USA Energiateabe Administratsiooni (Energy Information Administration) sõnul olid energiahinnad 2021. aasta lõpuks aasta algusega võrreldes 59% kõrgemad.
Energeetika nägi möödunud aastal suuremat hinnatõusu kui ükski teine sektor, seda ennekõike koroonasulgudest taastuva majanduse arvelt. Enamike teiste toorainete hinnad tegid S&P GSCI (Goldman Sachs Commodity Index) järgi läbi ligikaudu 20% tõusu. Ainsaks erandiks üldiste tõusutrendide juures on väärismetallid, mille hinnad hoopis langesid.
Energiasektori siseselt oli selge liider bensiin, mille hinnatõus küündis 67%-ni. Sellele järgnesid kütteõli ning seejärel WTI ja Brenti toornafta, mille hinnad tõusid vastavalt 62% ja 55%. GSCI indeksit kujundavad ka gaasiõlide ja maagaasi hinnad.
Enamike teiste toorainete hinnad tegid S&P GSCI (Goldman Sachs Commodity Index) järgi läbi ligikaudu 20% tõusu. Ainsaks erandiks üldiste tõusutrendide juures on väärismetallid, mille hinnad hoopis langesid.
Energiahinnaindeksi paisutamisele aitasid kaasa mitmed tegurid, näiteks veebruarikuine pakane ning aasta teises pooles nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikat tabanud orkaan Ida. Suure panuse andis ka üleüldine nõudluse kasv nii bensiini ja diisli kui ka toornafta ja maagaasi järele, millele tootmismahud alla jäid.
COVID-19 tõmbas investeeringud naftasse ja maagaasi peaaegu rekordiliselt madalale tasemele, mis üksnes võimendas nõudluse ja tootmismahtude vahet.
Jõulupühade nädalal kasvas toornafta tootmine USA-s 11,8 miljoni barrelini päevas, mida on 1,3 miljonit barrelit vähem võrreldes 2020. aasta märtsiga, mil kokkuvariseva nõudluse mõju ei olnud veel turgu tabanud.
Iroonilisel kombel võivad just sellised hüpped energia tootmises nii USA-s kui mujal maailmas kujuneda majanduse taastumise juures suurimateks takistusteks.
