Paljude inimeste jaoks oli “Viimse õhtusöömaaja” paroodia olümpiamängude avatseremoonial Jumalat teotav ja perversne ning tähistas globalistlike institutsioonide dekadentsi avalikku ilmingut. Kuid eriti huvitav ja tüüpiline on peavoolu reaktsioon.
Kõik, mis meid tänaseks ühiskonnas ümbritseb, on iseloomulik mitte ratsionaalsele, vaid rituaalsele käitumisele.
Desmet on veendunud, et iga ühiskond, mis asub likvideerima neid vapraid ja haruldasi isikuid, kes julgevad võimude valelike “kohustuslike narratiivide” vastu kõneleda, kustutab sedasi oma viimased lootuskiired.