Maailm võtab taastuvenergiat kasutusele uskumatult kiires tempos, seejuures on päikeseenergia suurimaid sektori teenäitajaid. Hoolimata 4,5%-sest langusest globaalses energiavajaduses 2020. aastal märgib Visual Capitali analüütik Govind Bhutada, et taastuvenergia tehnoloogiad on näidanud paljulubavat edasiminekut. Kuigi taastuvenergia kasv oli tugev kogu sektori raames, juhtis päikeseenergia edetabelit 127 GW-ga, mis lisandus tootmisvõimsusesse 2020. aastal. Tegu oli ajaloo suurima aastase päikeseenergia juurdekasvuga.
Ülalviidatud infograafik põhineb Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri lehel, kus on kaardistatud päikeseenergia võimsusi maailma riikides 2021. aastal. Andmetes on liidetud nii fotogalvaanisel kui päikeseenergia koondamisel põhinevad tootmisvõimsused.
Päikeseenergia edetabelid
Ameerikast kuni Okeaaniani on sisuliselt kõigil kontinentidel (v.a Antarktika) kasvatatud päikeseenergia osakaalu. Alljärgnevalt näete päikeseelektri võimsuste esikümmet 2021. aasta alguses:
Hiina on päikesejaamade rajamise vaieldamatu liider, omades üle 35% päikeseenergia võimsustest. Samuti pole seal siiani paistmas mingit tootmise kasvu raugemist. Hiinas on kavas maailma suurim tuule- ja päikeseenergia projekt, mis suudaks täiendada olemasolevat taastuvenergia võimsust 400 000 MW võrra.
Hiina edusammude varjus sammub USA, mis ületas hiljuti 100 000 MW päikeseenergia piiri pärast viimase 50 000 MW võimsuse lisamist 2021. aasta esimeses kvartalis. Aastane päikeseenergia lisandumine on viimase kümnendi jooksul olnud keskmiselt 42%, mis on muljetavaldav tulemus. Riiklikud toetused, nagu päikeseenergia maksukrediit, mis pakub 26%-list maksukrediiti nii elamutele kui ärilisel eesmärgil paigaldatavatele päikesepaneelidele, on aidanud tööstust oluliselt edendada.
Kuigi Austraalias paikneb vaid murdosa tabeli liidri Hiina võimsusest, on nad elaniku kohta suurimad päikeseenergia tootjad, kuivõrd Austraalia on üks hõredamalt asustatud riike maailmas (vaid 26 miljonit elanikku). Austraalia kontinent saab aasta lõikes rohkem päikesekiirgust, kui mistahes teine kontinent, mistõttu on enam kui 30 protsendil Austraalia elamutest paigaldatud katustele päikesepaneelid.
Hiina – tõeline päikesetšempion
2020. aastal teatas president Xi Jinping, et Hiina eesmärgiks on saada süsinikuneutraalseks 2060. aastaks, kusjuures suurriik teeb juba praegu selleks ettevalmistusi. Hiina on päikesetööstuse liider, olles lahti murdnud viisi, kuidas kontrollida tervet päikesetööstuse tarneahelat. 2019. aastal tootsid Hiina ettevõtted 66% polüsilikaatidest, mis on algkomponendiks silikoonipõhistele elektripaneelidele. Veel suurem on Hiina osakaal päikesepaneelide ja nende elementide tootmises, milles neil on 75%-ne globaalne turuosa. Seetõttu polegi üllatav, et viis kümnest suuremast päikeseenergia jaamast asuvad Hiinas, ning nende arv kasvab
tulevikus eeldatavasti veelgi, et saavutada süsinikuneutraalsust.
Mis juhib päikesepaneelide buumi?
Rohepööre on kahtlemata oluline tegur taastuvenergia osakaalu tõusus, kuid vähemoluline pole päikeseenergia järjest odavnenud omahind. Päikeseenergia tootmiskulud on viimase kümnendiga kukkunud eksponentsiaalselt, muutudes kõige odavamaks energiaallikaks.
Alates 2010. aastast on päikeseenergia hind alanenud 85%, 28 sendilt 4 sendile kWh kohta. MIT (Massachusetts Institute of Technology) teadlaste sõnutsi on mastaabiefekt üks olulisemaid tegureid jätkuvate kulude alanemiseks viimase kümnendi jooksul. Teiste sõnadega, kui maailm paigaldab ja toodab üha enam päikesepaneele, muutub ka nende tootmine odavamaks. Sel aastal on paneelide hinnad küll tarneahela probleemide tõttu tõusnud, kuid eeldatakse uut langust, kui pudelikaelad kaovad.