Washington teeb jõupingutusi, et survestada Egiptust sulgema oma õhuruumi kõigile Vene Föderatsiooni militaarlendudele, kuid USA kauaaegne Lähis-Ida liitlane ei ole koostöövalmis. Märkimisväärsel kombel järgneb antud areng hiljutisele Pentagoni lekkele, mis näitas, et Kairo kavatses kõigele lisaks Ukrainas sõdivat Moskvat rakettidega varustada.
“Egiptus on USA ja Egiptuse ametnike sõnul ignoreerinud USA taotlusi sulgeda oma õhuruum Vene militaarlendudele. Kairo kompab sedasi Washingtoni kannatuse piire, mis omakorda üritab lõigata ära Moskva varustuskanaleid enne eeldatava Ukraina vasturünnaku algust,” vahendas The Wall Street Journal (WSJ) hiljuti.
“USA ja Ukraina veensid osasid riike, sealhulgas Türgit, Jordaaniat ja Iraaki, eelmisel aastal pärast Ukraina sissetungi katkestama juurdepääsu vähemalt osadele Vene sõjalennukitele, sundides sedasi Moskva lennukeid lendama 2000 lisamiili ja kuni viis tundi kauem, et jõuda Süürias asuvatesse strateegilistesse baasidesse,” jätkatakse artiklis.
Washingtoni mure seisneb selles, et Venemaa on tõenäoliselt kasutanud Egiptuse õhuruumi relvade transportimiseks oma relvaladudest ka mujal Lähis-Idas – näiteks Süürias, kus alates 2015. aastast on toimunud märkimisväärne Vene sõjalise kohaloleku suurendamine.
WSJ aruandes viidatud lennuandmed näitasid vähemalt seitset militaarlendu, mis kasutasid Süüria marsruuti enne suundumist Venemaa Musta mere piirkonda.
Egiptus on viimastel aastakümnetel jäänud USA välisabi peamise saajana napilt maha Iisraelist, saades umbes 1,3 miljardit dollarit aastas. Viimastel aastatel on kongress astunud samme, et osa abist üldse andmata jätta, kuna Egiptuse subsideerimine ei teenivat enam USA huve. Washington on pikka aega toetanud Egiptuse sõjaväge, suuresti Iisraeliga rahu säilitamise eesmärgil.
Viimastel aastatel on kongress astunud samme, et osa abist üldse andmata jätta, kuna Egiptuse subsideerimine ei teenivat enam USA huve. Washington on pikka aega toetanud Egiptuse sõjaväge, suuresti Iisraeliga rahu säilitamise eesmärgil.
Näiteks on välisministeeriumi teabelehes kokku arvestatud, et “Alates 1978. aastast on USA andnud Egiptusele üle 50 miljardi dollari sõjalist ja ligi 30 miljardit dollarit majandusabi.”
Eelmisel kuul teatas Washington Post välja lekkinud salastatud raporti slaidi põhjal, et Egiptuse valitsusjuht El-Sisi käskis hiljuti toota kuni 40 000 raketti, mis pidi saadetama salamisi Venemaale.
Selle aasta 17. veebruaril dateeritud ülisalajane dokument sisaldas kokkuvõtet Egiptuse presidendi Abdel Fattah El-Sisi ja tema kõrgemate sõjaväeametnike vahelistest vestlustest. “Dokumendis annab Sisi ametnikele korralduse hoida rakettide tootmist ja saatmist saladuses, et vältida probleeme Läänega,” kirjutas Washington Post. Raportis mainiti lisaks rakettidele veel suurtükimürskude ning püssirohu tarnimist.
Ameerika lähedasteks liitlasteks peetud riikide nagu Egiptus Venemaale relvade saatmiselt tabamine ei osutuks Bideni administratsiooni jaoks mitte üksnes väga piinlikuks, vaid võib vallandada USA sanktsioonid või vähemalt riigile antava kaitseabi külmutamise.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Egiptuse tõrksus alluda Washingtoni käsule on tingitud peamiselt asjaolust, et populatsiooni poolest maailma suurim Araabia riik on suuresti sõltuvuses nii Vene viljaimpordist kui energeetikaalasest koostööst. Egiptus on maailma suurriikide seas üks kõige enam välismaisest viljaimpordist sõltuvaid riike, mis ei suuda oma populatsiooni siseriiklike ressurssidega kuidagi ära toita.
Egiptuse tõrksus alluda Washingtoni käsule on tingitud peamiselt asjaolust, et populatsiooni poolest maailma suurim Araabia riik on suuresti sõltuvuses nii Vene viljaimpordist kui energeetikaalasest koostööst.
adrian bachmann
Egiptuse poolt sisse imporditavatest viljakultuuridest peamine on aga nisu, mille impordist annab Vene Föderatsiooni tarne 61% (2020. aasta andmetel). Veelgi enam, suuruselt teine nisueksportija Egiptusesse on Ukraina 24%-ga. Mis peamine – Venemaa võimuses on soovi korral keerata kinni mõlemad Egiptuse peamise importvilja tarnekanalid (blokeerides ka Ukraina viljaekspordi), mis destabiliseeriks võtmetähtsusega Lähis-Ida suurriigi ühiskonda märkimisväärselt.
Samuti on Venemaa rajamas Egiptusesse riigi esimest 4,8 gigavatise koguvõimsusega tuumajaama, mis suurendaks riigi elektritootmise võimsust ligi 10% võrra, juhul kui projekt plaanide kohaselt 2029. aastaks valmima peaks.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: