Geopoliitika kommentaatorid Alex Christoforou ja Alexander Mercouris arutlevad järgnevas intervjuus selle üle kas Balti riikide juhtkonnad kaaluvad tõsiselt Kaliningradi oblasti blokeerimist olukorras, kus Vene Föderatsiooni esindajad on väitnud, et vastavatele sammudele järgneksid kindlasti Venemaa sõjalised vastumeetmed.
Christoforou ja Mercouris tuletavad meelde kõigest mõni nädal tagasi kõikide diplomaatiliste kanalite kaudu venelaste poolt edastatud sõnumit, mille kohaselt Venemaa on valmis Kaliningradi kaitmsieks laskma käiku kõik nende käsutuses olevad vahendid – sealhulgas sõjalised vahendid ning ultimatiivselt tuumarelvad. Analüütikute hinnangul ei näi Baltikumi poliitiline juhtkond aduvat, et sedasi toimides viiksid nad oma rahvad eksistentisaalse hävingu keerisesse.
Alex Christoforou: Alexander, räägime täna Kaliningradist. Viimasel ajal on Balti riikidelt tulnud avaldusi, milles viidatakse võimalusele, et baltlased kavatsevad sulgeda Venemaalt Kaliningradi suunduva gaasitoru. Lisaks sellele, räägitakse ka üha rohkemate Vene “varilaevastiku” laevade kinnipidamisest Läänemerel ning ultimatiivselt ka plaanist Venemaa Läänemerest täielikult ära lõigata. Mida sina sellest kõigest arvad?
Viimasel ajal on Balti riikidelt tulnud avaldusi, milles viidatakse võimalusele, et baltlased kavatsevad sulgeda Venemaalt Kaliningradi suunduva gaasitoru. Lisaks sellele, räägitakse ka üha rohkemate Vene “varilaevastiku” laevade kinnipidamisest Läänemerel ning ultimatiivselt ka plaanist Venemaa Läänemerest täielikult ära lõigata.
Alexander Mercouris: Juhin tähelepanu asjaolule, et umbes nädal tagasi tegi Venemaa välisministeerium märkimisväärse avalduse, milles kinnitati, et Venemaa kavatseb kaitsta Kaliningradi kõigi võimalike vahenditega. Peagi pärast vastava komünikee avaldamist kinnitasid Venemaa saatkonnad üle Euroopa täiendavalt, et „kõik võimalikud vahendid” Kaliningradi kaitsmisel hõlmavad ka tuumarelva kasutamist. Seejärel saatis Venemaa välisministeerium Euroopa valitsustele kirjad. Putin kinnitas isiklikult, et selline hoiatus on antud, ning ka Lavrov kinnitas seda.
Õige pea pärast kõiki Vene Föderatsiooni poolseid hoiatusi tulid eurooplased ehk NATO pool välja avaldusega, et neil pole Kaliningradi suhtes mingeid eesmärke ega plaane seal midagi ette võtta.
Me arutasime seda toona ühes oma saates ja ütlesime, et hoiatus avaldab mõju, kuid nädala või paari pärast pöördutakse tagasi Kaliningradi blokaadi kavandamise juurde. Ja nagu näha osutus meie prognoos taas kord täpselt õigeks.
Leedulased olid ühed esimesed, kes sellega välja tulid. Küllap mäletad isegi kohtumist ning pressikonverentsi Macroniga, kus Leedu peaminister Prantsuse presidendi kõrval figureeris? Kui mõne nädala eest eitasid nii prantslased kui leedukad, et kavandavad samme Kaliningradi vastu, siis kõigest nädal hiljem on lauale pandud idee sulgeda Venemaalt oma eksklaavi suunduv gaasitoru.
Nikolai Patrušev, kes oli varemalt Putini julgeolekunõunik ning kes vastutab nüüd Venemaa kauba- ja tsiviillaevanduse aga ka Vene sõjalaevastiku arendamise eest on tänaseks teatanud, et NATO-l on tõepoolest plaan Kaliningrad blokaadi alla panna. Tema sõnul muutub olukord üha ohtlikumaks ning venelased on juba kavandamas vastumeetmeid.
Mulle tundub seega, et Venemaa tuumahoiatus on eurooplaste poolt kõigest mõne nädalaga unustatud ning Läänes, eeskätt aga Euroopas on taas poliitilist kurssi sättimas kõige suuremad sõjaihalejad. Võib-olla ei kavandagi nad Kaliningradi vastu sõjalist operatsiooni – ja siinkohal pean silmas maavägede sissetungi – ent minu jaoks on üsna selge, et mingisugused manöövrid Kaliningradi blokkeerimiseks on praegu kavandamisel.
Venemaa tuumahoiatus on eurooplaste poolt kõigest mõne nädalaga unustatud ning Läänes, eeskätt aga Euroopas on taas poliitilist kurssi sättimas kõige suuremad sõjaihalejad. Võib-olla ei kavandagi nad Kaliningradi vastu sõjalist operatsiooni – ja siinkohal pean silmas maavägede sissetungi – ent minu jaoks on üsna selge, et mingisugused manöövrid Kaliningradi blokkeerimiseks on praegu kavandamisel.
Alex Christoforou: Hüva… aga ma mõtlen, et olgu selleks kas kaubalaevade kinnipidamine, Läänemere sulgemine või energiavarustuse katkestamine… tundub, et Eurooplased on unustanud, et nad on 2022. aastast alates jätkuvalt ostnud Venemaalt sisse 320 miljardi Euro eest energikandjaid ning ei ole siiani oma sõltuvust täiesti likvideerinud.
Alexander Mercouris: Tõsi… Muuhulgas tuleb minu arvates meeles pidada, et tegemist on reservtoruga, mistõttu selle sulgemine ei muudaks Kaliningradi olukorda iseenesest kohe. Pigem oleks see samm järgmise sammuna kavandatava blokaadi suunas, mille ettevalmistamist ma pean üsna tõenäoliseks.
Konverentsil kus ma praegu viibin on üheks teemaks see millisel määral Balti riikide poliitiline juhtkond on vaimse tervise mõttes lõtkust lahti loksunud. Tänaseks näib, et kõik mida nad teevad rahvusvahelisel areenil näib olevat kantud lausa soovist, et sõda Venemaa ja NATO vahel puhkeks. Baltikumi sõjakust kütavad omalt poolt kõige enam tagant britid ning mingil määral ilmselt ka Emmanuel Macron.
Ent selge on see, et kui baltlased reaalselt võtavad vastu sammud Kaliningradi blokaadi jõustamiseks, tuleb Venemaa poolt sõjaline vastus, kuna Kaliningrad on Vene Föderatsiooni territoorium mille kaitseks nad on puht juriidiliselt sunnitud sekkuma. Ma pole kindel kas baltikumi juhtkondadel on piisavalt mõistust peas, et aduda päriselt mida see nende riikide jaoks tähendaks.
kui baltlased reaalselt võtavad vastu sammud Kaliningradi blokaadi jõustamiseks, tuleb Venemaa poolt sõjaline vastus, kuna Kaliningrad on Vene Föderatsiooni territoorium mille kaitseks nad on puht juriidiliselt sunnitud sekkuma. Ma pole kindel kas baltikumi juhtkondadel on piisavalt mõistust peas, et aduda päriselt mida see nende riikide jaoks tähendaks.
Alex Christoforou: Mida Balti riigid üldse saavutada püüavad? Kas nad tõesti üritavad provotseerida konflikti NATO ja Venemaa vahel, uskudes tõsimeeli, et NATO võidab Venemaa, et viia täide Kaja Kallase poolt välja käidud unistus Venemaa tükeldamisest? Kas see ongi Sikorski ning brittide poolt ette nähtud järgmine stsenaarium?
Sest mulle tundub, et nende lõppeesmärk ongi tõmmata NATO konflikti Venemaaga, uskudes, et NATO suudab Venemaa kiiresti seljatada. Just seda väidavad suurutsevalt ka mitmed NATO kindralid. NATO kõrgeima sõjalise juhi Alexus Grynkewichi laadsed inimesed räägivad, et konflikti korral on NATO-l olemas plaan, millega Venemaa umbes nädalaga alistada, ning et nad ei vajavat selle plaani teostamiseks isegi Ameerika Ühendriikide sekkumist. Minu küsimus on… et kas nad tõesti usuvad ise ka oma propagandat?
Alexander Mercouris: Jah, just seda nad mõtlevadki ma kaldun arvama. Ma kardan, et Balti riikide poliitiline juhtkond koosnebki tänaseks inimestest kes on vahetanud vähegi adekvaatse reaalsustaju propaganda narratiivide vastu.
Balti riikide poliitiline juhtkond koosnebki tänaseks inimestest kes on vahetanud vähegi adekvaatse reaalsustaju propaganda narratiivide vastu.
Ma arvan, et baltlasi ajab marru USA-Vene diislikütuse kokkulepe, sest isegi kui see lepe sanktsioone tegelikult ei nõrgesta, jätab see sellise kuvandi. Balti riigid nõuavad alatasa uusi sanktsioone ning on järjekindlalt vastu igasugustele katsetele pingeid leevendada.
Seega jah, ma usun, et just seda nad mõtlevadki ja just seda tahavad nad saavutada. Minu arvates astuvad nad peagi järjekordse sammu järjekordse eskalatsiooni poole.
Nad eksivad mõistagi ilmselgelt katastroofiliselt ja sealjuures äärmiselt ohtlikult. Probleem seisneb aga selles, et Lääs, NATO ja Ameerika Ühendriigid pole hullumeelselt kuraasikaks muutunud baltlasi kunagi avalikult korrale kutsunud. Keegi pole baltlasi senini maa peale toonud ning öelnud, et “lõpetage see sõge jutt. Selline käitumine on vastuvõetamatu ja vastutustundetu. Tuumariikidega suhtluseks eksisteerivad teistsugused protokollid ning teil ei maksa hellitada fantaasiaid, et me alustame teie pärast kolmandat maailmasõda maailma suurima tuumaarsenaliga riigi vastu.”
Keegi pole baltlasi senini maa peale toonud ning öelnud, et “lõpetage see sõge jutt. Selline käitumine on vastuvõetamatu ja vastutustundetu. Tuumariikidega suhtluseks eksisteerivad teistsugused protokollid ning teil ei maksa hellitada fantaasiaid, et me alustame teie pärast kolmandat maailmasõda maailma suurima tuumaarsenaliga riigi vastu.”
Kuna keegi pole neid mikroriike korrale kutsunud, tulevad nad alati tagasi ja kütavad tagant Venemaa ja Lääne vahelist vastasseisu, mida nad minu arvates südamest igatsevad.
Ma arvan, et nad on tänaseks täiesti veendunud, et sõjalises vastasseisus Venemaaga jääks võitjaks Lääs. See meenutab mulle mõneti olukorda, kus Mossad näis samuti olevat täiesti kindel, et kui Ameerika Ühendriigid Iraani ründavad, variseb Iraan kokku ja kõik saab kolme päevaga läbi. Kardan, et selline enesepettuslik mõtlemine on tänaseks täielikult võimust võtnud.
Alex Christoforou: Olgu, mu viimane küsimus: miks peaks selle olukorra kainemõistuslik klaarimine olema üleüldse Ameerika Ühendriikide vastutus? Äraspidisel kombel võib USA Euroopa ja Venemaa vahelisest konfliktist hoopis kasu lõigata. Ameerika ise asub sõdadest alati kaugel. Nad saavad ka (Baltikumis valla päästetava sõja korral) rahulikult kõrvalt vaadata, vastavalt vajadusele relvi ja muud toetust jagada ning kui Venemaa kaotab ja purustatakse, on see USA jaoks suurepärane tulemus. Seevastu ei ole USA midagi kaotanud ka juhul kui Venemaa Euroopa alistab – see üksnes suurendab USA kontrolli kontinendi üle.
Äraspidisel kombel võib USA Euroopa ja Venemaa vahelisest konfliktist hoopis kasu lõigata. Ameerika ise asub sõdadest alati kaugel. Nad saavad ka (Baltikumis valla päästetava sõja korral) rahulikult kõrvalt vaadata, vastavalt vajadusele relvi ja muud toetust jagada ning kui Venemaa kaotab ja purustatakse, on see USA jaoks suurepärane tulemus. Seevastu ei ole USA midagi kaotanud ka juhul kui Venemaa Euroopa alistab – see üksnes suurendab USA kontrolli kontinendi üle.
Alexander Mercouris: Jah ameeriklastele sobib sõda Euroopas igati hästi aga üksnes senikaua kuni neid seeläbi tuumasõtta ei tõmmata.
Alex Christoforou: Täpselt – niikaua kui asi tuumasõjaks ei lähe. Ameerika Ühendriigid võivad lihtsalt kõrvalt vaadata. Neil on Euroopas vägesid, ja mitte vähe. Ma ei tea, kuidas nad sellises olukorras käituksid, aga sinu jutt on täiesti loogiline. Küsimus on selles kas eurooplased ise ka millalgi mõistusele tulevad või mitte.
Alexander Mercouris: Jah. Eurooplased eeldavad tänini, et konflikti korral venelastega tulevad ameeriklased neile appi – täpselt nagu ka Pärsia lahe riigid eeldasid, et ameeriklased tulevad neile appi. Eeldasid ekslikult.
Sinu kirjeldatud stsenaariumid ei pruugi tingimata teoks saada, kuid isiklikult ei imestaks ma sugugi, kui ameeriklased jätaksid eurooplased hätta.
Terve mõistusega inimene küsib paratamatult – kas Ameerika Ühendriigid seoksid ennast sõtta vastasega, kellel on võime ähvardada kogu nende eksistentsi Eesti suguse mikroriigi nimel? Charles de Gaulle küsis 1960ndatel Kennedy käest kas ameeriklased tõesti riskiksid New Yorgiga Pariisi nimel? Ning kui ameeriklased ei olnud seda valmis tegema, siis kui tõenäoline on, et nad soostuvad seda tegema Tallinna nimel?
Aga asi on selles, et Balti riikidele pole seda kunagi otse välja öeldud. Grynkewichi sugused inimesed ei ütle Balti riikidele kaugeltki mitte, et nad rahuneksid maha. Vastupidi… Selle asemel tulevad nad välja avaldustega, et kui venelastega peaks sõjaks minema, suudame nad homme alistada. Jääb mulje, nagu nad lausa julgustaksid Balti riike oma hukule vastu minema.
Alex Christoforou: Mida saaks Venemaa teha olukorra pingete leevendamiseks?
Alexander Mercouris: Ma arvan, et venelased püüaksid neile selgeks teha, et nende tegevus on rumal, et nad ei suuda Venemaad alistada ega seda Balkaniseerida ning et kui nad üritavad Kaliningradi isoleerida, siis järgnevad sellele rängad tagajärjed.
Terve mõistusega inimene küsib paratamatult – kas Ameerika Ühendriigid seoksid ennast sõtta vastasega, kellel on võime ähvardada kogu nende eksistentsi Eesti suguse mikroriigi nimel? Charles de Gaulle küsis 1960ndatel Kennedy käest kas ameeriklased tõesti riskiksid New Yorgiga Pariisi nimel? Ning kui ameeriklased ei olnud seda valmis tegema, siis kui tõenäoline on, et nad soostuvad seda tegema Tallinna nimel?
Aga mida venelased teha saavad? Nad saavad korraldada tuuma- ja mereväeõppusi. Nad saavad saata piirkonda lisavägesid– neil on selleks endiselt piisavalt jõude.
Meedias leviv narratiiv, mille kohaselt on Vene armee Ukrainas sedavõrd seotud, et neil pole võimalik mujale vägesid saata ei vasta tõele. Venemaal on palju muid sõjaväeüksusi, mida saaks Balti riikidele lähemale paigutada. Ühest küljest võiks see vastaspoolt heidutada ja aidata pingeid leevendada.
Loomulikult tõlgendaksid Balti riigid ja nende toetajad – eeskätt aga neokonservatiivid selliseid samme ähvardusena, täpselt nagu nad tegid seda 2022. aasta alguses. Toona paigutas Ukraina Donbassi suurel hulgal vägesid ning andis igati mõista, et valmistub ründama. Venelased viisid Donbassi suunas 100 000 sõdurit – mida kaugeltki piisavalt, et Ukrainasse tungida –, kuid juba siis räägiti, et Venemaa valmistub Ukrainat ründama.
Sellest on näha, kui lihtne on Venemaa ohu narratiivi üles ehitada ja hirmu õhutada. Venemaa vägede koondamist Läänemere piirkonda võimaliku ohu tõrjumiseks Kaliningradile oleks väga lihtne esitada ründava sammuna.
Alex Christoforou: Nii et Venemaa ei saagi tegelikult midagi teha, et vältida pingete eskaleerimist relvakonflikti puhkemise tasemeni?
Alexander Mercouris: Ma arvan, et nende võimalused on piiratud, kui nad peavad tegelema inimestega, kes on otsustanud maksku mis maksab sõja esile kutsuda. Seda nägime me ka 2022. aastal ja sama võib peagi juhtuda ka Baltikumis.
Ainus, millele ma asetaksin antud hetkel lootusi, on see, et Washingtonis ehk leidub veel inimesi, kes mõistavad olukorra tõsidust, ning saavad aru, et seekord oleksid riskid veel märgatavalt suuremad kui Ukrainas. Jutt käiks nüüd vaieldamatult Venemaa territooriumist ning keegi ei vaidlusta seda, et Kaliningrad kuulub Venemaale.
Minu lootused on seega pandud nendele viimastele inimestele Pentagonis kes veel mõistavad, et panused on liiga kõrged ning, et Kaliningradi ümber lakke kruvitud pinged on vaja ära maandada enne kui need viivad juba uue täiemahulise sõja puhkemiseni.
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD:
