USA Luure Keskagentuur (Central Intelligence Agency – CIA) olevat Donald Trumpi võimul oleku ajal teinud plaane Londonis Ecuadori saatkonnas viibiva WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i röövimiseks ja võimalik, et isegi mõrvamiseks.
Yahoo Newsi raport väidab: „Yahoo Newsi uurimine põhineb vestlustel enam kui 30 endise USA riigiametnikuga, kellest kaheksa kirjeldasid üksikasju CIA ettepanekutest Assange röövida, paljastades esmakordselt ühe Trumpi presidentuuri kõige vastuolulisema luurealase arutelu, ning avalikustab uusi üksikasju USA valitsuse sõjast WikiLeaksi vastu. Mike Pompeo juhtis kampaaniat, mis painutas oluliselt õiguslikke piiranguid, ohustas potentsiaalselt justiitsministeeriumi tööd Assange’i vastutusele võtmisel ja riskeeris kahjuliku intsidendiga Ühendkuningriigis (ÜK), mis on USA lähim liitlane.”
CIA on keeldunud kommentaare andmast ning ka Pompeo ei vastanud uudisteagentuuri palvele oma seisukoht esitada. Trump aga eitas Yahoo Newsile esitatud teates, et oleks kunagi kaalunud Assange’i mõrvamist. „See on täiesti vale, seda ei ole juhtunud,” ütles ta. Trump paistis Assange’ile hoopis kaasa tundvat: „Tegelikult ma arvan, et teda on väga halvasti koheldud.”
Trump paistis Assange’ile hoopis kaasa tundvat: „Tegelikult ma arvan, et teda on väga halvasti koheldud.”
Raport ütleb järgnevat:
- CIA plaanis 2017. aastal WikiLeaksi asutaja röövida, põhjustades Trumpi administratsiooni ametnike seas tulise debati sellise operatsiooni seaduslikkuse ja praktilisuse üle. Mõned vanemad ametnikud arutasid isegi Assange’i mõrvamist, minnes lausa nii kaugele, et taotlesid „plaane” ja „valikuid” selle läbiviimiseks.
- Arutati isegi Assange’i mürgitamist.
- Pompeo kirjeldas 2017. aastal rühmitust avalikult kui „valitsusvälist vaenulikku luureteenistust.” Selline seisukohavõtt andis Luureagentuuri töötajatele võimaluse palju agressiivsemate meetmete rakendamiseks, koheldes organisatsiooni nii nagu koheldakse vaenulikke välisluure teenistujaid.
- Hispaania turvafirma UC Global, mille Ecuador palkas, et aidata oma saatkonda võõraste pilkude eest kaitsta, täitis tegelikult topeltkohustust: esitas USA luureagentuurile üksikasjalikke aruandeid Assange’i tegevuse ja külastajate kohta ning edastas neile salaja saatkonda paigaldatud valveseadmete video- ja audiosalvestisi Assange’ist, tunnistasid ettevõtte töötajad.
- USA ametnikud töötasid välja mitmeid taktikalisi plaane, et nurjata kõik Kremli katsed Assange vabastada, millest mõned nägid isegi ette kokkupõrkeid Vene agentidega Suurbritannia pealinnas.
CIA plaanis 2017. aastal WikiLeaksi asutaja röövida, põhjustades Trumpi administratsiooni ametnike seas tulise debati sellise operatsiooni seaduslikkuse ja praktilisuse üle.
Mis viha esile kutsus?
2017. aasta märtsis avaldas WikiLeaks tuhandeid dokumente CIA kübersõja programmi kohta.
Sellest tingituna taotles CIA direktor Mike Pompeo kättemaksu WikiLeaksi ja Assange’i vastu, kes oli selleks ajaks Ecuadori saatkonnast varjupaika otsinud, et vältida väljaandmist Rootsile vägistamissüüdistuste tõttu, mida ta eitas. Pompeo ja teised luureagentuuri tippjuhid „tundsid Vault 7 [dokumendid, mille WikiLeaks 2017. aasta märtsis avalikustas] pärast nii suurt piinlikkust /…/ nad haistsid verd.” „WikiLeaks muutus Pompeo jaoks täielikuks kinnisideeks /…/ Pärast Vault 7 tahtsid Pompeo ja [CIA asedirektor Gina] Haspel Assange’ile kätte maksta,” vahendab raport.
WikiLeaks
WikiLeaks on vilepuhumise veebileht, mis asutati 2006. aasta detsembris. See on ennekõike tuntud järgneva poolest:
- Lekitas relvakaamera salvestise 2007. aastal Bagdadis USA armee helikopterite korraldatud õhurünnakust, milles hukkus vähemalt 12 inimest, sealhulgas kaks Reutersi ajakirjanikku, ja sai haavata kaks väikest last.
- Avaldas mitmeid Afganistani ja Iraagi sõdadega seotud salastatud ja tundlikke USA valitsuse dokumente, samuti üle 250 000 USA diplomaatilise sõnumi.
- Organisatsioon aitas Venemaale põgeneda USA Riikliku Julgeolekuagentuuri endisel töötajal Edward Snowdenil, kes oli põgenenud Hongkongi tohutu hulga salastatud materjalidega, millest mõned avalikustasid USA valitsuse poolse ebaseadusliku kodanike järele luuramise.
- 2016. aastal avaldas WikiLeaks USA Demokraatliku Partei e-kirjad, mis väidetavalt mõjutas valimistulemusi.
Reaktsioon
„USA kodanikuna leian, et see on täiesti ennekuulmatu, et meie valitsus kaalub kellegi röövimist või mõrvamist ilma õigusemõistmiseta üksnes seeõttu, et ta avaldas tõest informatsiooni,” ütles Assange’i ameeriklasest advokaat Barry Pollack Yahoo Newsile. Ta lootis, et ÜK kohtud võtavad seda arvesse ning see mõjutab nende otsust Assange USA-le välja anda.
Assange viibib hetkel Londoni vanglas, kuni kohtud otsustavad USA taotluse üle anda välja WikiLeaksi asutaja, keda süüdistatakse katses aidata endisel USA sõjaväeanalüütikul Chelsea Manningul sisse tungida salastatud arvutivõrku ning kavatsustes omandada ja avaldada salastatud dokumendid, mis on vastuolus spionaaži seadusega.