Märtsi lõpus prognoosis Goldman Sachs, et tehisintellekt võib viia umbes 300 miljoni kõrgepalgalise töötaja koondamiseni USA-s ja Euroopas.
Kuni kahte kolmandikku ametitest saaks tehisintellekti abil osaliselt automatiseerida.
jan hatzius, Goldman Sachsi peaökonomist
Suurpanga prognoos võeti vastu ärevuse ja eitamise lainega. Nagu Goldmani peaökonomist Jan Hatzius nentis: “Kasutades andmeid ametialaste ülesannete kohta nii USA-s kui Euroopas, jõudsime hinnanguni, et umbes kaks kolmandikku praegustest töökohtadest puutub mingil määral kokku tehisintellekti automatiseerimisega, mis tähendab, et generatiivne tehisintellekt võib asendada peagi kuni neljandiku inimeste poolt tehtavast tööst. Meie prognooside üldistamine ülemaailmsele skaalale viitab, et generatiivne tehisintellekt võib automatiseerimise tõttu muuta haavatavaks 300 miljonit täistööajaga töökohta”, kuna “kuni kahte kolmandikku ametitest saaks tehisintellekti abil osaliselt automatiseerida.”
Umbes kaks kolmandikku praegustest töökohtadest puutub mingil määral kokku tehisintellekti automatiseerimisega, mis tähendab, et generatiivne tehisintellekt võib asendada peagi kuni neljandiku inimeste poolt tehtavast tööst.
Kuigi Goldmani prognoos kutsus esile emotsionaalseid reaktsioone, mis ulatusid uskmatusest pilkamiseni, on selle hinnangud ometi täiesti realistlikud.
Mõelgem kasvõi sellele, et alles aprilli lõpus teatas Dropbox, et koondab 16% ettevõtte tööjõust, kokku umbes 500 töötajat, kuna firma on asunud üles ehitama oma tehisintellekti osakonda. Dropboxi tegevjuht Drew Houston ütles töötajatele saadetud memos, et “ideaalses maailmas nihutaksime me inimesi lihtsalt ühest meeskonnast teise. Ja me olemegi seda seni igal võimalusel teinud. Meie järgmine kasvuetapp nõuab aga paraku teistsugust oskuste kogumit, eeskätt tehisintellekti ja varajases staadiumis tootearenduse alal. Oleme viimase paari aasta jooksul toonud nendesse valdkondadesse suurepäraseid talente ja vajame neid üha enam.”
“Muudatused, millest me teile täna teada anname, on küll valusad, kuid meie tuleviku jaoks möödapääsmatud,” märkis Houston. “Olen otsustanud seista selle eest, et Dropbox oleks ka tehisintellekti ajastul esirinnas, täpselt nagu me olime seda mobiiltelefoni ja pilvepõhise andmehalduse puhul. Meil on vaja kõigi oma töötajate panust olukorras, kus tehisintellekt annab meile tulevikus tööriistad olemasolevate ettevõtete ümberkujundamiseks ja ka uute leiutamiseks,” selgitas Houston.
Kui Dropboxi poolt läbi viidud koondamiste eesmärk oli pelgalt avada ruumi rohkematele tehisintellektiga seotud töötajatele, siis IBM-i puhul on tehisintellekt ise fenomeniks, mis töötajad üleliigseks muudab.
Bloombergi teatel tegi IBM-i tegevjuht Arvind Krishna avalduse, mille kohaselt IBM loodab peatada värbamise rollidesse, mille tema arvates saaks juba lähiaastatel asendada tehisintellektiga.
Bloombergi teatel tegi IBM-i tegevjuht Arvind Krishna avalduse, mille kohaselt IBM loodab peatada värbamise rollidesse, mille tema arvates saaks juba lähiaastatel asendada tehisintellektiga. Selle tulemusena peatatakse või aeglustatakse tagakontori funktsioonides – näiteks inimressursside osakonnas – uue tööjõu palkamist, tõdes Krishna hiljuti antud intervjuus. Kliendiga mitte kokkupuutuvad rollid moodustavad IBM-i tööjõust umbes 26 000 positsiooni ettevõttes, ütles Krishna. “Ma näen, et julgelt 30% nendest asendatakse viie aasta jooksul tehisintellekti ja automatiseerimisega.” See tähendaks umbes 7800 töökoha kadumist ettevõttest.
Krishna plaan tähistab ühte ulatuslikumat värbamispoliitika muutust, mis kuulutati välja vastusena kiiresti arenevale tehnoloogiale; ning kindlasti ei jää see viimaseks sarnaseks algatuseks, kuna praktiliselt kõik ettevõtted sammuvad IBM-i jälgedes ning koondavad lähiaastatel kümneid, kui mitte sadu miljoneid töötajaid.
Rutiinsed ülesanded, näiteks töötajaks olemise kinnituskirjade esitamine või töötajate liigutamine osakondade vahel, on tulevikus tõenäoliselt täielikult automatiseeritud, ütles Krishna. Ja kuigi mõningaid personalifunktsioone, näiteks tööjõu koosseisu ja tootlikkuse hindamist, järgmise kümne aasta jooksul tõenäoliselt ei asendata, on vaid aja küsimus, kuni ka need rollid täidetakse tehisintellekti poolt.
Praktiliselt kõik ettevõtted sammuvad IBM-i jälgedes ning koondavad lähiaastatel kümneid, kui mitte sadu miljoneid töötajaid.
IBM annab praegu tööd umbes 260 000 töötajale ja jätkab uue personali värbamist tarkvaraarenduses ning kliendile suunatud rollides. Talentide leidmine on täna lihtsam kui kõigest aasta tagasi, ütles Krishna. IBM teatas selle aasta alguses töökohtade vähendamisest, mis võib lõpuks ulatuda umbes 5000 töötajani. Sellegipoolest ütles Krishna, et IBM on oma tööjõudu suures plaanis kasvatanud, tuues esimeses kvartalis juurde umbes 7000 inimest.
New Yorgis Armonkis asuv IT-hiid ületas viimases kvartalis kasumiprognoose peamiselt tänu kulude koomale tõmbamisele, mille peamiseks komponendiks oli töökohtade vähendamine. Varemalt oli IBM suutnud oma aktsiahindu kõrgemale manipuleerida, minnes kaasa massilise aktsiate tagasiostu programmiga. Miljarditesse dollaritesse ulatunud aktsiate tagasiostu buum sai lõpu aga niipea, kui ettevõtte võlakoormus kasvas üle soovitud piiri.
Rutiinsed ülesanded, näiteks töötajaks olemise kinnituskirjade esitamine või töötajate liigutamine osakondade vahel, on tulevikus tõenäoliselt täielikult automatiseeritud.
Arvind krishna, IBM-i tegevuht
Ka legendaarne investeerimisguru Warren Buffett müüs oma aktsiad IBM-is ning IT-hiiu aktsia hind on sellest saati üle poole aastakümne virelenud. Kuna IBM-i tulud on viimasel ajal parimal juhul stagneerunud, oli selle ainsaks lootuseks oma kulubaasi drastiliselt kärpida.
Tänaseks on mängu sisenenud tehisintellekt ning ettevõtte uued “tootlikkuse ja tõhususe” sammud – teisisõnu, töötajate asendamine algoritmidega – peaks 2024. aasta lõpuks säästma IBM-ile 2 miljardit dollarit aastas, ütles finantsdirektor James Kavanaugh tulude avalikustamise päeval.
IBM-i peatset üleminekut tehisintellekti najal töötavaks ettevõtteks toetab ka eesseisev majanduslangus. Kuni 2022. aasta lõpuni uskus Krishna, et USA suudab majanduslangust vaatamata kõigele vältida. Tänase seisuga näeb ta aga potentsiaali “madalaks ja lühikeseks” majanduslanguseks käesoleva aasta lõpus – ebaselgeks jääb vaid, mis on sellise prognoosi aluseks.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!