Elavjõudefitsiidis Vene armee peibutab suurte summadega Ukrainasse palgasõdureid

Audio leiate artikli lõpust

‘Kuigi Vene armee on äsja lõpetanud järjekordse aastakäigu ajateenijate väljaõppe, ei söanda Kreml värskelt väljakoolitatud sõdureid Ukrainas lahingutesse kaasata. Korvamaks elavjõu puudust üritab Moskva värvata võitlejaid vallutatud Donbassist, rahvuskaardist, tšetšeenide ja lõuna-osseetide seast. 

Vene võimude viimane meede hõlmab endas värbamiskampaaniat hiljuti teenistuse lõpetanud ajateenijate ja elukutseliste sõjaväelaste seas. 3-12-kuuliste lühilepingute eest on Moskva valmis välja käima erakordseid summasid, mis küündivad 300 000 rublani kuus. 4500 eurose kuuteenistuse ekvivalent on ahvatlev pakkumine riigis, mille keskmine kuupalk oli 2021. aastal 56 000 rubla ehk 840 eurot.

Eriti ahvatlev on pakkumine väljaspool suurlinnu elavatele noormeestele, kelle tavapärane sissetulek jääb oluliselt alla riigi keskmise ning kellele terendab sedasi võimalus teenida riskantsel viisil ühe kuuga ligi aasta teenistus. Pakkumine on atraktiivne ka Vene endistele palgasõduritele, kelle keskmine kuuteenistus jääb tavapäraselt alla tuhande euro kuus.

Fakt, et tavaliselt minimaalselt 2-aastast lepingut pakkuvad Vene relvajõud on valmis sõlmima vaid 3-12-kuulise lepingu, on käsitletav ka vihjena selle osas, kui kaua Moskva arvab konflikti sõjaliselt maksimaalselt intensiivset faasi jätkuvat.

3-12-kuuliste lühilepingute eest on Moskva valmis välja käima erakordseid summasid, mis küündivad 300 000 rublani kuus. 4500 eurose kuuteenistuse ekvivalent on ahvatlev pakkumine riigis, mille keskmine kuupalk oli 2021. aastal 56 000 rubla ehk 840 eurot.

Ajalehe Kommersant väitel ilmus 300 000 rublast kuuteenistust lubav värbamisteade Permi regiooni sõjaväekomissariaadi sotsiaalmeedia kontole 23. mail. Kuulutuse kohaselt on relvajõud valmis sõlmima nõuetele vastavate kandidaatidega 3-12-kuulise lepingu täitmaks reameeste, seersantide ja ohvitseride positsioone. Kummalisel kombel likvideeris sõjaväekomissariaat teadaande niipea, kui uudis sellest levis meedia ja sotsiaalmeedia veergudel. Samuti keeldusid võimud kuulutuse sisu kommenteerimast.

Allikas

Adrian Bachmann kommentaar

Kuigi uudises edastatud informatsioon on mõneti vastuoluline, mis puudutab värbamiskampaania ulatuslikkust või küsimust sellest, kas programm üldse käivitus, tasub selle valguses ometi juhtida tähelepanu paarile kõnekale tõsiasjale.

Venemaale läheks umbes 100 000 endisest ajateenijast palgasõduri värbamine maksma 5-6 miljardit eurot aastas.

Vene relvajõud on hetkel sõdimas Euroopa territoriaalselt suurimas riigis, Euroopa kõige suurema armee vastu ning tegemas seda isikkoosseisuliselt vähearvulise kontingendiga, mis saab pidada kõrge intensiivsusega lahinguid üksnes väikeses osas kogu rindejoonest. Elavjõudefitsiit kombinatsioonis Ukraina relvajõudude südika vastupanuga on peamine seletus Vene armee oodatust aeglasemale edenemisele.

Antud olukorras on eriliselt märkimisväärne, ent vähe tähelepanu pälvinud fakt, et Vene armee ei ole Ukrainasse paisanud äsja aastase treeningtsükli läbinud umbes 130 000 sõdurist koosnevat värsket ajateenijate kontingenti, mis võimaldaks teoreetiliselt Ukrainas sõdivate sõdurite arvu kahekordistada. Põhjusi selleks võib olla mitmeid, ent kõige tõenäolisem nende hulgas on Kremli kartus, et vene elanikkonna seas muutuks ajateenijate konflikti kaasamisel küsitavaks mitte üksnes sõjategevus Ukrainas, vaid Vene võimude legitiimsus üldisemalt.  

Vene relvajõud on hetkel sõdimas Euroopa territoriaalselt suurimas riigis, Euroopa kõige suurema armee vastu ning tegemas seda isikkoosseisuliselt vähearvulise kontingendiga, mis saab pidada kõrge intensiivsusega lahinguid üksnes väikeses osas kogu rindejoonest.

Mis puudutab kopsakate tasudega palgasõdurite värbamise programmi militaarökonoomilist sisu, siis ressursid on Kremlil selleks enam kui küllaldased. Kuigi praktiliselt on selline stsenaarium ebatõenäoline, läheks umbes 100 000 endisest ajateenijast palgasõduri värbamine Venemaale maksma 5-6 miljardit eurot aastas. Juhul kui Venemaal õnnestuks seeläbi Ukrainas sõdivat väekontingenti kahekordistada, läheks see Venemaale maksma mitte enam kui 1-2% riigi strateegilistest valuuta- ja kullareservidest. Samas ukrainlaste vastupanu murdumise ning Ida-Ukraina okupeerimise korral võimaldaks antud samm Ukraina tööstuslikumalt arenenuima osa inkorporeerimist, mille kogutoodangu genereerimise võime korvaks 5-6 miljardi euro ekvivalendis väljamineku kõigest aastaga mitmekümnekordselt. Kummatigi ei ole Venemaal vajadust palgasõduritele palku välisvaluutas välja maksta, mis jätaks valuutareservid puutumata. Lisarublade trükkimine 100 000 isikule 500 000 keskmise palga ekvivalendis omaks 150 miljonilise elanikkonnaga riigis üksnes tagasihoidlikku inflatsiooni võimendavat efekti.

Vene armee ei ole Ukrainasse paisanud äsja aastase treeningtsükli läbinud umbes 130 000 sõdurist koosnevat värsket ajateenijate kontingenti, mis võimaldaks teoreetiliselt Ukrainas sõdivate sõdurite arvu kahekordistada.

Hetkel ei näi veel siiski, et ulatuslik üleriigiline palgasõdurite värbamiskampaania oleks Venemaal alanud. Ei ole ka välistatud, et Permi regiooni sõjaväekomissariaadis välja kuulutatud ning kiirelt likvideeritud värbamiskuulutus kujutas endast testi, mille tulemuste põhjal kalkuleeriti, kui suure väekontingendi oleks võimalik seesuguse meetodi abil kokku koguda.

Sõltumata sellest, kas Kreml otsustab millalgi massiivse üleriigilise palgasõdurite värbamise kasuks või mitte, on selge see, et massiivse kaubandusülejäägiga riigile, mis teenib üle miljardi euro päevas energiakandjate ekspordist, oleks 5-6 miljardi euro kulutamine aastas 100 000 palgasõduri värbamiseks nii militaarselt, poliitiliselt kui ka majanduslikult resultatiivsem ja riskivabam kui 130 000 äsja teenistuse lõpetanud ajateenija rindele saatmine.

Kuula artiklit