Venemaa valitsus tuli hiljuti välja õigusaktiga, mis lubab nüüdsest Venemaa Rahvuslikul Heaolu fondil (RHF) teha investeeringuid kulda ja teistesse väärismetallidesse.
Venemaa Rahvusliku Heaolu fond on de facto Venemaa riiklik investeerimisfond, millel on varasid kokku 185 miljardi USA dollari ulatuses.
21. mail kinnitas Venemaa peaminister Mihhail Mišustin otsuse RHF fondivalitsemise kohta, millega tehtud muudatused lubavad RHF-il osta ja hoida kulda ning teisi väärismetalle Venemaa keskpangas.
Venemaa valitsus tuli hiljuti välja õigusaktiga, mis lubab nüüdsest Venemaa Rahvuslikul Heaolu fondil (RHF) teha investeeringuid kulda ja teistesse väärismetallidesse.
Ehkki RHF on suuruselt tähelepanuväärne, ei ole see rahvusvaheliselt kuigi tuntud. Fond loodi 2008. aastal pärast selle eelkäia, Venemaa Stabilisatsioonifondi jagunemist. Esialgu oli fondi eesmärk tagada pikaajaline ja stabiilne pensionisüsteem, kuid 2018. aastal kujundati see ümber RHF-iks.
RHF-i juhib Venemaa rahandusminister, lähtudes valitsuse poolt paika pandud investeerimistingimustest ja -strateegiatest, investeeringud viib ellu aga Venemaa keskpank. Enamik tulust, mida Venemaa teenib nafta ja gaasi tootmisest, läheb riigieelarvesse, osa aga suunatakse riiklikesse investeerimisfondidesse, mis moodustab suurema osa fondi rahastusest.
Kulda investeerimise ideed mainiti algselt juba 2019. aasta detsembris rahandusminister Anton Siluanovi poolt, kes pidas kulda „pikaajaliselt jätkusuutlikumaks kui finantsvara“.
Kulda investeerimise ideed mainiti algselt juba 2019. aasta detsembris rahandusminister Anton Siluanovi poolt, kes pidas kulda „pikaajaliselt jätkusuutlikumaks kui finantsvara“. Seetõttu on huvitav, et pärast enam kui kümme aastat kestnud projekti viia Venemaa maailma suurimaks sõltumatuks kulla omanikuks, lõpetas Venemaa 2020. aasta aprillis kulla kokkuostu, öeldes, et on peatanud kulla ostmise siseriiklikul turul. Venemaa kulla kaevandajatel ei jäänud toona üle muud, kui müüa oma kulda välisturul.
Sellest hoolimata on Venemaa maailma viies sõltumatu kulla omanik (kohe pärast Prantsusmaad ja Itaaliat). Venemaa kullavarud moodustavad 22% kogu Venemaa reservvaradest, ületades alates 2020. aastast USA dollari osakaalu Venemaa riigireservides.
| Ametlikud kullareservid tonnides | Kulla osakaal välisvaluutareservidest | ||
| 1 | USA | 8 133.5 | 78.0% |
| 2 | Saksamaa | 3 361.1 | 75.0% |
| 3 | IMF | 2 814.0 | |
| 4 | Itaalia | 2 451.8 | 69.5% |
| 5 | Prantsusmaa | 2 436.3 | 65.1% |
| 6 | Venemaa Föderatsioon | 2 292.3 | 22.1% |
| 7 | Hiina | 1 948.3 | 3.3% |
| 8 | Šveits | 1 040.0 | 5.6% |
| 9 | Jaapan | 846.0 | 3.5% |
| 10 | India | 695.3 | 6.7% |
Kui Venemaa teatas 2020. aasta märtsis, et lõpetab siseriiklikul turul kulla ostmise, märgiti ka seda, et „kõik otsused kulla soetamise kohta tulevikus tehakse sõltuvalt finantsturu arengutest“. Üks sellistest otsustest paistab olevat ka RHF-ina uuesti väärismetallide turule naasmine, et jätkata sealt, kus Venemaa keskpank 2020. aastal pooleli jättis. Venemaa otsus siseriiklikul turul kulda osta tähendab ka seda, et väiksem osa Venemaa kullast eksporditakse, aga see võibki olla üks kavatsustest.
Füüsiline kuld, nagu kulla omanikud hästi teavad, ei ole mõjutatud vastaspooltest või krediidiriskidest, mistõttu on tegemist parima varaga riigi jaoks, kes on mures välissanktsioonide pärast. Nagu Dmitri Tulin, Venemaa keskpanga juhatuse liige 2016. aastal ütles: „Venemaa suurendab oma kullavarusid, sest kuld on ainus reservvara, mis ei kanna õiguslikke ega poliitilisi riske.“
Dmitri Tulin, Venemaa keskpanga juhatuse liige 2016. aastal ütles: „Venemaa suurendab oma kullavarusid, sest kuld on ainus reservvara, mis ei kanna õiguslikke ega poliitilisi riske.“