USA Tööjõustatistikaameti andmetel said 80–90 protsenti alates 2020. aastast Ameerika Ühendriikides loodud uutest töökohtadest endale töötajad kes olid sündinud väljaspool Ühendriike ehk kes ei ole sünnipärased ameeriklased. Mida antud fakt kõneleb Ameerika tööturu ja majanduse olukorrast laiemalt selgitab USA endine aserahandusminister Paul Craig Roberts.
Adrian Bachmann
Konkreetsemalt tähendab see hämmastav statistika, et kui viie aasta jooksul (so. 2020–2025 perioodil) loodi Ühendriikides kokku 5 345 000 uut töökohta, siis neist 4 700 000 anti mujal sündinud inimestele, jättes USA-s sündinud töötajatele alles vaid 645 000 uut töökohta.
Majandusteadlased, kes isiklikke huvisid varjates korporatsioonide, pankade ja globalismi propageerijate valikuid õigustavad, väidavad tänini – sealjuures ilma mingisuguseid tõendeid esitamata – et ülaltoodud arvud annavad tunnistust Ameerika Ühendriikides valitsevast tööjõupuudusest. Väidetavalt täidavad tööandja taotluse alusel väljastatud ajutise külalisspetsialisti viisaga (nn. H-1B viisaga) immigrantidest sissetungijad tühimikku, mille on USA tööturule jätnud pensionile siirduvad II maailmasõja järgse rahvastikuplahvatuse perioodil sündinud nn. “beebibuumerite” generatsioon.
Ometi näitavad faktid, et aastatel 2020-2025 langes USA tööjõus osalemise määr 2 protsendipunkti võrra – ehk teisisõnu 5,5 miljonit Ameerikas sündinud isikut loobus antud perioodil sootuks tööturul osalemast. Sünnipärased ameeriklased lihtsalt lõpetasid käesoleval kümendil töö otsimise, kuna töö leidmine ei paistnud enam realistliku perspektiivina. Paljud tööturult lahkunud ameeriklased ehk “heitunud töötud” elavad nüüd koos vanemate või teiste sugulastega, mõned töötavad ümbrikupalga eest ning mõned üritavad digitaalrevoulutsiooni voogudes leida võimalusi kuidas saada erinevate skämmidega hõlptulu. Sotsiaalmeedias leiab üha enam näiteid inimestest, kes ei suuda tööd leida, sest tööandjad eelistavad immigrante ja ajutise viisaga külalistöötajaid.
aastatel 2020-2025 langes USA tööjõus osalemise määr 2 protsendipunkti võrra – ehk teisisõnu 5,5 miljonit Ameerikas sündinud isikut loobus antud perioodil sootuks tööturul osalemast.
Paul craig roberts
Põhjuseid, miks tööandjad dokumentideta immigrante ja H-1B viisaga ajutisi töötajaid soosivad, on aga arvukalt.
Esiteks makstakse immigrantidest töötajatele ootuspäraselt vähemalt kolmandiku võrra vähem palka kui kohalikele, mis tõttu madalamad tööjõukulud tähendavad automaatselt suuremat kasumit ettevõttele ja kõrgemaid boonuseid juhtivtöötajatele.
Teiseks on nii dokumentideta immigrandid kui külalistöötajad sisuliselt orja staatuses. Neil ei ole võimalik organiseeruda ega töötingimuste üle kaevata. Kui nad seda vaatamata kõigele üritama peaks, tühistab tööandja nende külalisviisa momentaanselt ning dokumentideta immigrante ähvardab lisaks sissetuleku kaotamisele deporteerimine.
Kolmandaks on tänapäeva Ameerikas isegi vaeste perede lapsed ära hellitatud. Lastekaitse käsitleb enamikku halvasti käituvate laste karistamise meetoditest “ahistamisena” ning on tulevate põlvede kasvatamise Ameerikas sisuliselt võimatuks muutnud. Ning olgu Ameerikas või mujal – ära hellitatud ja distsiplineerimata jõmpsikatel ei kujune paratamatult välja vastutustundlikku suhtumist töösse, mis tõttu tööandjad eelistavad üha enam immigrantidest tööjõudu.
olgu Ameerikas või mujal – ära hellitatud ja distsiplineerimata jõmpsikatel ei kujune paratamatult välja vastutustundlikku suhtumist töösse, mis tõttu tööandjad eelistavad üha enam immigrantidest tööjõudu.
paul craig roberts
Neljandaks ähvardab tööandjaid pidev oht saada naissoost töötajate poolt seksuaalse ahistamise eest kohtusse kaevatud. Feministid on aastakümneid sisendanud ameerika naistesse uskumust, et neid ahistatakse seksuaalselt, ning seetõttu näevad osad naised ohtu igas pilgus ja sõnas. Ma ei väida, nagu seksuaalset ahistamist ei esineks. Küll aga on tõsi ka see, et feministid on muutnud ameeriklannade tööle palkamise tööandjate jaoks üha riskantsemaks valikuks, eriti kui tegemist on atraktiivse naisega.
Feministid ei vaevunud mõtlema, milliseid tagajärgi nende rünnakud meeste vastu naiste jaoks kaasa toovad. Enamik mehi ei soovi naisi juhtpositsioonidele ega nõukogudesse, sest nende palkamisega kaasnev risk on kõrgem kui loodav väärtus. Näitena võib tuua õllemargi Bud Light ja raseerimistarvete tootja Gillette’i, kelle müügikasumid kukkusid kuristikku niipea, kui ettevõtted püüdsid turunduses haakuda LGBTQ ja MeToo sihtgruppidega ning saavutasid sellega üksnes oma põhiosas traditsiooniliste vaadetega tarbijaskonna boikoti.
Samas on tõsi, et ka ameerika mehed manduvad iga mööduva aastaga aina nõrgemaks ja lambalikumaks, mis tõttu pole üllatav, et naised ja immigrandid nad tööturult ajapikku välja tõrjuvad.
Seega… hetkel on meile teadaolevate andmete põhjal võimalik järeldada, et kuigi immigrantidest sissetungijate kuritegevuse ja sotsiaaltoetustega kaasnevad kulud on kõrged, ei ole need siiski sama kõrged kui Ameerikas sündinud elanike pealesunnitud töötuse hind. Mujal sündinud töötajate osakaal kogu tööjõubaasist on tänaseks jõudnud mõnelt protsendilt 19 protsendini, luues olukorra kus viiendik Ühendriikide tööjõust moodustub juba immigrantidest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD: