Audio leiate artikli lõpust
Ukraina asutused on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse viinud surnud või vangistatud Vene sõdurite peal läbi enam kui 8600 näotuvastusotsingut, kasutades skaneeringute tulemusel saadud andmeid surnukehade tuvastamiseks ja nende perekondadega ühenduse võtmiseks.
Vabatahtlikest häkkeritest ja aktivistidest koosnev Ukraina valitsusele alluv IT-armee on öelnud, et on nende näotuvastuste tulemusi kasutanud 582 hukkunud venelase lähedastele nende surmast teatamiseks. Lisaks on ukrainlased edastanud hukkunute lähedastele pilte nende surnukehadest.
Ukraina on saanud (sõja käigus) USA tehnoloogiaettevõtte Clearview AI poolt välja töötatud näotuvastusprogrammi kasutamise teerajajaks. Ukrainlaste eesmärk on tekitada venelaste seas lahkarvamusi ning survestada psühholoogiliselt Vene sõdureid, et sõda kiiremini lõpetada.
Mõned analüütikud on aga väljendanud muret, et antud strateegia võib anda hoopis vastupidise tulemuse, õhutades Vene rahva seas viha Kremli juhtidest kaugel asuvate emade vastu suunatud šokikampaania suhtes.
Lääne solidaarsus Ukrainaga võib ahvatleda inimesi toetama sedavõrd radikaalseid tegusid, mille eesmärk on kasutada ära perekondlikku leina, ütles Londonis tegutsev seireuurija Stephanie Hare. Sõdurite vanematega ühenduse võtmine on tema sõnul „klassikaline psühholoogiline sõda” ning võib seada tulevikus aset leidvatele konfliktidele ohtliku uue standardi.
Venelannast emale saadeti sõnum, et tema poeg on surnud, koos fotoga poris lamava mehe surnukehast, näol grimass ja suu lahti. Saaja vastas umbusklikult, et „see pole tema”, enne kui saatja edastas järjekordse foto, millel oli näha kindas kätt hoidmas mehe sõjaväe dokumente.
Kui Vene sõdurid teeksid seda Ukraina emadele, siis peaksime seda ilmselt barbaarseks, arvas Hare. „Ning kas see ka reaalselt töötab? Või paneb see neid ütlema: vaadake neid ohjeldamatuid, julmi ukrainlasi, kes meie poistele niimoodi teevad?”
Clearview AI tegevjuht Hoan Ton-That ütles väljaandele The Washington Post, et enam kui 340 ametnikku viies Ukraina valitsusasutuses saavad nüüd kasutada nende tarkvara näotuvastusotsingu tegemiseks millal iganes ja ilma tasu maksmata.
Clearview töötajad peavad Zoomi vahendusel iganädalasi, kohati isegi igapäevaseid, koolitusi Ukraina politsei- ja sõjaväeametnikele, kes soovivad tarkvarale juurdepääsu saada. Ton-That kirjeldas mitut „oh, vau” hetke, mil ukrainlased olid tunnistajaks, kui palju andmeid — sealhulgas perefotosid, sotsiaalmeedia postitusi ja eraelulisi üksikasju — nad võisid kõigest ühe surnukeha skaneerimisega koguda.
„Nad on nii entusiastlikud,” ütles Ton-That. „Neil on väga palju energiat. Iga kõne ajal ütlevad nad, et nad võidavad.”
Ton-Thati sõnul pakkus ettevõte esimest korda oma teenuseid Ukraina kaitseministeeriumile märtsis pärast seda, kui ta nägi Venemaa propaganda väiteid, et Ukrainas vangistatud sõdurid olid näitlejad või petised.
Esialgu kasutasid süsteemi peamiselt USA politseiametnikud ja föderaaluurijad tegemaks kindlaks, kas kahtlustatava või tunnistaja foto ühtib mõne teisega nende andmebaasis, mis koosneb 20 miljardist sotsiaalmeediast ja avalikust Internetist võetud pildist.
Ligikaudu 10% andmebaasist on pärit Venemaa suurimast sotsiaalmeedia võrgustikust VKontake, tuntud ka kui VK, mistõttu oli nende tarkvaral potentsiaali lahinguväljal reaalselt kasulikuks osutuda, ütles Ton-That.
Clearview jagas väljaandega The Post e-kirju kolmelt Ukraina asutuselt – riiklikult politseilt, kaitseministeeriumilt ja kolmandalt, kes palus ettevõttel enda nime konfidentsiaalsena hoida – mis kinnitasid, et tarkvara on seal kasutusel. Nende asutuste ja IT-armee ametnikud keeldusid täiendavaid kommentaare andmast. Clearview ise keeldus nimetamast veel kahte Ukraina asutust, kes nende sõnul praegu seda tarkvara kasutavad.
Ukrainlased olid tunnistajaks, kui palju andmeid — sealhulgas perefotosid, sotsiaalmeedia postitusi ja eraelulisi üksikasju — nad võisid kõigest ühe surnukeha skaneerimisega koguda.
E-kirjades, mida Clearview The Postiga jagas, ütles kaitseministeeriumi esindaja, et katsetas Clearview’d, skaneerides fotosid surnud sõdurite nägudest, ja oli „meeldivalt üllatunud”, kui sai selle tulemusena lingid nende VK ja Instagrami kontodele.
Sõjaväe julgustusel katsetasid tehnoloogiat ka teised riigiasutused, ütles Ton-That. Riikliku politsei ametnik ütles The Postiga jagatud meilides, et Harkivist skaneeriti sissevajunud peaga tundmatu surnukeha nägu, mille tulemusena osutas tarkvara 32-aastase mehe VK profiilile, keda oli pildistatud koos Harkivi Rahvavabariigi toetajate separatistliku rühmituse liikmetega.
Ukraina agentuurid on Ton-Thati sõnul kasutanud rakendust sõjaväe kontrollpunktides inimeste isiku tuvastamiseks ja kontrollimaks, ega ukrainlane pole hoopis Vene päritolu sissetungija või diversant. Tema väitel võib süsteem takistada Vene sõdureid sooritamast sõjakuritegusid kartuses, et neid võidakse identifitseerida. Ton-That sõnul kaaluvad ukrainlased selle tarkvara kasutamist ka Ukraina põgenike ja nende võõrustajate isikute kontrollimiseks.
Ametnike strateegia peresid nende lähedaste surmast teavitada on aga tekitanud muret, et see võib vihastada neidsamu venelasi, keda nad on lootnud ümber veenda. Üks riikliku julgeoleku ekspert ütles, et varasemat Ukraina tegevust – näiteks vangistatud Vene sõduritega pressikonverentside korraldamist ning sõjavange kujutavate fotode ja videote sotsiaalmeediasse postitamist – ei ole Venemaal peetud tõe teretulnud paljastamiseks, vaid hoopis venelaste alandamiseks.
IT-armee postitas aprillis Telegrami video, mis näitas muu hulgas seda, mida iseloomustati kui vestlust Vene sõdurite sugulastega. Ühes vestluses vastas keegi, kellele saadeti fotod Vene sõduri verisest näost: „See on photoshop!!! SEE EI SAA OLLA.” Videost nähtub, et saatja kirjutas vastu: „Nii juhtub, kui saadate inimesi sõtta.”
Ukraina on saanud (sõja käigus) USA tehnoloogiaettevõtte Clearview AI poolt välja töötatud näotuvastusprogrammi kasutamise teerajajaks.
Ühes teises vestluses saadeti venelannast emale sõnum, et tema poeg on surnud, koos fotoga poris lamava mehe surnukehast, näol grimass ja suu lahti. Saaja vastas umbusklikult, et „see pole tema”, enne kui saatja edastas järjekordse foto, millel oli näha kindas kätt hoidmas mehe sõjaväe dokumente.
„Miks sa seda teed?” küsis saaja vastu. „Kas sa tahad, et ma suren? Ma juba niigi ei ela. Sa kindlasti naudid seda.”
Saatja vastas, et noori mehi sureb juba tuhandete kaupa. See on „ainus viis kogu selle hulluse peatamiseks,” kirjutas saatja. „Kui palju inimesi peab veel surema?”
Ton-That on öelnud, et Clearview otsingutööriist on täpne isegi „tõsiste näokahjustuste” korral.
The Post ei suutnud vestluste tõesust iseseisvalt kontrollida ning katsed emaga ühendust saada ebaõnnestusid, kuid sama video teised elemendid näitavad Clearview näotuvastusotsingu liidest koos Vene sõdurite nimedega. Ühes klipis ilmub ühe laiba näo otsingu tulemusel rannal seisva mehe pildiga VK profiil. Mehe profiil, mis on endiselt veebis, näitab, et ta jälgis gruppe, mis on pühendatud Vene armeele, aga ka fitnessile, kalapüügile ja grillimisele.
Lisaks surnukehade skaneerimisele kasutab Ukraina näotuvastust ka selleks, et tuvastada Vene sõdureid, kes on jäänud kaamera vaatevälja Ukraina kodude ja kaupluste vitriine rüüstades, ütles Ukraina digitaalse ümberkujundamise ministeeriumi ametnik väljaandele The Post.
Ministeeriumi juht Mikhailo Fedorov jagas aprillis Twitteris ja Instagramis ühe mehe nime, kodulinna ja fotot, kes tema sõnul oli jäädvustatud Valgevene postkontoris kümneid kilosid varastatud riideid oma koju Ida-Venemaale saates. „Meie tehnoloogia leiab nad kõik üles,” kirjutas ta.
Asutuse anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles Clearview’le, et ta on tarkvara kasutanud riigis kinni peetud inimeste tuvastamiseks ja nende sotsiaalmeedia kontrollimiseks, et leida midagi kahtlast, sealhulgas nende kontaktide hulgas. Esimese paari nädala jooksul tehti üle 1000 sellise otsingu, ütles ametnik meilis, mida Clearview jagas The Postiga.
Mõnede analüütikute arvates võiks Ukraina kasutada seda kõrgtehnoloogiat Venemaa algelisema sõjavarustusega kontrasti loomiseks või humanitaarsetel eesmärkidel konfliktis, mida on seni iseloomustanud Venemaa võikad ründestrateegiad.
Kuna näotuvastusprogrammid on ebatäiuslikud, siis on mõned eksperdid mures ka selle pärast, et lapse surmast võidakse teatada valele inimesele. Sõjahulluses võib see olla elu ja surma küsimus. Digitaalsete õiguste eest seisev Privacy International on kutsunud Clearview’d üles oma tegevust Ukrainas lõpetama, öeldes, et „võimalikud tagajärjed oleksid talumatult julmad – näiteks tsiviilisikute segiajamine sõduritega”.
Ton-That on öelnud, et Clearview otsingutööriist on täpne isegi „tõsiste näokahjustuste” korral.
USA sõjavägi kasutas Afganistani sõja ajal inimeste sõrmejälgede, silmapiltide ja näofotode kogumiseks biomeetrilisi skannereid, uskudes, et see võib aidata nii liitlasi kindlaks teha kui ka ohte tuvastada. Vägede kiire väljaviimise ajal möödunud aastal jäeti aga mõned seadmed maha, mis on tekitanud muret, et tundlikke andmeid võidakse kuritarvitada.
Ton-That ütles, et Clearview veebisüsteem võimaldab ettevõttel kiiresti juurdepääsu katkestada, kui konto peaks sattuma valedesse kätesse.
Clearview on varemgi kutsunud esile rahvusvahelist poleemikat, kuna kogus oma andmebaasi tohutul hulgal fotosid sotsiaalmeedia ettevõtetelt ja muudelt veebisaitidelt ilma nende omanike nõusolekuta. Ettevõte on seisnud silmitsi valitsusepoolsete uurimiste, kohtuasjade ja riikide nõudmistega oma kodanike andmed kustutada. Mõned USA kongressi liikmed on teinud ettepaneku piirata föderaalse rahastuse jõudmist Clearview’ni, väites, et selle pildid on omandatud ebaseaduslikult.
Veebruaris The Postis avaldatud investoritele suunatud pöördumises ütles ettevõte, et soovib koguda 50 miljonit dollarit, et laiendada oma pakkumisi erasektori klientidele ning suurendada oma andmekogumisvõimet nii, et „peaaegu kõik [inimesed] maailmas oleksid tuvastatavad.”
Ukraina Clearview tarkvara agressiivne kasutamine on lükanud eraettevõtte diplomaatilise konflikti eesliinile – konflikti, millesse isegi USA valitsus on globaalse sõja vallandamise kartuses sekkunud äärmiselt ettevaatlikult. Hare’i sõnul näib ettevõte olevat innukalt valmis kasutama oma Ukrainas tehtud tööd kui võimalust reklaamida end valitsustele üle kogu maailma, „teenimaks tragöödiate pealt raha”.
Ton-That ütles, et ettevõtte ainus eesmärk on aidata kaitsta rünnaku all olevat riiki. Siiski tunnistas ta, et sõda on andnud häid näiteid USA valitsusele sellest, kuidas nende tehnoloogiat on võimalik kasutada.
„See on uut tüüpi sõda,” ütles ta. Ning ukrainlased on „olnud väga loovad selles, mida nad [tarkvaraga] teha on suutnud.”