Amsterdamis jõustus 1. maist avalikes kohtades lihatoodete, lennureiside, laevakruiiside ja bensiini- ning diiselmootoriga autode reklaamimise keeld eesmärgiga muuta inimeste tarbimiskäitumist ja vähendada elanikkonna seas liha söömist poole võrra, mis aitaks kaasa 2050. aastaks süsinikuneutraalse linna staatuse saavutamisele.
Anneke Veenhoff, roheliste vasakpoolsete erakonna (GroenLinks) esindaja Amsterdami linnavolikogus, selgitas keelu tagamaid nõnda: “Kliimakriis on väga akuutne probleem. Kui te soovite kliimapoliitikate osas teistele teed näidata, kuid samas rendite oma seinu välja täpselt vastupidiste eesmärkide suunas liikujatele, siis mida te õigupoolest teete? Enamik inimesi ei saa aru, miks linnavalitsus peaks teenima raha avaliku ruumi välja rentimisega millegi jaoks, mille vastu me ise oma poliitikatega aktiivselt võitleme.”
Lihatoodete, lennureiside, laevakruiiside ja bensiini- ja diiselkütusega autode ühte kategooriasse paigutamine saadab hollandlastele poliitiliselt ühese sõnumi, et liha tarbimise näol ei ole linnavalitsuse silmis tegemist mitte isikliku toitumisvaliku, vaid kliimaküsimusega.
Lihatoodete, lennureiside, laevakruiiside ja bensiini- ja diiselkütusega autode ühte kategooriasse paigutamine saadab hollandlastele poliitiliselt ühese sõnumi, et liha tarbimise näol ei ole linnavalitsuse silmis tegemist mitte isikliku toitumisvaliku, vaid kliimaküsimusega.
Kriitikud on süüdistanud Amsterdami lapsehoidjariigi rajamise püüetes, kuid reklaamipiirangute kehtestamise eest seisnud loomade õiguste kaitsele keskenduva erakonna (Partij voor de Dieren) liikme Anke Bakkeri sõnul vähendab visuaalsete meeldetuletuste eemaldamine impulssoste, mistõtttu “igaüks võib oma valikud ise langetada, meie püüame tagada, et suurettevõtted ei ütleks meile pidevalt ette, mida meil tuleb süüa ja osta. Teatud mõttes anname me seega inimestele vabadust juurde, sest neil on nüüd võimalus ise valida.”
Enne keeldu moodustasid lihareklaamid vaid 0,1% Amsterdamis välireklaamile tehtud kulutustest ning fossiilkütustega seotud toodete reklaamid ligikaudu 4%. Põhiosa avalikus ruumis kohatavatest reklaamidest pakkusid inimestele rõivabrände, filme ning mobiiltelefone.
Sellegipoolest usub keskkonnakaitse organisatsiooni Tuleviku eestkõnelejad (Advocates for the Future) kliimajurist Hannah Prins, et uus reklaamikeeld tuleb kasuks väikeettevõtjatest spetsialistidele, sest “kõigist neist asjadest, mida me armastame, nagu festivalid, hea juust ja nurgapealne lillepood, ei saa me teada reklaami vahendusel, vaid tuttavate kaudu või juhtume neist kohtadest lihtsalt mööda kõndima. Ma arvan, et kohalikel ettevõtetel avaneb tänu sellele võimalus õitsele lüüa. Arvan ja loodan, et eriti hirmul on suured keskkonda reostavad ettevõtted. Võib-olla nad mõtlevad nüüd üle, milliseid tooteid müüa. See näitab meile, et muutused on tõepoolest võimalikud.”
Amsterdam ei olnud siiski esimene Hollandi linn, mis enamiku liha- ja fossiilkütuste reklaame avalikus ruumis keelustas. Maailma esimese linnana astus selle sammu Amsterdamist 18 km läänepoole jääv Haarlem aastal 2022 (kehtima hakkas keeld aastal 2024). Hiljem on Haarlemi eeskuju lihareklaami keelustamisel linnale kuuluvatel reklaamipindadel järginud Utrecht ja Nijmegen, kusjuures viimane keelustas ka piimatoodete reklaami ning fosiilkütuste reklaamimise keeld kehtis mõlemas juba varem. Mujal maailmas on sama tee valinud näiteks Šotimaal Edinburgh, Inglismaal Sheffield, Rootsis Stockholm ning Itaalias Firenze. Prantsusmaa on taolised reklaamid keelustanud kogu riigis.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Vanadel kreeklastel oli ütelus, mille kohaselt seda, keda jumalad soovivad hävitada, teevad nad esmalt sõgedaks. Maniakaalne voorussignaalide saatmine moraalselt kümnendajärguliste või sootuks pseudoprobleemide lahendamiseks on üldiselt omane inimestele ja gruppidele, kelle amoraalne käitumine vajab meeleparandust, ent kelle tegutsemine on sublimeeritud asendustegevuse lahendamiseks, mis mõistagi üksnes süvendab neuroosi. Antud mehaanika põhjustab ideoloogiliselt fanaatiliste käitumiste üha repressiivsemat pealesurumist kuni oma reaalseid probleeme mitte lahendada sooviva ühiskonna kokkuvarisemiseni. Amsterdami liha ning fossiilkütuste reklaami keeld annab aja märgi ja psühholoogilise kliima baromeetrina märku, et see aeg ei ole enam kaugel.
Maniakaalne voorussignaalide saatmine moraalselt kümnendajärguliste või sootuks pseudoprobleemide lahendamiseks on üldiselt omane inimestele ja gruppidele, kelle amoraalne käitumine vajab meeleparandust, ent kelle tegutsemine on sublimeeritud asendustegevuse lahendamiseks, mis mõistagi üksnes süvendab neuroosi.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.