Majandus & raha

Uus Hiina digiraha tuleb piiratud kehtivusajaga

Keskvõimu kontrolli ihalevate majandusteoreetikute unistused valitsuse poolt täielikult kontrollitud rahasüsteemist, milles tarbimine on riigiaparaadi poolt suunatud, hakkavad Hiinas riikliku digitaalvaluuta näol teoks saama.

Hiina on parasjagu teostamas eksperimenti, milles peatselt kasutusele võetava digitaalse jüaaniga kaasneb “parim enne” daatum, mille möödudes kontol olnud raha on programmeeritud kontolt kustuma. Sedasi muudetakse varemalt raha omanikest kodanikud pelgalt raha kasutajateks, kelle tarbimiskäitumine on täielikult keskvalitsuse kontrolli ja suunamise all.

Raha omanikest kodanikud muudetakse pelgalt raha kasutajateks, kelle tarbimiskäitumine on täielikult keskvalitsuse kontrolli ja suunamise all.

Aja jooksul kustuva Hiina digitaalraha näol on tegemist tavatu “Geselli valuuta” monetaarteooria rakendusega reaalses elus, mille keskmes on säilivus/kasutustähtajaga raha, mis annab keskpangale võimu mitte üksnes rahamassi, vaid ka selle käibekiiruse üle.

Hiina keskpank väljastaks füüsiliste kupüüride digitaalseks analoogiks olevat jüaani läbi kommertspankade, millel on võimekus teostada klientide taustakontrolli (ingl k Know Your Customer – KYC). Digitaalne jüaan oleks kasutatav läbi digitaalsete rahakottide, mis kujutaks endast sisuliselt Hiina keskpanga poolt litsentseeritud äppi.

Kuigi tehnilised üksikasjad on hetkel alles selgumas, on käimas kuuldused, et digitaalset jüaani saab tulevikus kanda ühest “rahakotist” teise ka ilma kolmandate osapoolte (s.t kommertspankade) sekkumiseta, kasutades selleks internetti või interneti puududes kahte mobiiltelefoni omavahel juhtme või „sinihamba“ kaudu ühendades. 

Täielikult keskvõimu poolt jälgitud ja kontrollitud rahasüsteem annab seninägematud võimalused kollektiivse majandusvõimekuse kasvuks, ent nagu universaalne seaduspära dikteerib, saab see toimuda vaid inimeste individuaalse vabaduse ära kaotamise hinnaga.

Programmeeritav valuuta, mille igal suurusel oleks identifitseeritav omanik, oleks kõikvõimsa keskpanga valvsa silma all, mis oleks võimeline kodanike tarbimiskäitumist suunama mitte enam pelgalt “viimase instantsi laenaja”, vaid muuhulgas ka “viimase instantsi tarbija” rollis. Digitaalse jüaani kasutuselevõtt annab Hiina keskpangale seda suurema rolli, mida väiksemat osa Hiina majanduses moodustab väliskaubandus. Väliskaubanduse osakaal Hiina SKTst on olnud juba pikemat aega languses, kukkudes 26% pealt 2010. aastal 18%ni 2020. aastal.

Digitaalne jüaan ei ole seega detsentraliseeritud nagu enamus krüptovaluutasid, vaid keskpanga monopoolse kontrolli ja jälgimise all. Sedasi on digitaalset jüaani võimalik kasutada majanduse üle seninägematult suure poliitilise kontrolli saavutamiseks.

Programmeeritav valuuta, mille igal suurusel oleks identifitseeritav omanik, oleks kõikvõimsa keskpanga valvsa silma all, mis oleks võimeline kodanike tarbimiskäitumist suunama mitte enam pelgalt “viimase instantsi laenaja”, vaid muuhulgas ka “viimase instantsi tarbija” rollis.


2020. a oktoobris sai Hiinast maailmas esimene riik, mis viis Shenzheni linnas läbi katsetused päriselt kasutatava keskpanga digitaalvaluutaga. 50 000 inimesel vahel jagati loterii korras 10 miljonit digitaalset jüaani (umbes 1,3 miljonit eurot), mida inimesed võisid kulutada 3000 erinevas kaupluses. Tegemist oli esimese katsetusega maailmas, mille käigus tõestati keskvalitsuse teoreetilist võimekust teostada kontrolli mitte üksnes monetaarpoliitika vallas, vaid vahetult reaalsete inimeste majandustegevuse üle.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Külma sõja ajal ballistiliste rakettide sihtimise eesmärgil seninägematu tasemeni arendatud mikroelektroonika võidukäik maailmas tõi kaasa rahanduse tehnilise täiustumise digitaalsesse formaati, nagu see on meile kõigile tuntav tänapäeval. Kuigi mitte kunagi varem ei ole raharinglus ning kapitaliliikumine olnud inimkonna ajaloos sedavõrd kiire, mugav aga ka kontrollitav, ei ole siiski tegemist fundamentaalse ehk olemusliku muutusega rahanduses.

Hiina digitaalse jüaani kasutuselevõtt – juhul kui see peaks reaalselt teostuma – kujutab endast seevastu inimkonna ajaloos kõige suuremat hüpet majandustegevuse totaalse kontrolli suunas keskvõimu poolt. Iroonilisel kombel jõuab sedasi tsentraliseeritud rahandussüsteemi idee tagasi oma algupärasesse vormi, nagu seda tunti Mesopotaamia templimajanduses, kus keskseks majandussubjektiks olev riik pidas arvet üksikute majandussubjektide üle, tehes seda nii raamatupidamislikult, kui emiteerides  maailma esimest (teadaolevat) raha ehk seekleid.

Hiina digitaalse jüaani kasutuselevõtt – juhul kui see peaks reaalselt teostuma – kujutab endast inimkonna ajaloos kõige suuremat hüpet majandustegevuse totaalse kontrolli suunas keskvõimu poolt.

Täielikult keskvõimu poolt jälgitud ja kontrollitud rahasüsteem annab seninägematud võimalused kollektiivse majandusvõimekuse kasvuks, ent nagu universaalne seaduspära dikteerib, saab see toimuda vaid inimeste individuaalse vabaduse ära kaotamise hinnaga.

Inimesed, kelle kogu aineline eksistents on täielikult keskvõimu kontrolli all, ei ole enam vabad ei füüsiliselt ega vaimselt. Isegi kui Hiina tugevasti kollektiivi suunas kaldu psühholoogilise tüpaaži jaoks võib seesugune elukorraldus olla aktsepteeritav, on siiski küsitav, kas seesugune süsteem saaks kunagi ainuvalitsevaks mujal maailmas.

Inimesed, kelle kogu aineline eksistents on täielikult keskvõimu kontrolli all, ei ole enam vabad ei füüsiliselt ega vaimselt.

Lõppude lõpuks saab tsentraalselt kontrollitud digitaalsete rahade näol olema tegemist lakmustestiga, kui palju mingisugune riik ja rahvus väärtustab kollektiivset ühiskonna regulatsiooni individuaalse vabaduse arvelt. Vaadates inimkonna käitumist viimasel aastal, ei ole erilist alust loota, et õhtumaades leiduks küllaldaselt isikuvabaduse armastajaid, kes moodustaksid kollektiivse kontrolli printsiibi vastu kriitilise massi.

Kuid miski ei ole veel kindel ning inimlikku vabadust täielikult tasalülitav rahasüsteem ei ole veel paratamatusena realiseerunud. Nagu enamasti, otsustab ka siin ühiskonna jaoks võtmetähtsusega kursivaliku väga väheste inimeste printsipiaalsus ja vaprus … või nende puudumine.

Jaga artiklit sõpradega:


Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

1 kommentaar

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Required fields are marked *