Viimase kolme aasta vältel on Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit rakendanud Hiina ametnike ja ettevõtete suhtes üha rohkem sanktsioone. Hiina on äsja välja kuulutanud vastumeetmete paketi, mis on vallandamas Lääne suurkorporatsioonides paanikat.
Organisatsioonid, mis tegutsevad nii Ameerika Ühendriikides kui Hiinas, võivad tulevikus sattuda keerulise valiku ette: järgides Ameerika Ühendriikide poolt Hiinale seatud sanktsioone, võivad Lääne ettevõtted seista Hiinas silmitsi omakorda sealsete sanktsioonidega.
10. juunil võeti Pekingis vastu põhjalik õigusakt, mille eesmärk on olla vastukaaluks USA ja EL-i poolt Hiina ametnikele ja suurettevõtetele seatud sanktsioonidele. Isikutele, kes on seotud USA ja EL-i sanktsioonide väljatöötamise ja rakendamisega ning ka nende pereliikmetele võidakse mitte anda viisat Hiinasse sisenemiseks. Nimetatud isikute vara võidakse Hiinas arestida ning igasugused tehingud Hiina institutsioonidega võidakse blokeerida.
„See seadus annab mõista, et kui sul ei ole pädevust või võimu inimesi kamandada, siis sinu USA seadus ei tähenda Hiinas mitte midagi,“ ütles Wei Jianguo, endine kaubandusministri aseminister. „See seadus on nagu gongi löömine. See on hoiatus USA-le – sul on põhjust muretsemiseks. Hiina ei talu sellist kohtlemist enam nii kergelt, nagu ta seda varem tegi.“
Ei ole veel selge, kui sageli või millises ulatuses Hiina oma uut välissanktsioonide vastast õigusakti kasutama hakkab, ent ebaselgus on juba tekitamas hirmujudinaid ärimaailmas, kus tuleb tulevikus Hiina-spetsiifilisi standardeid ja tegevusplaane globaalsetest eraldi välja töötada, samal ajal kui Hiina loob endale oma isiklikku õiguslikku maastikku.
Pealtnäha kodifitseeritakse äsja vastu võetud seadusega üksnes hulk vastumeetmeid, mida Peking on juba rakendanud seoses Lääne sanktsioonidega. Lisaks paistab uus seadus olevat suunatud ennekõike välisriikide poliitikute vastu, kes oma koduriigis Hiina suhtes sanktsioone vastu võtavad.
„See seadus on nagu gongi löömine. See on hoiatus USA-le – sul on põhjust muretsemiseks. Hiina ei talu sellist kohtlemist enam nii kergelt, nagu ta seda varem tegi.“
Välissanktsioonide vastane seadus on koostatud niivõrd üldsõnaliselt, et piiriülese ettevõtlusega tegelevad isikud kardavad, et nad võivad sattuda geopoliitilise risttule alla.
„Kui õigus segada poliitikaga, on tulemuseks paratamatult poliitika,“ ütleb James Zimmerman, Perkins Coie advokaadibüroo Pekingi osakonna üks partneritest.
Välisministeeriumi pressikonverentsil kaitses Hiina valitsuse pressiesindaja Wang Wenbin uut seadust, väites, et sellised meetmed tagavad suurema õigusliku stabiilsuse. „Hiina tervitab kõiki välisriikide ettevõtteid ning toetab nende tegevust ja koostööd Hiinas, kaitstes nende õigusi ja huvisid kooskõlas kohaliku õigusega,“ ütles Wang. „Hiina uks avatusele avaneb üha rohkem ja rohkem.“
Viimase aasta vältel on Hiina kehtestanud sanktsioonid lisaks USA ametnikele ka enam kui kümne Euroopa akadeemiku ja poliitiku suhtes, muu hulgas endise USA riigisekretäri Mike Pompeo vastu, karistusena varasemate sanktsioonide eest Hiinale. Peking on lisaks sanktsioneerinud ka USA riigikaitse ettevõtteid Raytheon ja Lockheed Martin relvade müümise eest Taiwanile.
„Kõik ettevõtted, sõltumata nende päritoluriigist, peavad järgima selle riigi seadusi, milles nad tegutsevad,“ ütles endine Hiina kaubandusametnik He Weiwen ning praegune vanemteadur Pekingis tegutsevas mõttekojas.
Hiljuti võttis Hiina vastu ka uue andmekaitse seaduse, mis seab rangemad piirangud Hiinas kogutud andmetele ning menetlustele, kuidas neid andmeid võib riigist välja viia. Tesla, mis sattus rünnaku alla seoses Hiinas asuvate elektriautode kaamerate ja sensorite kaudu kogutud teabe eraldamisega muust teabest, deklareeris, et nagu ka Apple, hoiustab Tesla Hiinas kogutud teavet Hiinas.
„Me ei taha, et peaksime tegutsema sellise ebakindlusega. Meie jaoks on oluline ajada äri keskkonnas, mis on etteaimatav,“ ütleb Zimmerman, viidates oma USA äriklientidele. „Aga kui õigussüsteem sõltub poliitikast, muutub see väga-väga ebakindlaks.“
Jaanuaris andis Hiina kaubandusminister välja korralduse, mis lõi sanktsioonide „vihjeliini“, et teavitada valitsust teiste riikide õigusmeetmetest, mis võivad piirata Hiina isikute võimalusi „normaalseks majandus-, kaubandus- ja muudeks sarnasteks tegevusteks“.
Viimase kolme aasta vältel on USA ja Hiina vastastikuses kaubandussõjas kehtestanud hulgaliselt tollimakse. Washington on Hiina ametnikele ja ettevõtetele sanktsioone seadnud inimõiguste rikkumiste eest nii Xinjiangi regioonis kui ka Hong Kongis.
Hiina on aastaid ähvardanud õiguslike vastumeetmetega. Mõned ähvardused ei ole veel teoks saanud. 2019. aastal hoiatas Hiina, et loob „ebausaldusväärsete isikute nimekirja“ ehk paneb musta nimekirja välisettevõtted, mis väidetavalt kahjustavad riigi huve. Enam kui kaks aastat hiljem ei ole Peking ühtegi ettevõtet musta nimekirja aga lisanud.
USA sanktsioonide hulga kasvuga paralleelselt kasvab ka surve Hiinale konkreetsemalt tegutseda. Üle-eelmisel nädalal teatas Bideni administratsioon, et laiendab sanktsioone takistamaks ameeriklaste investeeringuid 59 Hiina ettevõttesse, mis panustavad väidetavalt Hiina sõjaväkke.
Jaanuaris andis Hiina kaubandusminister välja korralduse, mis lõi sanktsioonide „vihjeliini“, et teavitada valitsust teiste riikide õigusmeetmetest, mis võivad piirata Hiina isikute võimalusi „normaalseks majandus-, kaubandus- ja muudeks sarnasteks tegevusteks“.