Mõned aastad tagasi teadustas Euroopa Liit, et alates 2022. aastast muudetakse kohustuslikuks autodele arvukate kontrollsüsteemide paigaldamine, mille hulka kuulub ka maksimaalse kiiruse automaatne piiraja kiirusepiirangutega teelõikudel.
Targa kiiruse assistendi (ingl k Intelligent Speed Assistance – ISA) nime kandev seade tagab selle, et sõiduki juhil on tulevikus tülikas sõita kiiremini, kui vastaval teelõigul ettenähtud piirkiirus lubab.
Süsteem on kohustuslik kõikidele Euroopa turul müüdavatele uutele autodele alates 2022. aastast.
ISA-nimeline digitaalvalvur informeerib esmalt juhti, et lubatud piirkiirus on ületatud. Süsteem tuvastab parajasti lubatud piirkiiruse, kasutades liiklusmärkide automaatlugejat, mida kontrollitakse täiendavalt GPS satelliitnavigatsiooni andmetega.
Tuvastades kiiruse ületamise, saadab süsteem juhile esmalt vastavasisulise sõnumi ekraanile, millele järgneb gaasipedaali vastusurve suurendamine, muutes gaasi andmise raskemaks. Teatud hetkest alates aga sekkub süsteem omavoliliselt, hakates kiirust vähendama teelõigu piirkiiruse piiresse.
Rootsis ja Norras korraldatud testid näitavad, et süsteemil on “positiivne efekt” liiklusohutuse suurendamisele ning muuhulgas ka kütusekulu minimeerimisele.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Kuigi ülaltoodud uudis ei ole ei eriti uus, ega sobitu mugavalt “suure pildi” lugude kaalukategooriasse, mille käsitlemine on teadupärast Makroskoobi eesmärgiks, on peagi kehtestuv üleeuroopaline autode kiiruse valitsustepoolne sundpiiramine sümptom suuremast trendist, mis iseloomustab kogu Lääne ühiskonna eksistentsiaalset sättumust.
C.S Lewis märkis juba kolmveerand sajandit tagasi, et olukord, kus mees peab oma kirvega oma aias oma puu maha raiumiseks taotlema valitsuse litsentsi, kujutab endast vaba ühiskonna paroodiat. Kuigi turvalisuse tagamine kõikides elu valdkondades kujutab endast kiiduväärset ettevõtmist, leiavad kõik seesugused kampaaniad siiski aset eluliste valikute ja tagajärgede suuremas tervikus.
Monomaaniline turvalisuse fetiš kujutab endast alati ühiskondade maskuliinsuse kadumise sümptomit, kus elu turvalisuse ja vabaduse kaalukausid on suunatud esimese kasuks määral, mis prioriseerib täielikult alalhoidlikkuse alget isikliku vabaduse ja vastutuse arvelt. See on aga omane tsivilisatsioonide mandumisele, kus kõrgemaks ideaaliks ei ole enam pürgimus täiuse poole, vaid pelk alalhoid. Kusjuures protsess võib käivituda ja käivitubki enamasti, kui tehnoloogilise täiustumise protsess ei ole veel ammendunud. Ka autotehnoloogia on ISA rakendamise hetkel oma apogees – sealhulgas turvatehnoloogia, mis on teinud liiklemise tänapäeval ohutumaks kui kunagi varem.
Monomaaniline turvalisuse fetiš kujutab endast alati ühiskondade maskuliinsuse kadumise sümptomit, kus elu turvalisuse ja vabaduse kaalukausid on suunatud esimese kasuks määral, mis prioriseerib täielikult alalhoidlikkuse alget isikliku vabaduse ja vastutuse arvelt.
Oleks naiivne arvata, et süsteemi kasutusele võtmise hetkel veel soovi korral väljalülitatav digitaalne guvernant mitte kuigi arvukate aastate möödudes täiesti sunduslikuks ei muutuks. Eriti kui pidada silmas Euroopa Liidu eesmärki viia autoõnnetustes hukkunute arv 2050. aastaks nulli.
Kuigi eesmärk viia liiklussurmad nulli on iseenesest üllas, on selge ka see, et seesugune siht saab teostuda vaid mitte ainult priiuse sümboliks, vaid täiesti reaalseks vabaduse teostamise vahendiks oleva (vabalt juhitava) eraauto surma läbi.
Paraku ei ole ükski eesmärk kunagi iseendasse suletud suurus, vaid teostub enamasti teiste eesmärkide ja ideaalide arvelt. Küsimus on selles, kui palju vabadust oleme valmis loovutama teadmises, et absoluutne turvalisus saab üksnes ja alati teostuda vabaduse täieliku kaotuse hinnaga.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus