Meile tuttav globaalsete poliitiliste ja majanduslike liitude süsteem on muutumas ning miski ei ole teinud seda muutust selgemaks kui erinevad reaktsioonid Venemaa invasioonile Ukrainasse, arutlevad USA võimuestablishmenti staažikad liikmed David H. Rundell ja Michael Gfoeller.
Samal ajal kui Ameerika Ühendriigid ja tema lähimad liitlased Euroopas ja Aasias on kehtestanud Moskvale karmid majandussanktsioonid, on 87 protsenti maailma elanikkonnast keeldunud Lääne sanktsioonipoliitika diktaati järgimast. Majandussanktsioonid on ühendanud Lääne vastased ühises vastupanus. Vähem ettearvatavalt on uue külma sõja puhkemine lükanud isegi riigid, kes olid kunagi Lääne partnerid või ei olnud vähemasti teiste blokkide osad, üha enam mitmepoolsesse koostöösse.
Samal ajal kui Ameerika Ühendriigid ja tema lähimad liitlased Euroopas ja Aasias on kehtestanud Moskvale karmid majandussanktsioonid, on 87 protsenti maailma elanikkonnast keeldunud Lääne sanktsioonipoliitika diktaati järgimast.
Mitte kusagil ei ole see nihe ilmsem kui energiaturgudel, kus erinevalt valuutadest ei saa valitsused lihtsalt trükkida seda, mida nad vajavad. Ning see on koht, kus sanktsioonide võrk muutub sõelaks.
Pikka aega Ameerika strateegiliseks liitlaseks olnud Saudi Araabia on OPEC Plus kartellis loonud tänaseks tiheda liidu Venemaaga. Saudid on muuhulgas lükanud avalikult tagasi Ameerika presidendi taotluse suurendada naftatootmist. Selle asemel importisid saudid koduturul tarbimiseks Venemaa naftat, et võimaldada sedasi oma siseriikliku toodangu suuremat eksporti. Sügisel 2022 vähendas Lähis-Ida naftahiid aga tootmist ja andis mõista, et nad võivad seda iga hetk uuesti teha.
Peking seevastu müüb Euroopale Siberist pärit veeldatud maagaasi (LNG), importides samal ajal Venemaa naftat, mida Hiina omakorda rafineerib ja ekspordib.
Hiina naftaimpordi tõttu maksejõulisena püsinud Iraanist on saanud aga tänaseks Venemaa nisu suurim ostja.
India naftaminister on avalikult öelnud, et tema valitsusel ei ole konflikti Moskvaga, kuid Indial on “moraalne kohustus” hoida Vene naftat ostes koduseid energiahindu madalal.
Osaliselt Lääne majandusliku ja poliitilise mõju vastu võitlemiseks loodud liidud on üha laienemas.
Osaliselt Lääne majandusliku ja poliitilise mõju vastu võitlemiseks loodud liidud on üha laienemas. Egiptus, Saudi Araabia ja Türgi on teatanud oma huvist liituda BRICS blokiga (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika). Shanghai Koostöö Organisatsioon ühendab praegu muu hulgas Hiinat, Venemaad, Indiat ja Pakistani. Iraan liitus organisatsiooniga 2022. aasta sügisel, samal ajal kui Bahreinist, Egiptusest, Saudi Araabiast ja Katarist saavad tõenäoliselt Shanghai Koostöö Organisatsiooni “dialoogipartnerid” ehk kandidaatliikmed.
Lisaks seob Hiina ambitsioonikas “Vöö ja tee” initsiatiiv paljusid Aafrika riike Pekingiga läbi kaubanduse ja võlgade. Venemaa poolt loob aga usinasti kontakte välisminister Sergei Lavrov, kes pöördus 22 Araabia Liiga kolleegi poole Kairos, enne kui külastas mitmeid Aafrika riike.
Lõuna-Ameerika kaks võimsaimat riiki, Brasiilia ja Mehhiko, on järsult keeldunud toetamast igasuguseid Lääne sanktsioone Venemaa vastu.
Kui sellest kõigest Läänele mõttepausi võtmiseks veel ei piisa, siis tasub märkida, et Moskva on taas näitamas üles oma huvi Ladina-Ameerika vastu, tugevdades sõjalisi suhteid Nicaragua, Venezuela ja Kuubaga. Lõuna-Ameerika kaks võimsaimat riiki, Brasiilia ja Mehhiko, on järsult keeldunud toetamast igasuguseid Lääne sanktsioone Venemaa vastu.
Dollari reservvaluuta staatus jääb hetkel veel ülemaailmse majanduskorra tugisambaks, kuid usaldus selle korra vastu on kahjustatud. Majandussanktsioonid on andnud rahvusvahelisele pangandus- ja kindlustussektorile relva funktsiooni, sealhulgas rahvusvahelisele rahaülekandesüsteemile SWIFT.
Üleskutsed maailma finantssüsteemi dedollariseerimiseks on aga muutunud üha valjemaks. Kui Venemaa nõudis energiamakseid rubla, jüaani või AÜE dirhami vääringus, tulid Hiina ja India Moskva nõudmistele vastu.
Varasid on arestitud ja kaubalepinguid tühistatud. Üleskutsed maailma finantssüsteemi dedollariseerimiseks on aga muutunud üha valjemaks. Kui Venemaa nõudis energiamakseid rubla, jüaani või AÜE dirhami vääringus, tulid Hiina ja India Moskva nõudmistele vastu.
Paljusid Aasia majandusi on tänaseks tabanud nii tõusvad naftahinnad kui ka oma valuuta odavnemine dollari suhtes. Selle tulemusena laiendavad Kaug-Ida riigid kahepoolsete valuutavahetuslepingute kasutamist, mis võimaldavad neil kaubelda oma valuutades. Kaheksakümmend aastat tagasi kaotas Briti naelsterling oma esimusliku positsiooni maailma valuutade seas. Just seda üritavad Ameerika vastased täna ka dollariga teha ja kui saudid lõpetavad nafta dollarites hinnastamise, võib see plaan ka õnnestuda.
Kaheksakümmend aastat tagasi kaotas Briti naelsterling oma esimusliku positsiooni maailma valuutade seas. Just seda üritavad Ameerika vastased täna ka dollariga teha ja kui saudid lõpetavad nafta dollarites hinnastamise, võib see plaan ka õnnestuda.
Globaliseerumine saab toimida ainult siis, kui enamik osalejaid usub, et see edendab nende huve. Kui ülejäänud usuvad, et Lääs kasutab süsteemi ebaõiglaselt enda kasuks, laguneb eksisteerivatel reeglitel põhinev rahvusvaheline kord ja tekivad alternatiivid.
Praegu kimbutavad inflatsioonisurve ja majanduslanguse hirmud suurt osa maailmast. Kui jõukas Lääs saab endale lubada sanktsioonide hinda, siis suur osa ülejäänutest ei saa seda mitte. Euroopa konkureerib täna energiasaadetiste osas selliste riikidega nagu Bangladesh, Sri Lanka, Pakistan ja Tai. Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on energia- ja toidupuudus suurendanud araabia kevadega sarnaste poliitiliste rahutuste väljavaadet.
Loetletud mured tekitavad kõik märkimisväärset läänevastast meeleolu suures osas “globaalsest lõunast”. Kuigi tuumarelvastatud Venemaa ei näita üles mingisugust valmisolekut lõpetada sõda, mille kaotamist selle juhid ei saa endale poliitiliselt lubada, on Lääs kiiresti ülejäänud maailma kaotamas ning õõnestab seega sedasama reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, mida ta on püüdnud luua. Reaalsus on aga see, et meie kõige lootustandvam lahendus esile kerkinud dilemmale on tõenäoliselt mingisugune diplomaatiline kompromiss.
Kuigi tuumarelvastatud Venemaa ei näita üles mingisugust valmisolekut lõpetada sõda, mille kaotamist selle juhid ei saa endale poliitiliselt lubada, on Lääs kiiresti ülejäänud maailma kaotamas ning õõnestab seega sedasama reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, mida ta on püüdnud luua.
Autor David H. Rundell on raamatu “Vision or Mirage, Saudi Arabia at the Crossroads” autor ja endine missiooniülem Ameerika saatkonnas Saudi Araabias. Suursaadik Michael Gfoeller on USA keskjuhatuse endine poliitiline nõunik.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!