Mattias Desmet
AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Massipsühhooside tekke ja tekitamise mehhanismide selgitamisega maailmakuulsaks saanud Belgia psühholoog Mattias Desmet arutleb globaalse soojenemise väljamõeldiseks kuulutanud Nobeli füüsikapreemia laureaadi John Clauseri “tühistamise” üle. Desmet on veendunud, et iga ühiskond, mis asub likvideerima neid vapraid ja haruldasi isikuid, kes julgevad võimude valelike “kohustuslike narratiivide” vastu kõneleda, kustutab sedasi oma viimased lootuskiired.
2022. aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat John Clauser deklareeris hiljuti, et agressiivselt propageeritud inimtekkelise kliimasoojenemise teooria on väljamõeldud ja levitatud korrumpeerunud teadlaste poolt, kelle tegevus ohustab tänaseks kogu inimkonna heaolu ja tulevikuperspektiive. Lugedes Clauseri vapra sõnavõtu kohta, tundsin, kuidas mu süda hüppas rõõmust, saades valguskiire võrra lootust, et kõik ei olegi veel kadunud.
Ütlen selguse huvides kohe alguses, et minu hinnangul ei ole inimkonna jaoks mõistlikuks sihiks naudelda piiramatus luksuses, tankides eralennukeid, selleks et käia Barcelonas juuksuris või, et rahuldada mõnd sarnast absurdset kapriisi.
Looduse vaikus on minu jaoks väärt rohkem kui Bugatti mootorimöire. Samuti hindan mägede värsket õhku kõrgemalt kui kõige peenemat parfüümi ning näen videviku valguses ilu, mis varjutab ka kõige toretsevamate suurlinnade sära.
Samuti polnud ma rõõmutsedes naiivne…. Ma olen vägagi teadlik, et iga John Clauseri kohta esineb tuhandeid alalhoidlikumaid teadlasi. Nobeli laureaat või mitte, inimtekkelise kliimamuutuse luuluks nimetanud Clauser on jätkuvalt erandiks ning rahvusvaheline “akadeemiline kogukond” teeb ka Nobeli laureaadile meelsasti “kambaka” selle nimel, et kaitsta oma “konsensust”.
Kuid küsigem endilt.. mida seesugune konsensus lõppkokkuvõttes väärt on? Kas “teaduslik konsensus” on tänapäeval enam miskit, mis on võrsunud tõelisest kirest teadmiste järele? Või on see pigem teadlaste konformismi, stigmatiseerimise kartuse (pea kõigil on ju paaniline hirm saada endale külge “kliimaeitaja” silt), uuringugrantide ahnuse ja vahest ka “viimsepäeva kuulutajaks” olemise kõmulise naudingu tulemus?
Kas “teaduslik konsensus” on tänapäeval enam miskit, mis on võrsunud tõelisest kirest teadmiste järele?
mattias desmet
Lisaks mainitud teguritele tuleb arvestada ka globalistlike organisatsioonide, sealhulgas ÜRO, ideoloogilise domineerimisega teadusliku diskursuse üle. “Kliimanarratiiv” on ju suuresti globalistlike moolokite propaganda produkt, mille toel need organisatsioonid oma tehnokraatlikku agendat läbi suruvad. ÜRO tsenseerib tänaseks armutult viimasegi hääle, mis söandab nende ideoloogilist programmi kritiseerida.
“Akadeemiline konsensus” saavutatakse tänapäeval sedasi, et valitseva narratiiviga mittenõustujad eemaldatakse süstemaatiliselt “tippteadlaste” nimistust, jättes nad ilma mõjuvõimust, kvalifikatsioonist ja rahastusest. Seda programmi surutakse läbi senikaua, kuni jõuab kätte päev, mil on võimalik öelda, et “kõik teadlased” toetavad valitsevat narratiivi. Sest küsigem endalt: kui tõenäoline on, et kõik kümned tuhanded teadlased üle kogu maailma päriselt üksteisega täielikult nõustuvad? Sedavõrd õhukindel konsensus saab olla üksnes tehislikult toodetud produkt.
“Akadeemiline konsensus” saavutatakse tänapäeval sedasi, et valitseva narratiiviga mittenõustujad eemaldatakse süstemaatiliselt “tippteadlaste” nimistust, jättes nad ilma mõjuvõimust, kvalifikatsioonist ja rahastusest. Seda programmi surutakse läbi senikaua, kuni jõuab kätte päev, mil on võimalik öelda, et “kõik teadlased” toetavad valitsevat narratiivi.
mattias desmet
Ning seejärel küsigem endilt… kuhu seesugune pseudoteaduslik pseudokonsensus meid viimaste aastate jooksul viinud on? Markantse näitena võltsteaduse võltskonsensuse tagajärjest võib pidada ennustust, mille kohaselt koroonasulgudega mitte kaasa läinud Rootsi oleks pidanud kaotama 2020. aasta mais koroonasurnutena 80 000 inimest (märkus: midagi sellist mõistagi ei juhtunud). Kui näiteks “virgumise” liikumine peaks jätkuvalt hoogu koguma, jõutakse peagi järjekordsele “konsensusele”, et mehe ja naise vahel ei eksisteeri mingit bioloogilist erinevust. Konsensus seegi…
Tõeline teadus sünnib mõistagi mitte võltsist “konsensuse” ees kummardamisest, vaid vastupidi – üksikisiku julgusest murda konsensusest läbi. John Clauser sooritas seega kõrgeima poliitilise teo, mis on inimlikult võimalik: nobelistist füüsik võttis riski saada avalikus ruumis siiralt kõnelemise eest ühiskonnas privilegeeritud positsioonist ilma jäetud. Ja nii läkski, koheselt peale Clauseri väljaütlemist järgnes mehe sõnavõtule hukkamõistev reaktsioon – “tühistamise” protsess oli alanud.
Tõeline teadus sünnib mõistagi mitte võltsist “konsensuse” ees kummardamisest, vaid vastupidi – üksikisiku julgusest murda konsensusest läbi.
mattias desmet
Teisitimõtlejad heidetakse tänapäeval kõrvale väidetega nagu “kui enamus teadlasi nõustuvad, et asjad on nii… või naa, siis miks peaks tol üksikul eristujal pigem õigus olema?” Kuid võime mõelda ka vastupidiselt ja tunnistada, et üksnes tõele pühendumine annab inimesele vapruse riskida tagakiusamisega oma kolleegide poolt, pannes seeläbi kaalule kogu oma professionaalse staatuse ning erialaase kapitali, mis elu jooksul suurte ohvritega on kogutud.
Veelgi enam, “kliimateaduse” nime all esitletav ideoloogia võtab üha enam propaganda kuju. Jälgin parasjagu hämmastusega katkematuid meediakajastusi sellest, kuidas iga kuum päev on kliimaapokalüpsise järjekordne ilming. Globaalse soojenemise arvele kirjutatakse tänapäeval kõike süütajate poolt korraldatud metsapõlengutest kuni nurisünnituste ja trombooside plahvatusliku levikuni.
Globaalse soojenemise arvele kirjutatakse tänapäeval kõike süütajate poolt korraldatud metsapõlengutest kuni nurisünnituste ja trombooside plahvatusliku levikuni.
mattias desmet
Tänasel päeval saab Amsterdami Rakendusteaduste Ülikoolis läbida isegi “kliimapsühholoogia” magistrantuuri. Seal õpetatakse tudengitele, kuidas elanikkonda hõlpsamini kliimanarratiivi kaasata. Ma muidugi mõistan seda loogikat, mis võib ka heade kavatsustega inimesi sellist kraadi omandama suunata: arvestades inimese kustutamatut nälga mugavuse ja luksuse järele võib eeldada, et inimmassid viivad maailma hävinguni ja nende tagasi õigele rajale saamiseks ei olegi meil muud võimalust kui neile süstemaatiliselt valetada.
Seetõttu on propaganda kasutamine mingis mõttes ka ootuspärane, kuid mitmel põhjusel jätkuvalt äärmiselt problemaatiline. Esiteks seisneb inimkonna päästmiseks rohke propaganda kasutamises sisemine vastuolu. Inimese kui olendi moraalseks selgrooks ning inimühiskonda koos hoidvaks koeks on aus ja usaldusväärne kõne. Seetõttu kujutavad kõik propagandale rajatud ühiskonnad endast inimlikkuse ja inimkonna surma.
Inimese kui olendi moraalseks selgrooks ning inimühiskonda koos hoidvaks koeks on aus ja usaldusväärne kõne. Seetõttu kujutavad kõik propagandale rajatud ühiskonnad endast inimlikkuse ja inimkonna surma.
mattias desmet
On ka teine põhjus ning see on järgmine… Oluline on mõista, et igaüks, kes arvab, et peab moraalselt madalate massidega oma eesmärkide saavutamiseks manipuleerima, ei kujuta endast isikut, kelle moraal oleks masside omast vähemalgi määral kõrgem.
Siinkohal on ehk paslik mõelda vaid neile sadadele eralennukitele ja -luksusjahtidele kliimakonverentsidel… Need isikud peaksid olema meile moraalseteks majakateks, kes otsivad lahendusi kliimaprobleemidele. Absurd…
Kolmandaks ei ole kogu ÜRO arutluskäiku läbiv “kliimaprobleemi” ökomodernistlik lahendus üldse mingi tervemõistuslik lahendus – pigem on see probleemi põhjuseks. Inimkonna koondamine “15 minuti linnadesse”, nitraadipommide lõhkamine stratosfääris päikesevalguse blokeerimiseks, talupidajatel oma maa harimise keelamine, söögi asendamine putukate ja laboritoiduga, tehispuude istutamine CO2 õhust filtreerimiseks – kas kogu see programm ei tundu pisut ohtlikumate tagajärgedega kui süüa steiki või liigelda diiselautoga?
Oluline on mõista, et igaüks, kes arvab, et peab moraalselt madalate massidega oma eesmärkide saavutamiseks manipuleerima, ei kujuta endast isikut, kelle moraal oleks masside omast vähemalgi määral kõrgem.
mattias desmet
Sedavõrd, kuivõrd looduses eksisteerivad reaalsed probleemid, on selline võimalikult tehislikku maailma luua püüdev ratsionaliseeriv pahn probleemide põhjuseks, mitte lahenduseks.
Seega… kas me peaksime lihtsalt jätkama vanaviisi? Nagu ennist ütlesin: leian tõesti, et peame olema tähelepanelikud selle osas, kuidas inimesed loodust mõjutavad. Seetõttu olen veendunud, et näiteks mikroplasti ja plastmassi probleem ookeanides on reaalne murekoht, et industriaalne põllundus hävitab meie mullastikku ning et tööstuslik kalakasvatus ohustab elu ookeanides. Viibides Aafrika stepis ja kogedes õhus tajutavat pühalikku vaikust, läbib mind mõistmine, et oleme oma “progressi” monomaaniaga kaotanud sideme elu olemuse tuumaga.
Meie ees seisev tegelik ülesanne on eristada illusoorseid probleeme reaalsetest ning leida tõelisi lahendusi tõelistele probleemidele. Seda kõike peame me tegema tuginedes mitte ökomodernismi hullusele, vaid kainele mõistusele, mis võimaldaks elamisväärset elu nii planeedile Maa kui ka tulevastele põlvedele, kes oleks õnnistatud, et elu imet täiel rinnal kogeda.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Mattias Desmet on üks nendest eredatest figuuridest, kelle kainemõistuslikke mõtisklusi on üha sõgedamaks muutuvas maailmas üha värskendavam lugeda. Ametlike narratiivide vastase ikonoklastina mõjuv sotsiaalteaduste superstaar astub välja teise vabamõtleja John Clauseri kaitseks, olles nobelistist füüsikus ilmselt ära tundnud saatusekaaslase, kes on samuti olnud valmis maksma võimutruude kolleegide ringist ära heitmise kõrget hinda.
Mehed nagu Desmet ja Clauser on elavateks – tõeliselt elavateks, mitte pelgalt eksisteerivateks – tunnistajateks, et elu valede orjana ei ole kunagi paratamatusena antus, vaid igaühe vaba valik, millest on targem, õilsam ja lõppastmes ka rõõmsam loobuda tõe ja tõeliste sõnade, seisukohtade ja inimsuhete kasuks.
Desmeti hiilgavalt läbinägelikud käsitlused sellest, kuidas individuaalne inimpsüühika toimib kollektiivse sunduse ning võimuhirmu tingimustes, on “kohustuslikuks kirjanduseks” nendele, kes soovivad mõista võimu ja masside vahelise psüühilise ja sotsiaalse dünaamika olemust üha tehnokraatlikumaks ja totalitaarsemaks muutuvas ühiskonnas.
adrian bachmann
Desmeti hiilgavalt läbinägelikud käsitlused sellest, kuidas individuaalne inimpsüühika toimib kollektiivse sunduse ning võimuhirmu tingimustes, on “kohustuslikuks kirjanduseks” nendele, kes soovivad mõista võimu ja masside vahelise psüühilise ja sotsiaalse dünaamika olemust üha tehnokraatlikumaks ja totalitaarsemaks muutuvas ühiskonnas. Seda selleks, et kaitsta nii iseennast kui ka oma lähedasi sõgeduse külvajate ja sõgedaks läinute eest… aga ka selleks, et aidata kaasa tervemõistuslikkuse säilimisele psüühiliselt üha vaevatumas maailmas.
Kes soovivad aga lugeda üksikasjalikku seletust massidelt mõistuse röövimise tehnikatest ning kuidas sillutatakse teed totalitaarsete ühiskondade tekkeks, nendel on võimalik seda teha, kuna teos “Totalitarismi psühholoogia” on tõlgitud äsja ka eesti keelde. Desmeti masside valitsemise saladusi avava meistriteose eestikeelset versiooni on võimalik huvilistel nüüdsest endale soetada, kasutades selleks käesoleva loo lõpus toodud linki.
MATTIAS DESMET – “TOTALITARISMI PSÜHHOLOOGIA”
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
