Majandus & RahaSuur lugu

Hiina teeb Bitcoiniga lõpparve

Hiina ametivõimud on varemgi tulutult püüdnud krüptovaluutasid ära keelata. Sel korral on Pekingil aga tõsi taga.

Iga kord, kui Peking teatab oma järjekordsest rünnakust krüptovaluutade vastu, hakkab sektor viskama nalja selle üle, et Hiina on seda juba 18 korda teinud. Hiina valitsusasutused on alates 2013. aastast kehtestanud krüptovaluuta erinevatele aspektidele hulgaliselt üha piiravamaid, kuid mitte kunagi lõpliku mõjuga õiguslikke keelde; samal ajal on krüpto valdkond Hiinas jõudsalt arenenud. Tuleb välja, et 19. korral võib minna teisiti.

24. septembril tulid Hiina keskpank ning Riiklik Arengu- ja Reformikomisjon (National Development and Reform Commission) välja kahe dokumendiga. Üks neist keelustas krüptoraha kaevandamise, mis on samm edasi käesoleva aasta maikuus toimunud surveavaldusest sektorile. Teine kuulutas kõik krüptovaluuta tehingud ebaseaduslikuks ja kõik ettevõtted, kes osutavad Hiina kodanikele krüptorahaga kauplemise teenuseid, ebaseadusliku finantstegevusega tegelevateks ettevõteteks. Üldine reaktsioon paistab olevat, et sel korral on Hiinal tõsi taga.

Hiina valitsusasutused on alates 2013. aastast kehtestanud krüptovaluuta erinevatele aspektidele hulgaliselt üha piiravamaid, kuid mitte kunagi lõpliku mõjuga õiguslikke keelde.

„Keeld on ulatuslik, absoluutne ja kõikehõlmav, see ei keskendu vaid ühele aspektile,” ütles Hiina keskpangas väliuuringuid läbi viinud Stanfordi Ülikooli Tuleviku Digivaluutade Initsiatiivi (Future of Digital Currency Initiative) kaasasutaja ja asedirektor Jonathan Padilla. Teemaga paistavad tegelevat tippametnikud – protsessi on kaasatud Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Rahva Ülemkohus ja Kõrgem Rahvaprokuratuur, mis lubab eeldada, et keelde hakatakse agressiivselt jõustama, lisas ta.

Mitmed vahendajad, digirahakoti teenuse pakkujad ja muud krüptoga seotud ettevõtted on teatanud, et lõpetavad oma teenuste pakkumise Hiinas ning on asunud Hiina IP-aadresse oma teenuste kasutamisest blokeerima. Ametlike dokumentide sõnastusest nähtub, et rünnak on suunatud ennekõike välismaiste teenusepakkujate vastu, kes Hiinas kliente teenindavad. Seega näitab vaid tulevik, kui palju keeldude jõustamine kohalikke elanikke mõjutab. Siiski on teade suunatud ka Hiina kodanikele, kes krüptoga tegelevates ettevõtetes töötavad, sest nende tegevusala on kuulutatud ebaseaduslikuks, mistõttu võivad nad samuti uurimise alla sattuda.

Hiina tuli äsja välja oma 14. viisaastaku plaaniga, mis näeb muu hulgas ette, et rahandussüsteem teenindab ennekõike reaalset majandust, mitte spekulatsioone.

Hiina rünnak bitcoini ja teiste krüptovaluutade vastu oli ette teada. Krüpto kui piirideta ja reguleerimata valdkond on selges vastuolus Hiina valitsuse visiooniga riiklikult juhitud majanduskeskkonnast. Pilti ei sobitu ka krüpto spekulatsioonidel tuginev olemus. Hiina tuli äsja välja oma 14. viisaastaku plaaniga, mis näeb muu hulgas ette, et rahandussüsteem teenindab ennekõike reaalset majandust, mitte spekulatsioone. Peamiselt spekulatsioonidest kantud krüptovaluutad selle mõtteviisiga kokku ei lähe.

Oma rolli mängib ka 2020. aasta septembris avaldatud plaan lõpetada Hiina CO2 emissioonide jätkuv kasv 2030. aastaks ning jõuda 2060. aastaks süsinikuneutraalsuseni. Krüpto kaevandamine ja selle võrgustiku töös hoidmine on energiamahukas ettevõtmine, millest Hiina arvates ei ole riigi majandusele peaaegu mingit kasu.

Samas töötab Hiina välja oma keskpanga digiraha: digitaalset Hiina jüaani, mis peaks olema sama mugav kui krüptovaluuta, kuid ilma igasuguste privaatsuse ja detsentraliseerituse eelisteta. Hiina valitsuse arvates ei ole loogiline hoida paralleelselt käibel nii keskpanga digiraha kui muud digivaluutat. Digitaalne Hiina jüaan plaanitakse välismaalastele kättesaadavaks teha 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude ajaks. Populaarsust koguvate alternatiivsete maksevõimaluste turult välja tõrjumine aitab tagada keskpanga digiraha eduka ülevõtmise.

Hiina töötab välja oma keskpanga digiraha: digitaalset Hiina jüaani, mis peaks olema sama mugav kui krüptovaluuta, kuid ilma igasuguste privaatsuse ja detsentraliseerituse eelisteta.

Hiinas toimuva jälgijad arvavad, et uued regulatsioonid ei lähe nii kaugele, et keelustaksid krüptovaluuta omamise, ehkki need ütlevad selgelt, et krüptopettuste tagajärjel kannatada saanud ei saa loota mingile õiguslikule toele. Ehkki inimesed leiavad endiselt võimalusi krüpto kasutamiseks, näiteks krüptotehingud veebiväliselt ja sularahas või VPN-ide abil, muutub see siiski oluliselt riskantsemaks ning Peking loodab, et see toob kaasa sektori kokku kuivamise Hiinas.

Mõned krüptovaluuta entusiastid loodavad, et Hiina otsus suunab Hiina kauplejad niinimetatud detsentraliseeritud finantsplatvormidele ehk DeFi-dele: blokiahelal tuginevate organisatsioonide juurde, mis suudavad pakkuda mitmeid erinevaid teenuseid, mida ei juhi ükski kindel osapool või ettevõte.

Ethereumi blokiahela uurimisele pühendunud platvormi L2BEAT asutaja Piotr Szlachciak sõnul ei oma Hiina otsus mingit uudisväärtust, sest tõelised detsentraliseeritud DeFi-d ei saa sellisele keelule alluda ning jäävad niikuinii püsima, hoolimata sellest, mida Hiina või ükskõik milline riik ütleb või teeb.

Selge on see, et Hiinas on krüpto sektoriga praeguseks ühel pool. Kauplejad kas loobuvad või kolivad põranda alla.

Kuid mitte kõik DeFi projektid ei ole nii sõltumatud ning inimesed, kes nendega kaudseltki seotud on, ei ole valmis riskima sellega, et satuvad Hiina musta nimekirja. Kui USA Väärtpaberite ja Kauplemise Komisjon (Securities and Exchange Commission) hakkas uurima detsentraliseeritud vahendajat Uniswap, siis ignoreeriti täielikult silti „detsentraliseeritud” ning koputati projekti kallal töötavate tarkvaraarendajate ustele. Ei oleks üllatav, kui Peking läheks sama teed. Nagu Hiinas toimuvale keskenduv teadlane ja kolumnist Shuyao Kong ütles, on Hiina otsuse järel mitmed DeFi projektid otsustanud „parem karta kui kahetseda” suhtumise kasuks ning asunud Hiina kasutajaid oma platvormilt välja viskama ja oma kanaleid Hiina suhtlusplatvormil WeChat sulgema.

Selge on see, et Hiinas on krüpto sektoriga praeguseks ühel pool. Kauplejad kas loobuvad või kolivad põranda alla. Kaevandajad on kolinud teistesse riikidesse, näiteks Kasahstani, Kanadasse või USA-sse, või korraldavad turul oma varustusele tühjendusmüüki, lüües hinnad iga päevaga aina madalamale.

Paradoksaalsel kombel on edukalt krüpto keelustanud Hiina väga veendunud blokiahela, enamikes krüptovaluutades kasutatava süsteemi toetaja. Hiina president Xi Jinping on väljendanud soovi muuta Hiina juhtivaks riigiks nutistu (asjade internet, internet of things – IoT), tehisintellekti (artificial intelligence – AI) ja blokiahela valdkondades. Plaan on blokiahela hüvedest kasu saada ilma krüptota.

Seotud lood

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga