2. 0sa
Staažikas investor ja globaalse rahandussüsteemi analüütik James Rickards ennustab ülemaailmse rahasüsteemi lõpu algust ning selgitab märke, mis teda sellise veendumuseni on viinud. Tegemist on teise osaga kaheosalisest teemakäsitlusest, mis keskendub Venemaa ja kulla rollile USA dollari maailmavalitsemise lõpetamisel. Esimest osa saad lugeda siit.
Ma olen kirjutanud aastaid erinevate riikide katsetustest USA dollarit maailma juhtiva reservvaluuta ning peamise kauplemisvahendi troonilt tõugata.
Samas olen tõdenud, et tegemist on suurte protsessidega, mis ei toimu üleöö. Selle asemel leiavad need aset aeglaselt ning järk-järgult aastakümnete vältel.
USA dollar asendas naelsterlingu kui juhtiva rahvusvahelise reservvaluuta 20. sajandil, aga see toimus pika protsessi tulemusena, mis vältas 30 aastat. Allakäik algas esimese maailmasõja puhkemisega ning Ühendkuningriigi poolt sõja rahastamiseks oma riigivarade likvideerimise ja raha juurde trükkimisega.
Protsess lõppes Bretton Woodsi kokkuleppega 1944. aastal, mis kinnistas USA dollari seotuse kullaga, saades sedasi uueks globaalseks standardiks.
USA dollar asendas naelsterlingu kui juhtiva rahvusvahelise reservvaluuta 20. sajandil, aga see toimus pika protsessi tulemusena, mis vältas 30 aastat.
Isegi kui kullastandard 1971. aastal kadus, jäi USA dollari staatus maailmavaluutana siiski püsima – seda tänu tõsiasjale, et ühtegi head alternatiivi dollarile toona ei leidunud. 1974. aasta kokkulepe Saudi-Araabia ning teiste OPEC-i riikidega, mis nägi ette nafta müümise eksklusiivselt USA dollarites tekitas aga seninägematult suure ülemaailmse nõudluse dollari järele. *
Kokkuleppest tingituna anti USA dollarid hoiule Ameerika Ühendriikide pankadele, et neid saaks laenata arengumaadele, kes said siis omakorda osta Ameerika Ühendriikide toodangut ja põllumajandussaadusi.
See aitas nii globaalset majandust kui võimaldas Ameerika Ühendriikidel säilitada hinnastabiilsust. Saudid seevastu said rohkem tarbijaid ja stabiilse USA dollari ning Ameerika Ühendriigid sundisid kogu maailma USA dollarit aktsepteerima, kuna see oli vääring, mida oli möödapääsmatult vaja nafta ostmiseks.
Muide, saudide ja ameeriklaste nafta-dollarite-eest „kokkuleppe“ taga oli mitte just eriti tagasihoidlik ähvardus Saudi-Araabia vallutada ja nafta vägisi ära võtta.
Mina isiklikult arutasin neid vallutusplaane tol ajal Valges Majas Henry Kissingeri asetäitja Helmut Sonnenfeldt’ga, kuid kuna „petrodollari” plaan toimis täiuslikult, siis polnud sissetungi jaoks mingisugust vajadust **
Saudide ja ameeriklaste nafta-dollarite-eest „kokkuleppe“ taga oli mitte just eriti tagasihoidlik ähvardus Saudi-Araabia vallutada ja nafta vägisi ära võtta.
Sellest hoolimata on nüüd, ligikaudu 50 aastat hiljem, USA dollari erosioon alanud ning see on nähtav mitmest erinevast aspektist.
USA dollari osakaal maailma reservidest on viimase 22 aastaga langenud 70% pealt 60% peale. Kulla hind dollarites (ümberpööratud mõõtühik dollari tugevuse hindamiseks) on läinud 250 pealt 2000 dollarini ühe untsi kohta vahemikus august 1999 ja august 2020 (tänaseks on see ligikaudu 1880 dollarit untsi kohta).
USA dollari osakaal maailma reservidest on viimase 22 aastaga langenud 70% pealt 60% peale. Kulla hind dollarites (ümberpööratud mõõtühik dollari tugevuse hindamiseks) on läinud 250 pealt 2000 dollarini ühe untsi kohta vahemikus august 1999 ja august 2020.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) spetsiaalsed laenuõigused (special drawing rights – SDR), bitcoin ja kuld (jälle) ootavad kulisside taga, et välja astuda kui USA dollar veelgi enam peaks vankuma lööma. Iseäranis kiirelt tegutseb Venemaa, et end selle vältimatu languse eest kaitsta.
Venemaa on juba suurendanud kulla osakaalu oma reservides 20%-ni (üksnes Ameerika Ühendriikidel, Saksamaal, Itaalial, Pranstusmaal ja Hollandil on maailma 20 suuremast arenenud riigist kulla osakaal reservides suurem).
Nüüd elimineerib Venemaa USA dollari täielikult oma 119 miljardi dollari suurusest Riiklikust Heaolu Fondist (National Wellbeing Fund) ehk riiklikust investeerimisfondist, mis hoiab nafta rikkust Vene rahva tulevase heaolu tarbeks.
Venemaa suudab selle plaani ellu viia ilma, et see häiriks märkimisväärselt kulla või USA dollari turgusid.
Iseenesest ei tähenda Venemaa käitumine veel dollari lõppu maailma juhtiva reservvaluutana, kuid see on üks samm aeglasel teel dollari vältimatu äralangemiseni usaldusväärse kauplemisvahendi rollist.
Iseenesest ei tähenda Venemaa käitumine veel dollari lõppu maailma juhtiva reservvaluutana, kuid see on üks samm aeglasel teel dollari vältimatu äralangemiseni usaldusväärse kauplemisvahendi rollist.
Ehkki protsess on järk-järguline, võib see oma viimastes etappides saada sisse suure hoo. See meenutab mulle ühte rida Hemingway romaanist:
„Kuidas sa pankrotti läksid?“ küsis üks tegelane.
„Kahel viisil,“ vastas teine. „Järk-järgult ja siis ühekorraga.“
Kui väljapääsu poole tormamine rahvusvahelistel rahaturgudel tõsimeeli peale hakkab, siis ei taha sa olla viimane, kes uksest välja jõuab. Oleks hea mõte paigutada umbes 10% oma investeeritavatest varadest kulda, kui sa seda juba teinud ei ole.
Sedasi saavad ka tavainvestorid püsida Venemaa kannul ning sammu võrra eespool USA dollari languskõverast.
Ma usun, et maailm peab naasma mingisuguse kullastandardi juurde ja mitte sellepärast, et ta seda tahab, vaid sellepärast, et ta on sunnitud seda tegema, taastamaks usk globaalsesse rahasüsteemi.
Küsimus on üksnes selles, kas tegemist saab olema korrastatud või kaootilise protsessiga.
* Adrian Bachmann märkus – mis kompenseeriski peamiselt tõsiasja, et dollaril polnud enam kullaga tagatist – varemalt [juriidiliselt] kullaga tagatud dollar oli nüüdsest tagatud [faktiliselt] nafta, ehk musta kullaga.
** Adrian Bachmann märkus – erinevalt Iraagist, mis loobus 2000ndate alguses USA dollarist naftakekspordis. Olukord kestis tõsi küll, vaid mõni aasta – kuni 2003, mil USA okupatsiooniväed sundisid Iraaki taas oma naftat dollarite eest müüma. Mitmete analüütikute hinnangul oli see peamiseks põhjuseks miks USA Iraagile, mis on Lähis-Idas Saudi-Araabia järel suuruselt teisi naftareserve omav riik, teist korda [sh. Eesti Vabariigi abiga] kallale tungis. USA’le pole oluline nafta ise, mida Ühendriigid saavad „suures pildis“ dollarite eest maailmaturgudelt sisuliselt tasuta osta. Oluline on kasutada USA sõjajõudu, et hoida üleval dollari esimuslikkust maailmavaluutana ning vice versa – dollari staatust maailmavaluutana, et finantseerida kaubanduslikku puudujääki, mis omakorda võimaldab üleval pidada üle maailma 800 baasi vahel laiali laotunud militaarjõudu. USA dollari ja relvajõudude ülemaailmse sõjalaagri sümbiootiline süsteem on jätkuvalt globaalse võimuarhitektuuri üks peamisi alustalasid, mille säilitamine on Ühendriikide geostrateegiliseks prioriteediks number üks.