Neil Oliver
Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Neil Oliver on šoti ajaloolane, ühiskonnakriitik ning Ühendkuningriigi mitmete hinnatuimate telesaadete autor ja saatejuht. Olles palju aastaid Briti peavoolumeedias tuntust kogunud, on Oliver viimastel aastatel omandanud kompromissitult julge ja võimukriitilise maailmavaate ning pühendanud oma loomingulise tegevuse suuresti ühiskonna topeltstandardite ja “kohustuslike valede” paljastamisele.
Miski lehkab kõdunemise järele. Kuigi viitan praegu konkreetselt Ühendkuningriigile, kehtib see, millest ma räägin, tegelikult kogu maailmas. Kõdu on ajanud oma niidistiku kõikjale. Iga päev ässitatakse inimesi üles, et nad läheks üha vihasemaks ja kardaks üha rohkem. Neid püütakse panna kartma üksteist, kuigi õigupoolest oleks neil põhjust vihastada läbinisti mäda riigikorralduse peale.
Iga päev ässitatakse inimesi üles, et nad läheks üha vihasemaks ja kardaks üha rohkem.
Neil Oliver
Kas mäletate, kuidas endine USA president Joe Biden kuulutas, et ühiskond tuleb uuesti ja paremini üles ehitada (The Build Back Better Framework)? See on täielik jamps. Mitte miski ei ole paremaks läinud. Ainult üks kriis teise järel, sõda sõja järel, aina süvenev inimeste vabaduste röövimine…
Igaühele, kes toimuvat jälgib, on ilmne, et meie haletsusväärsed “juhid” tekitavad ise probleeme ning pakuvad seejärel varem valmis sepitsetud “lahendusi”, mis ei too kasu kellelegi peale nende endi ning neile käske jagavate niiditõmbajate.
Esitagem endale siiralt kõige olulisemad küsimused… Kas teie olete sama vabad nagu varem? Nii vabad, nagu soovite olla? Kas te olete õnnelikud? Kas teiega on kõik korras? Kas tunnete kindlust oma laste tulevikule mõeldes? Ja kui mitte, siis mis on selle põhjuseks? Miks te selle läbinisti kõdunenud riigikorraldusega lepite?
Kas teie olete sama vabad nagu varem? Nii vabad, nagu soovite olla? Kas te olete õnnelikud? Kas teiega on kõik korras? Kas tunnete kindlust oma laste tulevikule mõeldes? Ja kui mitte, siis mis on selle põhjuseks?
Neil Oliver
Meile räägitakse, et elame maailmas, kus igale haigusele ja probleemile on tehnoloogiline ja farmatseutiline lahendus. Meile räägitakse ka seda, et sõda on rahu. Ühesõnaga… hunnik valesid ja nende rääkijad on kahepalgelised petised.
Mina ütlen, et miskit on kogu meie valitsemissüsteemis eksimatult ja eitamatult väga valesti läinud. Tõenäoliselt juhtus see juba ammu, kuid järjest võimule saanud volitamata riigivalitsejad on olukorda üksnes süvendanud. Oleme pidanud aastaid kannatama kõige hullemaid võimalikke valitsejaid ja seda kõige hullematel aegadel ning ette antud jutupunkte argpükslikult korrutavad isikud on halastamatult inimsusevastast agendat läbi surunud.
Ameerika autor Eric Hoffer kirjutas oma raamatus “Tõsiusklikud: Mõned mõtted massiliikumiste olemusest” (The True Believer: Thoughts on the Nature of Mass Movements), et keegi ei saa olla auväärne ilma inimkonda austamata. Meile räägitakse, et meie suurimaks probleemiks, mis nõuab kõige karmimat lahendust… on teised inimesed – mistõttu meile peale surutava programmi eesmärgiks on päästa mõned inimesed ja planeet ning määrata ülejäänud inimkond utiliseerimisele.
Meile räägitakse, et meie suurimaks probleemiks, mis nõuab kõige karmimat lahendust… on teised inimesed – mistõttu meile peale surutava programmi eesmärgiks on päästa mõned inimesed ja planeet ning määrata ülejäänud inimkond utiliseerimisele.
Eric Hoffer “Tõsiusklikud: Mõned mõtted massiliikumiste olemusest”
Rikkaimate ja mõjukaimate isikute hulka kuulujate suust võib justkui möödaminnes poetatuna kuulda, et meil elab siin maailmas liiga palju inimesi. Kas kujutate ette, milline nahaalsus peab olema kellelgi, kes midagi sellist lausub? Kes nad enda arvates on, et mõistavad kohut ja eeldavad, et neil on õigus otsustada, kellel on õigus elada? Rohepöörde eestkõnelejad jutlustavad oma luksusjahtidel ja eralennukitel ringi reisides sellest, et me kõik vajame väiksemaid, külmemaid ja näljasemaid elusid.
Globaalne rahvastiku vähendamine on kuulunud Lääneriikide eesmärkide hulka alates vähemalt 1970-test aastatest – ja see on selle idee tõesti hiliseim võimalik algus. Näiteks Ameerika Ühendriikide riigisekretär Henry Kissinger lähtus president Gerald Fordi nõustades just sellisest plaanist, öeldes, et rahvastikukontrolli poliitikas on vaja nii tugevat tähelepanu kui järjepidevat jälgimist ja sihtide uuendamist. Samuti ütles Kissinger, et USA peab oma plaane ellu viima sellisel moel, mis minimeeriks tema vastu suunatud kriitikat. Sealtsaadik on rahvastikukontrolli teema pidevalt kas kusagil taustal või esiplaanil olnud.
Rohepöörde eestkõnelejad jutlustavad oma luksusjahtidel ja eralennukitel ringi reisides sellest, et me kõik vajame väiksemaid, külmemaid ja näljasemaid elusid.
Neil Oliver
Rahvastiku vähendamise püüdlus on inimsusevastane. Igaüks, kes väidab, et probleemi lahendus on vähem inimesi, on psühhopaat. Ja tänaseks olemegi jõudnud olukorda, kus meid valitsevad psühhopaadid.
ÜRO Agenda 2030 kujutab endast osaliselt sama, alati “lõplike lahenduste” läheduses luurava maltusianistliku ja eugeenilise suhtumise jätku. Agenda 2030 on juba peaaegu definitsiooni poolest inimsusevastane, arvestades, et selle ülemaailmsete eesmärkide saavutamine tähendab, et miljardid inimesed surevad kas nälga või epideemiatesse ja kaosesse, mis inimeste põhjustatud näljahädadega kaasas käivad.
Rahvastiku vähendamise püüdlus on inimsusevastane. Igaüks, kes väidab, et probleemi lahendus on vähem inimesi, on psühhopaat. Ja tänaseks olemegi jõudnud olukorda, kus meid valitsevad psühhopaadid.
Neil Oliver
Sündimuse näitaja on kõikjal maailmas juba mitmeid põlvkondi langemas. Kuna lapsi sünnib liiga vähe, kaovad põlised kogukonnad üksteise järel. 1960-tel aastatel oli Ameerika peredes keskmiselt 3,65 last. Tänaseks on see näitaja langenud 1,66 peale, kuid sellele vaatamata väidavad võimuesindajad, et inimesi on liiga palju ja et probleemiks ongi inimesed. Hea küll, kui inimesed on probleem, siis igatahes mitte püramiidi alumise osa moodustavad miljardid, vaid need mõni tuhat, kes püramiidi tippu kuuluvad.
Alates 2020. aastast oleme pidanud kuulama jutte “suurest lähtestamisest” ja “uuest maailmakorrast”, mida juhivad igal aastal Šveitsis Davoses Maailma Majandusfoorumi kogunemisel osalevad hellitatud miljardärid. Kogu selle mängu juures on midagi kohutavalt igapäevast. Justkui möödaminnes heidetakse inimelud ja kogu inimkond kõrvale. Meile sisendatakse, et kuna maailmas on liiga palju inimesi – see tähendab liiga palju “valet sorti” inimesi –, siis paljud neist inimestest on “mittevajalikud”. Seetõttu on elu hind kukkunud veelgi madalamale, kui see varem oli. Mis see paarsada tuhat surnud meest ja poissi Ukraina mullas või mõned kümned tuhanded naised ja lapsed Gazas ikka ära ei ole?
Meie valitsejad armastavad sõda. Saame seda järeldada asjaolust, et nad valavad üha rohkem raha nagu bensiini Ukrainas ja Lähis-Idas ja muudes sõjakolletes lõõmava tule õhutamisse.
Neil Oliver
Meie valitsejad armastavad sõda. Saame seda järeldada asjaolust, et nad valavad üha rohkem raha nagu bensiini Ukrainas ja Lähis-Idas ja muudes sõjakolletes lõõmava tule õhutamisse. Meie majandused kasvavad sõna otseses mõttes surma ja hävingu najal ning meie valitsejad räägivad muretult sõjast Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Koreaga… Rahu on tänapäeval sündsusetu sõna ja seepärast kõneldakse kogu Läänemaailmas uutest ja suurematest armeedest, rohkematest lihakehadest ning ka kodusõjast ja kodanike rahutustest, mida õhutavad jällegi need, kes kaose pealt teenivad…
Ka ülemaailmne massimigratsioon on oma niidistiku laiali ajanud kasvajaliku kaose sümptom. Inimesed lahkuvad riikidest, mille Lääne sekkumine – st sissetungid, pommitamine, kulisside taga korraldatud riigipöörded jm – on hävitanud. Masside nondest riikidest lahkumisele reageerivad meie valitsejad uste pärani avamise, piiride kaotamise ning kohalike elanike võõraste suhtes ebatolerantseteks sildistamisega, samal ajal kui miljonite kaupa saabuvad võõrad veel aastakümneid kaost külvavad.
Üle kogu maailma on inimesed üksteise vastu üles ässitatud: mustad vs valged vs pruunid; kristlased vs moslemid vs juudid… . Inimesed jooksevad verd ja surevad ning kodud ja ettevõtted põlevad, kuid rikkad saavad aina rikkamaks ja mõjuvõimsad aina võimsamaks.
Ka ülemaailmne massimigratsioon on oma niidistiku laiali ajanud kasvajaliku kaose sümptom. Inimesed lahkuvad riikidest, mille Lääne sekkumine – st sissetungid, pommitamine, kulisside taga korraldatud riigipöörded jm – on hävitanud.
Neil Oliver
Suurbritannia esimesse maailmasõtta sisenemise eel lausus Ühendkuningriigi välisminister Sir Edward Grey kuulsa hoiatuse: “Tuled kustuvad üle kogu Euroopa. Oma eluajal ei näe me neid uuesti süttimas.” Grey oli tol ajal parajasti silmanägemist kaotamas, mistõttu ei saa me kindlad olla, millisele laskuvale pimedusele ta täpselt viitas, kuid igal juhul nägi ta pimeduse aega lähenemas.
Lugupidamatuse tõttu iga viimse kui inimelu pühaduse suhtes ning meie valitsejate ja nende väidetavalt valitsetavate riikide kergekäeliselt inimsusevastase hoiaku tõttu ümbritsebki meid aina süvenev pimedus. Valitsejad on meie riigid mädanikku täis ajanud ning korruptsioon on eitamatu ja vältimatu. Miski lehkab kõdu järele ja see lehk tuleb valitsejatest. Nagu öeldakse, kala hakkab mädanema peast. Leha põhjust otsides ei peaks me vaatama otsa üksteisele, vaid nn eliidile, kes tahab meilt röövida arusaamist, mida tähendab olla inimene ja elada. Nad eelistaks, et üksteise väärtustamise ja sellega kaasnevate võimaluste hindamise asemel kardaksime me üksteist, ja tõukavad meid tagant.
Kanada antropoloog Wade Davis ütles, et “Maailma arvukad kultuurid moodustavad üheskoos intellektuaalse, sotsiaalse ja vaimse elu võrgustiku, mis ümbritseb planeeti ja on planeedi heaolu jaoks sama oluline kui biosfäär.” 2012. aastal peetud kõnes ütles Davis oma kuulajatele, et sel ajal, kui nemad sündisid, kõneldi maailmas 7000 keelt, kuid 2012. aastaks olid vaid pooled neist keeltest suutnud ellu jääda, st neid õpetati ka lastele. Ligikaudu iga kahe nädala järel sureb üks keel välja. See tähendab, et viimased seda keelt kõnelenud vanainimesed surevad ja koos nendega kaob igaveseks ka terve reaalsuse tajumise viis.
Maailma arvukad kultuurid moodustavad üheskoos intellektuaalse, sotsiaalse ja vaimse elu võrgustiku, mis ümbritseb planeeti ja on planeedi heaolu jaoks sama oluline kui biosfäär.
Wade Davis, Kanada antropoloog
Davise sõnul ei ole keel mitte üksnes sõnavara ja grammatikareeglite kogum, vaid pigem inimhinge sähvatus; iga keel on nagu meele põlismets, mõtte veelahe, vaimsete võimaluste ökosüsteem…
Davis räägib näiteks Põhja-Colombias Sierra Nevada de Santa Marta mägedes elavast kogi rahvast, kes peavad endid inimkonna vanemateks vendadeks ja näevad meid rumalate nooremate vendadena, kes maailma hävitavad. Muidugi kujutab nn roheagenda endast maailma industrialiseeritud hävitamist.
UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) kogub üle maailma infot mittemateriaalse pärandi kohta. Erinevalt käega katsutavatest nähtustest nagu arhitektuur, füüsilised esemed ja kunst, kuulub mittemateriaalse pärandi hulka kõik see, mida inimesed teavad ja säilitavad oma peas ning südames, sh folkloor, toidukunst, tavad, uskumused, traditsioonid, teadmised, keel… Iga viimse kui inimesega, kes sureb või jääb sündimata, kaotame midagi puudutamatut, mis oleks olnud nende panus. Sõltumata tema panuse suurusest või väiksusest vähendab iga inimese surm ka mind, sest ma olen osa inimkonnast.
Vastupidiselt luuletajate tõelises ja korrumpeerumata tähenduses kõiki kaasavatele ridadele püütakse meid nüüd uskuma panna, et vähem inimesi on parem, et kui meid on vähem, siis me oleme rohkem… . See on õel ja kuritegelik filosoofia, mulda visatud mõru seeme, mille vilju me juba lõikame: “Te tunnete nad ära nende viljast. … Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja” (Matteuse 7:16, 17).
Sõltumata tema panuse suurusest või väiksusest vähendab iga inimese surm ka mind, sest ma olen osa inimkonnast.
Neil Oliver
Ma ei kujuta ette, kuidas keegi võiks vaadata meie tänast maailma ja öelda, et see on teel kuhugi heasse kohta, või vaadata meie valitsejaid ja väita, et neile järgnedes jõuame me sinna heasse kohta. Need on halvad puud ja kurjad viljad ja just seda annavad meile 21. sajandi maailm ning Agenda 2030 ja muud inimsusevastased püüdlused.
Suhtume üha kergekäelisemalt meie valitsejate “vajalikku” plaani vabastada planeet igaveseks miljarditest inimestest. Mul hakkab halb, kuuldes üha uuesti järjekordsete laste surmadest, olgu need siis ühe, kahe, kolme või kümnete tuhandete kaupa. Laste surmad on nähtus, mis käib kaasas ühiskonna igal tasandil inimsusevastaseks muutumisega.
Ma ei kujuta ette, kuidas keegi võiks vaadata meie tänast maailma ja öelda, et see on teel kuhugi heasse kohta.
Neil Oliver
Kui antihumanistid saavad oma tahtmise ja neil õnnestubki maailmale peale suruda oma üks-suurus-kõigile ülalt alla kõikvõimas ja kõike kontrolliv “ühe maailma valitsus”, siis jääb inimkonnast järele vaid homogeenne monokultuur ilma igasuguse individuaalsuse ja inimlikkuseta. Kui nemad oma eesmärgid saavutavad, siis meid on vähem, me oleme vaesemad ja meid on nende tühja näo järgi ümber kujundatud. Nad kujutavad ette, et nemad on jumalad ja meie vaid punktid kasumiarvestuse bilansilehel.
Kuid nagu Wade Davis ütles: teised inimesed ei ole läbikukkunud katsed olla meie, vaid iga kultuur on ainulaadne vastus küsimusele, mida tähendab olla inimene ja olla elus. Kui me tahame maailma päästa, siis see eeldab, et me näeksime üksteist lahenduse osadena. Ja kui me tahame maailma päästa, siis see tähendab iga viimse kui inimese päästmist.
Kui antihumanistid saavad oma tahtmise ja neil õnnestubki maailmale peale suruda oma üks-suurus-kõigile ülalt alla kõikvõimas ja kõike kontrolliv “ühe maailma valitsus”, siis jääb inimkonnast järele vaid homogeenne monokultuur ilma igasuguse individuaalsuse ja inimlikkuseta.
Neil Oliver
Adrian Bachmanni kommentaar:
Vaadates tänaseks kogu Läänemaailma endasse neelanud võimuvõrgustikku, mis surub kõikidele Euroopa rahvastele peale identset sõja, vaesuse, ökofašismi, eraomandi faktilise likvideerimise, anormaalsuse igakülgse propageerimise, tsensuuri ning totaalse jälgimisühiskonna programmi, tasub endale esitada järgmine küsimus… Kas keegi oleks kõigest mõni inimpõlv tagasi suutnud ette ennustada ühiskondlikku ja poliitilist olustikku ning kultuurilis-vaimset miljööd, mis on tänaseks saanud meie reaalsuseks?
Kas ükski mõistuse ning südametunnistusega inimene soovib elada sellises ühiskonnas, kus üha absurdsemate valede abil viiakse üha läbinähtavamalt ellu programmi, mille resultaadiks on vaesumine, massipsühhoos ning kõikide märkide kohaselt peagi esile kutsutav sõda? Vaatamata kõigele on siiski alust eeldada, et enamus inimesi ei soovi olla Oliveri poolt kirjeldatud programmi ohvriteks, mistõttu on iga inimese moraalseks kohustuseks seista sellele vastu oma sõna, teo ja tegemata jätmisega, kuna armuaeg on otsa saamas ning hoidudes oma kohustusest tõe ja headuse kaitsel ei ole me mitte üksnes kurjuse ja ülekohtu ohvriteks, vaid kaassüüdlasteks.
Kas ükski mõistuse ning südametunnistusega inimene soovib elada sellises ühiskonnas, kus üha absurdsemate valede abil viiakse üha läbinähtavamalt ellu programmi, mille resultaadiks on vaesumine, massipsühhoos ning kõikide märkide kohaselt peagi esile kutsutav sõda?
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: