4. veebruaril Iisraeli veebiringhäälingus pika intervjuu andnud juudiriigi endine peaminister Nafali Bennett ütles, et Venemaa ja Ukraina olid 2022. aasta märtsis valmis lõpetama verevalamise ning alustama rahuläbirääkimisi kõigest mõni nädal pärast sõja puhkemist.
Nafali sõnul olid mõlemad pooled valmis rahu saavutamiseks tegema olulisi järeleandmisi. Rahuinitsiatiiv, mis oleks säästnud tänase seisuga ligi 200 000 ukraina ja vene sõduri elud, peatati aga koheselt pärast Ühendkuningriigi peaministri Boriss Johnsoni visiiti, kes survestas Kiievit iga hinna eest sõda jätkama.
Peaaegu viis tundi väldanud maratonintervjuus avas Bennett rahvusvahelise diplomaatia tagatubades toimunut, mis enamasti avalikkuse eest varjule jääb. Intervjuus avaldatud informatsioon on kõnekas ning pöörab suure osa domineerivast meedianarratiivist pea peale.
Bennetti sõnul oli ta valmis võtma poolte lepitaja rolli, ent tema ponnistused kahe slaavi suurriigi vahel rahuläbirääkimisi käivitada jooksid luhta niipea, kui asjasse sekkusid suurte Lääneriikide valitsused.
Putin oli valmis lubama, et ei ohusta president Želenski elu ning oli valmis loobuma Venemaa nõudest Ukraina demilitariseerida. Želenski omalt poolt oli valmis lubama, et Ukraina ei liitu NATO-ga, mis oli Putini peamine tingimus sõjategevuse lõpetamiseks.
Bennetti kinnitusel algasid salajased läbirääkimised rahuleppega konflikti lõpetamiseks juba 7. märtsil 2022 mõni nädal pärast sõja puhkemist. Iisraeli endine peaminister reisis Moskvasse, kus kohtus Vene presidendi Vladimir Putiniga, olles paralleelselt ühenduses nii Ühendkuningriigi peaministri Boriss Johnsoni, Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Saksa kantsleri Olaf Scholtzi kui ka USA presidendi Joe Bideniga.
Bennetti väitel olid nii Macron kui Scholz avatud pragmaatilisele lähenemisele, samas kui Johnson agiteeris maksimaalselt agressiivsete sammude astumise kasuks Venemaa vastu. USA president Biden oli avatud mõlemale lähenemisviisile.
Mõlemad pooled alustasid siganaalide saatmist heas usus. Putin oli valmis lubama, et ei ohusta president Želenski elu ning oli valmis loobuma Venemaa nõudest Ukraina demilitariseerida. Želenski omalt poolt oli valmis lubama, et Ukraina ei liitu NATO-ga, mis oli Putini peamine tingimus sõjategevuse lõpetamiseks.
Märts 2022 oli aeg, mil Bennetti hinnangul olid nii Vene kui Ukraina pool valmis sõjale kiirelt lõpu tegema, ent ponnistused kiireks rahu sõlmimiseks torpedeeriti suurte NATO riikide nõudmisel.
Paralleelselt Iisraeli peaministri poolt kureeritud rahu loomise initsiatiiviga olid Vene ja Ukraina esindajad asunud läbi rääkima ka bilateraalses formaadis Valgevenes Gomeli linnas toimunud kohtumistel.
Märts 2022 oli aeg, mil Bennetti hinnangul olid nii Vene kui Ukraina pool valmis sõjale kiirelt lõpu tegema, ent ponnistused kiireks rahu sõlmimiseks torpedeeriti suurte NATO riikide nõudmisel.
5-tunnine täispikk intervjuu Iisraeli endise peaministriga on järelvaadatav järgmisel lingil (video on heebrea keeles, ent ingliskeelsete subtiitritega) :
SEOTUD LOOD:
Aita Makroskoobil edasi ilmuda!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!