Viimastel aastatel on autotööstus teinud märkimisväärseid tehnoloogilisi edusamme ning varustanud kaasaegseid sõidukeid funktsioonidega, mis väidetavasti “suurendavad ohutust ja tõhusust”. Alates 2010. aastate keskpaigast on hakatud autodesse üha laialdasemalt integreerima nn “Trooja hobuse” tehnoloogiaid, mis on võimelised dikteerima sõidukite tööparameetreid, mõjutama autokindlustuse hindu, jälgima juhi pilku, salvestama autosiseseid vestlusi, koguma sõitjate geneetilisi ja tervise- ning muid biomeetrilisi andmeid ja jälgima isegi juhtide seksuaaltegevust.
Alates 2010. aastate keskpaigast on hakatud autodesse üha laialdasemalt integreerima nn “Trooja hobuse” tehnoloogiaid, mis on võimelised dikteerima sõidukite tööparameetreid, mõjutama autokindlustuse hindu, jälgima juhi pilku, salvestama autosiseseid vestlusi, koguma sõitjate geneetilisi ja tervise- ning muid biomeetrilisi andmeid ja jälgima isegi juhtide seksuaaltegevust.
Hiljutises episoodis YouTube’i kanalil “Geoff ostab autosid” arutas kanali omanik ja saatejuht Geoff Thompson Hyundai Kona väikemaasturites rakendatud tarkvarauuenduse mõjust sõitjatele. Uuendusega võeti kasutusele nn geotarastuse (geofencing) ja geoajastuse (geotiming) funktsioonid, mis võimaldavad tootjatel kaugjuhtimise teel kehtestada sõiduki kasutamisele koha- ja ajapiiranguid.
Lihtsustatult öeldes luuakse geotarastuse funktsiooniga geograafilise asukoha ümber virtuaalsed piirid, kasutades GPS-i, WiFi või mobiilside andmetega varustatud seadmeid, näiteks nutitelefone, et jälgida nendesse piirkondadesse sisenemist ja sealt väljumist. Süsteemiga saab jälgida ka raadiosagedustuvastuse (RFID) märgiseid. Need digitaalsed piirid käivitavad eelnevalt määratletud tegevused, kui inimene, seade või ese siseneb kindlaksmääratud piirkonda või lahkub sealt.
Lihtsustatult öeldes luuakse geotarastuse funktsiooniga geograafilise asukoha ümber virtuaalsed piirid, kasutades GPS-i, WiFi või mobiilside andmetega varustatud seadmeid, näiteks nutitelefone, et jälgida nendesse piirkondadesse sisenemist ja sealt väljumist.
Geotarastuse tehnoloogia kogus populaarsust 2010. aastate keskel seoses nutitelefonide ja asukohapõhiste teenuste laialdase kasutamisega, võimaldades ettevõtetel parandada kasutajakogemust selliste funktsioonide abil nagu navigeerimine, külastatud paiga sotsiaalmeedias märkimine ja jaekaupluste asukoha määramine.
Kuigi antud tehnoloogia oli algselt mõeldud kasutamiseks seaduslikel eesmärkidel, väljendas Thompson kartust selle võimaliku kuritarvitamise pärast, eelkõige stsenaariumides, mis hõlmavad valitsuse kehtestatud sõidupiiranguid.
Geofunktsioon varjab eraelu puutumatuse rikkumist mugavuse laiendamise ettekäände taha
Geotarastus lubab personaliseeritud reisi, kus huvipakkuv teave on tarbijatele kohandatud konkreetse asukoha järgi. Alates õigeaegsetest meeldetuletustest kuni kodu saabumise ajaks sujuvalt ettevalmistamiseni lisab geotarastus igapäevaellu vaieldamatult mugavust.
Kuid olenemata selle paljulubavusest põhineb geotarastus oma olemuselt üksikisikute pideval jälgimisel nende mobiilseadmete ja autode kaudu. Mõte meie jälgimisest ilma meie nõusolekuta tekitab paratamatult ebamugavustunnet ja küsimusi asukohaandmete eetilise kasutamise osas.
Kuid olenemata selle paljulubavusest põhineb geotarastus oma olemuselt üksikisikute pideval jälgimisel nende mobiilseadmete ja autode kaudu.
Õiguseksperdid, nende hulgas Daytoni ülikooli õigusteaduse professor Susan Brenner, väidavad, et õiguskaitseasutused on muutunud üha osavamaks kõikjale sisseehitatud pealtkuulamistehnoloogia kasutamisel, leevendades samal ajal isikupuutumatuse piiranguid. Brenneri sõnul võivad inimesed tahtmatult oma eraelu puutumatust ise ohustada sõidukites või muudes igapäevastes olukordades peetavate eravestluste kaudu, kuna ühiskond on üha enam harjunud sisseehitatud tehnoloogiatega:
“Võiksin esitada argumendi, mis põhineb asjaolul, et meid ümbritsevad üha enam sisseehitatud interaktiivsed levitehnoloogiad ja seetõttu kipume lihtsasti unustama detaili, et me võime enda teadmata olla n-ö “otse-eetris”, kui peame sõidukis või muudes igapäevastes olukordades privaatseid vestlusi,” selgitas Brenner. “Minu hinnangul võtavad inimesed seda tehnoloogiat sedavõrd enesestmõistetavalt, et nad unustavad, et see võib neid ka valusasti hammustada… Enamik inimesi on endiselt üsna naiivsed sisseehitatud tehnoloogiate suhtes ja kipuvad seetõttu unustama, et see tehnoloogia ohustab nende eraelu puutumatust.”
Kipume lihtsasti unustama detaili, et me võime enda teadmata olla n-ö “otse-eetris”, kui peame sõidukis või muudes igapäevastes olukordades privaatseid vestlusi.
Susan Brenner, Daytoni ülikooli õigusteaduse professor
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD:
