Miljardid inimesed üle maailma saavad seisma silmitsi näljaga, kui rohepöörde poolt dikteeritud “netonulli” poliitika peaks keelustama fossiilkütustest saadud lämmastikväetiste tootmise. Selline hoiatus pärineb kahelt Ameerika tippteadlaselt, kes nendivad, et fossiilkütustest saadud lämmastikväetiste ja pestitsiidide kõrvaldamine “toob kaasa selle, et umbes poolel maailma elanikkonnast ei ole tulevikus enam söögipoolist”. Teadlased lisavad, et “netonulli” kinnisidee poolt dikteeritav väetise kõrvaldamine tekitab paratamatult “ülemaailmse näljahäda”.
Emeriitprofessorid William Happer ja Richard Lindzen Princetonist ja MIT-ist ning geoloog Gregory Wrightstone väidavad oma laiahaardelises artiklis pealkirjaga “Teaduslik väljakutse netonullile”, et netonull – s.o ülemaailmne liikumine fossiilkütuste ning nende süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside heitkoguste kõrvaldamiseks – “ei pea teaduslikult paika ja on ohuks miljardite inimeste elule”.
Hiljuti pakkusid kolm Leedsi ülikooli all tegutsevat akadeemikut välja, et II maailmasõja eeskujul normeerimine võiks olla tõhus viis süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks.
Ülemaailmset võitlust lämmastikväetise vastu peavad rohelised aktivistid, kes pooldavad väetiste kasutamise massilist vähendamist ja rohkemate orgaaniliste meetodite kehtestamist. See liikumine võib laieneda fanatismiks, mida iseloomustab Guardiani ajalehe autor George Monbiot, kes pooldab põllumajandusest sõltuvuse lõpetamist. Akadeemilistes ringkondades valmistatakse juba praegu ette toetust vähemale toidule ja väiksemale toiduvalikule. Hiljuti pakkusid kolm Leedsi ülikooli all tegutsevat akadeemikut välja, et II maailmasõja eeskujul normeerimine võiks olla tõhus viis süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Punktijaotussüsteemi ja sõjaaegse normeerimise vormi juurde naasmist on soovtanud muuhulgas ka tuntud Briti näitlejanna Joanna Lumley.
Teadusartikli autorid on avaldanud alloleva graafiku, mis näitab põllukultuuride saagikuse märkimisväärset kasvu pärast lämmastikväetiste laialdase kasutamise algust umbes 1950. aasta paiku.
Autorid märgivad, et mis tahes praegune või tulevane valitsustepoolne tegevus, mis jätab analüüsimata fossiilkütuste ja CO2 “netonullini” vähendamise katastroofilised tagajärjed madala sissetulekuga inimestele kogu maailmas, aga ka Ameerika Ühendriikidele, “on saatuslikult vigane teadus ja katastroofiline valitsuse poliitika”.
Happer ja Lindzen on erialalt füüsikud, kes on spetsialiseerunud kiirgusfüüsikale ja dünaamilisele soojusülekandele. Väidetavalt on need atmosfäärikliimateaduse lahutamatud osad. Happeri ja Lindzeni hinnangul on absoluutselt kõik “netonulli” eeskirjad teaduslikult alusetud. Kokkuvõttes väidavad füüsikud, et niinimetatud “netonulliteadus” põhineb fabritseeritud andmetel, mis jätavad nimelt välja soovitud järeldustega vastuolus olevad arvud – nagu näiteks äärmuslike ilmastikutingimuste kohta. Lisaks on selge, et välja pakutud kliimamudelid “ei tööta”, samas kui Rahvusvahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) järeldused on pelgalt “valitsuse arvamused, mitte teadus”. Teadlaste hinnangul jäetakse ametlikest publikatsioonidest süstemaatiliselt välja CO2 ja fossiilkütuste poolt pakutavad sotsiaalsed hüved ning eiratakse teadust, mis näitab selgesti, et globaalse soojenemise ohtu reaalsuses ei ole.
Happeri ja Lindzeni hinnangul on absoluutselt kõik “netonulli” eeskirjad teaduslikult alusetud.
Uurimuses on esitatud arvukalt näiteid. Autorid tsiteerivad professor Steven Kooninit, endist president Obama ase-teadusministrit, kes märkis oma hiljutises raamatus “Unsettled”, et “üle sajandi ulatuvad vaatlused näitavad, et enamik äärmuslike ilmastikunähtuste tüüpe ei näita olulisi muutusi”. Väidetavalt toob Koonin USA valitsuse 2017. aasta neljandas kliimateaduse eriaruandes (ehk CSSR) “mitmeid näiteid” nii andmete fabritseerimise kui ka äärmuslikke ilmastikutingimusi puudutavate vastuoluliste andmete välja jätmise kohta…
CSSR esitas ülaltoodud diagrammi alarmeeriva pealkirjaga. Väidetavalt on diagramm õpikunäide andmete fabritseerimisest. See ei esita andmeid, vaid rekordiliselt kõrgete ja madalate temperatuuride ebatavalist suhet.
John Christy on atmosfääriteaduse professor ja Alabama osariigi klimatoloog. Christy koostas alloleva graafiku, mis representeeris nende USA ilmajaamade protsenti, mis ületasid 100 kraadi Fahrenheiti näitaja.
Koonin võtab tõendid äärmuslike temperatuuride kohta kokku järgnevalt: “Püstitatud kõrgete temperatuuride rekordite aastane arv ei näita märkimisväärset muutust ei viimase sajandi ega ka viimase 40 aasta jooksul.” Happer ja Lindzen täheldavad ligi 100 aasta jooksul hoopiski kõrgete temperatuuride langustrendi, samal ajal kui (väidetavalt “globaalset soojenemist” põhjustav) süsinikdioksiidi emissioon on tõusnud. Teadlased soovitavad seepeale lugupidavalt, et igal kuumalaineid ja kõrgeid temperatuure analüüsival asutusel “eksisteerib teaduslik kohustus rakendada teaduslikku meetodit vastuoluliste faktide suhtes ning vältida faktide fabritseerimist.”
Püstitatud kõrgete temperatuuride rekordite aastane arv ei näita märkimisväärset muutust ei viimase sajandi ega ka viimase 40 aasta jooksul.
Steven Koonin
Koonin märgib, et CSSR-i graafik oma hüsteerilise pealkirjaga on “õpikunäide andmete fabritseerimisest”. CSSR-i diagramm ei esita tegelikkuses temperatuuriandmeid, vaid rekordiliselt kõrgete ja madalate temperatuuride “ebatavalist suhet”. See on “šokeerivalt eksitav”, ütleb ta. Need asjad on olulised, järeldab Koonin. Vale arusaam sagedasematest kõrgetest temperatuuridest USA-s “saastab” tõenäoliselt ka järgnevaid aruandeid. See peaks olema oluline ka meediale, kes sellistele eksitavatele järeldustele hääle annab.
Autorid ei ole sugugi vaimustuses ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma tööst. Nad märgivad, et aruannete koostamise protsessi reguleerivad kaks reeglit: kõik poliitikakujundajatele mõeldud kokkuvõtted kiidetakse liikmesvalitsuste poolt rida-realt heaks ja need eriotstarbelised tugipunktid tühistavad kõik vastuolulised järeldused, mida teadlased IPCC aruannete jaoks kirjutavad.
Eelmise aasta lõpus ütles ÜRO globaalse kommunikatsiooni asekantsler Melissa Fleming Maailma Majandusfoorumi “desinformatsiooni” seminaril, et kliimamuutusi puudutav “teadus kuulub meile”. Me tegime koostööd Google’iga, et tagada ainult ÜRO tulemuste ilmumine kliimamuutuste päringute eesotsas, tunnistas Fleming Maailma Majandusfoorumi kogunemisel.
Eelmise aasta lõpus ütles ÜRO globaalse kommunikatsiooni asekantsler Melissa Fleming Maailma Majandusfoorumi “desinformatsiooni” seminaril, et kliimamuutusi puudutav “teadus kuulub meile”. Me tegime koostööd Google’iga, et tagada ainult ÜRO tulemuste ilmumine kliimamuutuste päringute eesotsas, tunnistas Fleming Maailma Majandusfoorumi kogunemisel.
Happer ja Lindzen tsiteerivad varalahkunud Nobeli füüsikapreemia laureaati Richard Feynmani, kes deklareeris: “Ühelgi valitsusel pole õigust otsustada teaduslike põhimõtete tõe üle.”
Happer ja Lindzen lisavad: “Teadusliku sisu legitiimsuse määrab ära teaduslik meetod. Ükski valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ühtsetest kontaktpunktidest, mudelitest, stsenaariumidest ja muudest järeldustest, mis kinnitaksid, et kliima soojenemine on põhjustatud CO2-st, kasvuhoonegaaside heitkogustest ja fossiilkütustest, ei ole mingi pädev teadus, vaid pelgalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) osaks olevate valitsuste arvamus”.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!