. Keskmiselt suureneb Hiina elektrienergia pakkumine igal aastal rohkem kui Saksamaa aastase tarbimismahu võrra. Näiteks on Hiinas tervete provintside katused kaetud päikesepaneelidega, kusjuures ühe provintsi toodang vastab kogu India elektrienergia varustusele.
„Ameerika poliitikud peaksid lootma, et Hiina püsib konkurendi rollis ja ei muutu agressoriks,” hoiatas Fishman. „Sest praegu ei suuda USA energiataristu osas Hiinaga tõhusalt konkureerida.”
Hiina elektrienergia ekspert David Fishman kinnitas ajakirjale Fortune, et Hiinas ei ole küllaldase elektri tarnimine probleemiks. Keskmiselt suureneb Hiina elektrienergia pakkumine igal aastal rohkem kui Saksamaa aastase tarbimismahu võrra.
Hiina toodab rohkem elektrienergiat kui nõudluse katmiseks vaja
Fishman selgitas, et Hiina saavutused energia külluses tulenevad aastakümneid kestnud sihipärasest ületootmisest ja igasse elektritootmise tahku suunatud investeeringutest, alates tootmisest ja ülekandest kuni järgmise põlvkonna tuumajaamade välja arendamiseni.
Sedasi on saanud tõeks olukord, kus Hiina elektrienergia tootmise maksimaalne võimsus ületab tänaseks kahekordselt riigi kolossaalse energianõudluse määra. Selline küllus tähendab omakorda, et Hiina jaoks ei kujuta tehisintellekti andmekeskused endast mitte ohtu võrgu stabiilsusele, vaid mugavat võimalust „ülepakkumise kuhugi suunamiseks”, selgitas Fishman.
Hiina elektrienergia tootmise maksimaalne võimsus ületab tänaseks kahekordselt riigi kolossaalse energianõudluse määra. Selline küllus tähendab omakorda, et Hiina jaoks ei kujuta tehisintellekti andmekeskused endast mitte ohtu võrgu stabiilsusele, vaid mugavat võimalust „ülepakkumise kuhugi suunamiseks”, selgitas Fishman.
Ameerika Ühendriigid saavad Hiina tasemel elektritootmisest tänapäeval vaid unistada, kuna USA elektritootmise koguvõimsus ületab nõudlust maksimaalselt 15%, mitte 100% võrra nagu Hiinas, kusjuures äärmuslike ilmastikutingimuste korral langevad varud isegi madalamale ning Kalifornias ja Texases annavad ametnikud sageli välja hoiatusi, et liigne nõudlus võib süsteemi üle koormata. Elektritootmise puudulikkus jätab Ühendriikides aga vähe ruumi tehisintellekti infrastruktuuri kiire koormuse kasvu absorbeerimiseks, märkis Fishman.
Muuhulgas võib Hiina olukorras, kus tehisintellekti nõudlus kasvab sedavõrd kiiresti, et taastuvenergia projektid ei suuda sellega sammu pidada, puudujäägi täitmiseks võtta jätkusuutlikumate allikate väljaehitamise ajal kasutusse hetkel tööta seisvaid söeküttel jõujaamu. USA seevastu seisaks uue tootmisvõimsuse loomisel lisakomplikatsioonina silmitsi kohaliku vastuseisu, killustatud turureeglite ja aastatepikkuste viivitustega lubade väljastamisel.
Struktuursed erinevused juhtimises
Eelkõige taandub Hiina edumaa energeetikas juhtimisstiili erinevustele. Fishmani sõnul koordineeritakse Hiinas energiaplaneerimist pikaajalise tehnokraatliku poliitika abil, mis paneb enne investeeringute tegemist paika turureeglid. Selline mudel tagab, et infrastruktuur ehitatakse välja tulevast nõudlust arvestades, mitte reaktsioonina juba kohal olevale nõudlusele. Kõik see tähendab Fishmani hinnangul, et „Hiina on suurteks saavutusteks vajaliku pinnase ette valmistanud, kuid USA on oma teekonnal alles algfaasis.”
Eelkõige taandub Hiina edumaa energeetikas juhtimisstiili erinevustele. Fishmani sõnul koordineeritakse Hiinas energiaplaneerimist pikaajalise tehnokraatliku poliitika abil, mis paneb enne investeeringute tegemist paika turureeglid. Selline mudel tagab, et infrastruktuur ehitatakse välja tulevast nõudlust arvestades, mitte reaktsioonina juba kohal olevale nõudlusele. Kõik see tähendab Fishmani hinnangul, et „Hiina on suurteks saavutusteks vajaliku pinnase ette valmistanud, kuid USA on oma teekonnal alles algfaasis.”
Ameerika Ühendriikides sõltuvad mahukad infrastruktuuriprojektid valdavalt erainvesteeringutest, kuid enamik investoreid ootab tulu kolme kuni viie aasta jooksul, mis on liiga lühike aeg kümmekond aastat nõudvate energiaprojektide jaoks.
„Kapitalipaigutus kaldub USA-s tõesti lühemaajalise tulu suunas,” nentis Fishman, märkides, et Silicon Valley on suunanud miljardeid „lugematutesse tarkvaraga seotud teenustesse”, samal ajal kui energiaprojektid peavad rahastamise eest olelusvõitlust pidama. Teisisõnu, Ameerika Ühendriikide poliitiline ja majanduslik süsteem ei ole Fishmani hinnangul ilma pikaajaliste investeeringute riski maandava riikliku rahastuseta lihtsalt valmis tuleviku elektrivõrku välja ehitama.
Ameerika Ühendriikide poliitiline ja majanduslik süsteem ei ole Fishmani hinnangul ilma pikaajaliste investeeringute riski maandava riikliku rahastuseta lihtsalt valmis tuleviku elektrivõrku välja ehitama.
Seevastu Hiinas tunnistab riik raha enne nõudluse tekkimist strateegilistesse sektoritesse suunates, et mitte iga projekt ei kujune edukaks, kuid investeeringutega tagatakse siiski, et vajaduse korral on piisav võimsus olemas.
Väljakujunenud erinevusi riiklikes lähenemistes süvendavad veelgi kultuurilised hoiakud. Hiinas peetakse taastuvenergiat majanduse nurgakiviks, kuna selle kasutamine on majanduslikult ja strateegiliselt mõistlik, mitte moraalne valik. Söeenergiale toetumist ei käsitleta Hiinas kuriteoliigina nagu mõnes USA ringkonnas – seda peetakse pelgalt iganenuks. Fishman väitis, et hiinlaste pragmaatiline lähenemine võimaldab riigi poliitikakujundajatel poliitiliste kemplemiste asemel keskenduda tõhususele ja tulemustele.
Kokkuvõttes on USA ja Hiina energiaga varustatuse erinevustest tulenev järeldus Fishmani jaoks ühene: ilma dramaatilise muutuseta Ameerika Ühendriikide energiainfrastruktuuri ülesehitamise ja rahastamise viisis saab Hiina edumaa üksnes kasvada ning „kuristik riikide suutlikkuste vahel käriseb lähiaastatel üha suuremaks.”
Kokkuvõttes on USA ja Hiina energiaga varustatuse erinevustest tulenev järeldus Fishmani jaoks ühene: ilma dramaatilise muutuseta Ameerika Ühendriikide energiainfrastruktuuri ülesehitamise ja rahastamise viisis saab Hiina edumaa üksnes kasvada ning „kuristik riikide suutlikkuste vahel käriseb lähiaastatel üha suuremaks.”
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kõige lühemalt kokku võetuna võib mitte üksnes Ühendriikide, vaid terve Läänemaailma võimetuse Hiina Rahvavabariigiga 21. sajandil majanduslikult ning tehnoloogiliselt võistelda panna väga lihtsa tõsiasja arvele. Ning selleks tõsiasjaks on asjaolu, et kui Läänemaailma majandussüsteem on kontrollitud eeskätt finantskontsernide poolt (tõsiasi, mis on maskeeritud masside ees legitiimseks “sõltumatute keskpankade poolt kujundatava rahapoliitika” mütoloogia abil), mille peamiseks eesmärgiks on genereerida maksimaalset kasumit finantssektorile endale, siis Hiina majandussüsteem on juhitud peamiselt insneritaustaga tehnokraatide poolt, kelle eesmärgiks on kasvatada riigi reaalset tööstuslikku ning majanduslikku võimsust, mitte maksimeerida finantssektori kasumeid ühiskonna kui terviku arvelt.
Kui Läänemaailma majandussüsteem on kontrollitud eeskätt finantskontsernide poolt (tõsiasi, mis on maskeeritud masside ees legitiimseks “sõltumatute keskpankade poolt kujundatava rahapoliitika” mütoloogia abil), mille peamiseks eesmärgiks on genereerida maksimaalset kasumit finantssektorile endale, siis Hiina majandussüsteem on juhitud peamiselt insneritaustaga tehnokraatide poolt, kelle eesmärgiks on kasvatada riigi reaalset tööstuslikku ning majanduslikku võimsust, mitte maksimeerida finantssektori kasumeid ühiskonna kui terviku arvelt.
Adrian Bachmann
Ehk teisisõnu – kui Hiinas eksisteerib finantssektor reaalmajanduse kasvatamise teenistuses oleva institutsionaalse võrgustikuna, siis Läänemaailmas on kogu reaalmajandus subordineeritud üha enam finantssektori kasumite kergitamise vahendi staatusesse. Siit ka põhjus, miks Hiinaga võrrelduna suunatakse vaid väike osa Läänemaailma krediidiloomest tööstusliku võimsuse (sealhulgas energiatootmise) arendamiseks ning lõviosa jätkuvalt kinnisvara- ja tarbimislaenude või siis puhta finantsspekulatsiooni rahastamiseks.
Olukorra mõru iroonia väljendub kõige ehedamalt asjaolus, et tarbimislaenude täielik domineerimine tootmisvõimsuse laiendamisele orienteeritud laenudega võrreldes toidab Hiina tööstusettevõtteid, mis katavad tänini suure osa Läänemaailma tarbekaupade tarbimisest kas valmistoodangu või allkomponendi tasemel. Sisuliselt on Lääne finantssektor kaudselt rahastanud Lääne enda tööstuse lagundamist, kasutades maksimaalselt Lääne valuutade käibivust rahvusvahelise reservvaluutana, mis võimaldab Lääneriikidel tarbida välismaailmast kaupu kaugelt üle Lääne enda reaalse lisavääruste loomise võime. See on tants, mis on toimunud aasta-aastalt üha vaiksemaks jääva muusika saatel, milleks on nn “eurotlandi” regiooni välise maailma kaubavahetuse distantseerumine relvana kasutatavatest Lääne valuutadest.
Finantsialiseerumise ning industrialiseerumise vektoritel liikuvate Lääne ning Hiina majanduste mõõduvõtus saab sedasi paratamatult võitjaks jääda üksnes Hiina, kuna finants- ning korruptiivsete erihuvide poolt kaaperdatud Lääne majandussüsteem on sisenenud eelnenud generatsioonide poolt loodud tehnoloogilis-infrastruktuurilise ressursi kanibaliseerimise faasi.
Adrian Bachmann
Finantsialiseerumise ning industrialiseerumise vektoritel liikuvate Lääne ning Hiina majanduste mõõduvõtus saab sedasi paratamatult võitjaks jääda üksnes Hiina, kuna finants- ning korruptiivsete erihuvide poolt kaaperdatud Lääne majandussüsteem on sisenenud eelnenud generatsioonide poolt loodud tehnoloogilis-infrastruktuurilise ressursi kanibaliseerimise faasi.
Tegemist on osaga Lääne moraalse allakäigu suuremast tervikust, kuna tänaseks on poliitiline võim praktiliselt kõikides Lääneriikides monopoliseeritud politikaan-intrigaanist inimtüübi poolt, kelle ainsaks motivaatoriks on oma era- ja kildkondlike huvide edendamine ühiskonna kui terviku arvelt. See on protsess, mis peegeldub muuhulgas asjaolus, et kui 1990. aastal moodustas Hiina ostujõu pariteediga korrigeeritud kogutoodang ühe elaniku kohta vaevu 3% Euroopa Liidu omast, siis tänapäevaks moodustab see 51%, liikudes kursil, kus mõnekümne aasta pärast on Hiina poole sajandi jooksul saavutanud jõukuse taseme, mis ületab keskmist eurooplast.
Kes soovib tutvuda Hiina Läänemaailmast möödumise oluliste verstapostide ning vastavate protsesside taustaga, võib seda teha, tutvudes käesoleva loo lõpus viidatud lugudega.
Tänaseks on poliitiline võim praktiliselt kõikides Lääneriikides monopoliseeritud politikaan-intrigaanist inimtüübi poolt, kelle ainsaks motivaatoriks on oma era- ja kildkondlike huvide edendamine ühiskonna kui terviku arvelt.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: