Majandus & raha

Afganistani kõneisik: Taliban hakkab riigi majandust üles ehitama Hiina rahadega

Talibani kõneisik Zabihullah Mujahid ütles Itaalia ajalehele, et rühmitus sõltub välisvägede lahkumise ning Talibani poolt riigi ülevõtmise järel ennekõike Hiinapoolsest rahastusest.

Septembris väljaandes La Repubblica avaldatud intervjuus ütles Mujahid, et Taliban võitleb Hiina abiga riigi majanduse taastamise nimel.

Taliban võttis Afganistani pealinna Kabuli oma kontrolli alla 15. augustil, kui riigi Lääne toetusega valitsus laiali voolas, lõpetades 20 aastat väldanud sõja kesk majanduse kokkuvarisemise hirmu ja ulatuslikku nälga.

Pärast võõrvägede kaootilist lahkumist Kabuli lennujaamast viimaste nädalate vältel on lääneriigid oma toetusi Afganistanile oluliselt piiranud.

„Hiina on meie kõige olulisem koostööpartner ning kujutab endast meie jaoks fundamentaalset ja erakordset võimalust, sest ta on valmis meie riiki investeerima ja seda taastama,” tsiteeriti Talibani kõneisikut intervjuus öelnuna.

Ta ütles, et Taliban hindab väga niinimetatud „Uut Siiditeed” – infrastruktuuri algatust, millega Hiina soovib läbi kaubateede avamise oma ülemaailmset mõjuvõimu suurendada.

„Riigis on rikkad vasekaevandused, mida on võimalik Hiina abiga taas kasutusele võtta ning moderniseerida. Lisaks on Hiina meie pääse turgudele üle kogu maailma.”

Mujahid kinnitas, et naistel lastakse ka tulevikus ülikoolides õppimist jätkata. Tema sõnul on naistel võimalik töötada õdedena, politseis või assistentidena ministeeriumides, kuid välistas võimaluse, et selles riigis võiks olla naissoost ministreid.

„Hiina on meie kõige olulisem koostööpartner ning kujutab endast meie jaoks fundamentaalset ja erakordset võimalust, sest ta on valmis meie riiki investeerima ja seda taastama,” tsiteeriti Talibani kõneisikut intervjuus öelnuna.

Talibani kõneisik

Ameerika Ühendriikide Aasia programmi Saksa Marshalli fondi Atlandi-ülene vanemteadur Andrew Small ütles, et Hiina seotus Afganistanis sõltub poliitilisest stabiilsusest.

„Hiina ei paku laiaulatuslikke abipakette. Ta pakub abi mõõdukas ulatuses, pakub humanitaarabi, kuid ei hakka uut valitsust päästma,” ütles Small uudistekanalile Al Jazeera.

„Hiina võib teha väiksemaid investeeringuid, kuid pikaajalised investeeringud sõltuvad sellest, kas riik on piisavalt stabiilne ja turvaline, et need võiksid välja kujuneda millekski majanduslikult edukaks,” lisas ta.

„Seega eksisteerib endiselt piiranguid selle osas, mida Hiina on valmis majanduslikus plaanis tegema, isegi kui ta on jätkuvalt rahul ja Taliban soovib anda signaale, et Hiina on valmis end ulatuslikult Afganistaniga siduma.”

Afganistanil on hädasti raha vaja ning Talibanil ei õnnestu tõenäoliselt saada kiiret ligipääsu ligikaudu 10 miljardi USA dollari väärtusega varale, mida Afganistani keskpank suuremalt jaolt välisriikides hoiab.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres hoiatas hiljuti ähvardava „humanitaarkatastroofi” eest Afganistanis ning kutsus riike üles pakkuma erakorralist rahastust, kuna tõsine põud ja sõda  on sundinud tuhandeid peresid oma kodudest lahkuma.

Talibanil ei õnnestu tõenäoliselt saada kiiret ligipääsu ligikaudu 10 miljardi USA dollari väärtusega varale, mida Afganistani keskpank suuremalt jaolt välisriikides hoiab.

Guterres väljendas oma „sügavat muret seoses riigis süveneva humanitaar- ja majanduskriisiga,” lisades, et hädavajalikke teenuseid ähvardab „täielik” kokkuvarisemine.

„Nüüd rohkem kui kunagi varem vajavad afgaani lapsed, naised ja mehed rahvusvahelise kogukonna tuge ja solidaarsust,” ütles Guterres augusti lõpus riikidelt abiraha paludes.

„Ma innustan kõiki liikmesriike kaevuma sügavale, aitamaks Afganistani inimesi nende kõige raskemal ajal. Ma innustan neid pakkuma kiiret, paindlikku ja igakülgset rahastust,” ütles ÜRO peasekretär.

ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric ütles, et praegune 1,3 miljardi USA dollari suurune ÜRO abipakett Afganistani jaoks on vaid 39% ulatuses täidetud.

Kommenteerib Adrian Bachmann

Talibani pöördumine Hiina poole lootuses saada Afganistani infrastruktuuride ülesehitamisel abi maailma suurimaks tööstusriigiks olevast naaberriigist  oli loogiline ja etteaimatav areng. Afganistan on Hiinale küllaltki oluline nii julgeoleku, logistika kui majanduse seisukohast.

Julgeolekualaselt on riik relevantne eeskätt seoses vajadusega neutraliseerida Afganistani islamiriigi soovimatu ideoloogilis-religioosne mõju Hiina Xinjiangi provintsi uiguuridest põlisrahva seas, mis võiks päädida kasvavas mässumeelsuses Hiina keskvõimu vastu. Afganistaniga piirnev Xinjiangi provints on küll hõredalt asustatud, ent moodustab koos Tiibetiga Hiina jaoks olulise läänesuunalise strateegilise puhvri. Ühtlasi paikneb Xinjiangis Lop Nuri tuumapolügoon ja “Punase mäe instituut,” mis arendab välja Hiina tuumarelvade arsenali.

Samuti on Pekingi huvides vältida igakülgselt Afganistani heroiinitarnete jõudmist Hiinasse, ning selle tõkestamine on soovi korral suuresti Talibani võimuses.

Logistiliselt tuleneb Pekingi huvi Afganistani vastu aga riigi asukohast Hiina Vöö ja Tee infrastruktuuri ja majanduskoostöö programmi geograafilises keskmes, pakkudes alternatiivset maismaateed Lähis-Itta juhul kui Hiina traditsiooniliselt head suhted Pakistaniga peaksid tulevikus mingil põhjusel halvenema (mis pole hetkeseisuga kuigi tõenäoline). 

Majanduslikult pakub Pekingile huvi eeskätt Afganistani suur ning peaaegu täielikult ekspluateerimata mineraalainerikkus, mida Hiina hea meelega ammutaks, selmet anda see Lääne kontsernide kontrolli alla. Sellest, kas Afganistan saab kalduma Hiina või Lääne majanduslikule orbiidile, annab tulevikus kõige paremini tunnistust see, kas riigi liitiumi, koobalti, kroomi ja muldmetallide ressursse kaevandavad ja töötlevad Rio Tinto, Glencore vms Lääne konglomeraadid või hoopis Zijini kaevanduskorporatsioon.

Sellest, kas Afganistan saab kalduma Hiina või Lääne majanduslikule orbiidile, annab tulevikus kõige paremini tunnistust see, kas riigi liitiumi, koobalti, kroomi ja muldmetallide ressursse kaevandavad ja töötlevad Rio Tinto, Glencore vms Lääne konglomeraadid või hoopis Zijini kaevanduskorporatsioon.


Jaga artiklit sõpradega:

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat Tavid ASi peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Seotud lood:

Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.

Lisa kommentaar

Palun kasuta oma päris nime ja aadressi. Sinu e-posti aadressi ei kuvata avalikult. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga