Pentagoni ametnike sõnutsi teeb Venemaa jõupingutusi, et segada Vene riigipiiril nüüdseks juba regulaarseid luurelende teostavaid Ühendriikide luurelennukeid.
Viimastel kuudel on Ühendriikide RQ-4-tüüpi strateegilised luurelennukid olnud üliaktiivsed, kogudes informatsiooni Vene relvajõudude kohta Lõuna-Venemaal, Krimmis ja Ukraina idapiiril.
RQ-4 “Global Hawk” droonide näol on tegemist ülikõrgel lendava, pika patrullimisajaga robotdrooniga, mille ülesandeks on pakkuda nii öösel kui päeval kõrge täpsusega pilte suurtest geograafilistest aladest, kasutades selleks pardale monteeritud optiliste ja elektrooniliste andurite komplekti.
USA sõjaväe luurelennukid, sealhulgas RQ-4 robotdroonid, on viimastel kuudel patrullinud lakkamatult Vene Föderatsiooni piirialadel, sooritades 2-3 luurelendu päevas ning kogudes infot Vene militaarobjektide ja mobiilsete üksuste kohta nii Krimmis, Lõuna-Venemaal, Donbassis ning ka Mustal merel.
Venemaa üritab USA üha intensiivsemaks muutuvat luuretegevust takistada, kasutades selleks kõige moodsamaid maapealseid ning lendavaid elektroonilise sõjapidamise süsteeme. Venemaa elektroonilise sõjapidamise üksused on varemalt tõestanud oma võimekust segada USA globaalse satelliitpositsioneerimise süsteemi tööd ning summutada droonide poolt edastatavaid elektroonilisi signaale.
On teada, et Vene üksused Krimmis ja Rostovi regioonis kasutavad elektroonilise sõjapidamise süsteeme nagu R-330Zh, R-330M1P, Krassuhha-4 ning Murmansk-BN strateegilist segamiskompleksi, millel on väidetavasti võimekus suruda alla kuni 5000 kilomeetri kaugusel olevaid vastase elektroonilisi sõjapidamise vahendeid.
Lisaks maapõhistele süsteemidele aktiveerisid Vene õhujõud uusima varajase eelhoiatusradari lennuki Beriev A-100, mis saadeti “kohtuma” 21. aprillil Ida-Ukrainas Vene piiri ääres luuremissiooni teostanud RQ-4-ga.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Võime patrullida Vene Föderatsiooni piiridel, olgu see Ukraina, Baltikumi, Gruusia või Norra õhuruumist, on Ühendriikide sõjaväeluurele tõeline maiuspala. Loetelust välja jäetud riikide kohta olgu öeldud, et Valgevene on Venemaa liitlane ning Soome tõenäoliselt pigem ei luba USA strateegilisi luureplatvorme oma õhuruumi Venemaa vastaseid missioone sooritama, kuna teadvustab, et strateegiline oht, mida see endast suurele idanaabrile kujutab, ei vääri pikas perspektiivis enda riigi julgeolekuga riskimist.
Ühendriikide luurelennukite poolt tuvastatud Vene objektide koordinaadid on võimalik saata USA laevadele ja lennukitele, millel avaneb võimalus tuvastatud sihtmärke rakettrelvastusega rünnata.
RQ-4 strateegiline luuredroon on erakordselt võimekas ning mistahes vastase jaoks märkimisväärselt ohtlik instrument. Mehitamata lennukil on võimekus 24 tunni jooksul salvestada radaripilt kuni 140 000 ruutkilomeetri suurusest alast (pisut väiksem kui 3 Balti riiki kokku). RQ-4 sünteetilise apertuuriga radarikompleks võimaldab suurel seirealal tuvastada kuni 1-meetrise radari peegelduspinnaga objekte ning 0,3-meetrise peegelduspinnaga objekte kitsas seiresektoris. Teisisõnu, Vene piiridel lendavad USA õhujõudude robotdroonid näevad üsna sügavale Venemaa sisse ning on võimelised tuvastama Vene tankide, lahingsoomukite, suurtükikomplekside, sõjaväeveokite jms tehnika asukohta ning edastama militaarside satelliitide abil infot mistahes maailma punktis paiknevatele USA üksustele.
Lasta USA luurelennukid oma õhuruumi Venemaa vastast seiret sooritama, tähendab sisuliselt aidata Ühendriikidel Vene sõjalisi objekte sihikule võtta.
Mis peamine, Ühendriikide luurelennukite poolt tuvastatud Vene objektide koordinaadid on võimalik saata USA laevadele ja lennukitele, millel avaneb võimalus tuvastatud sihtmärke rakettrelvastusega rünnata – näiteks Vahemere idaosas paiknevate kaugmaa tiibrakettidega relvastatud Arleigh Burke-klassi hävitajatega.
Lasta USA luurelennukid oma õhuruumi Venemaa vastast seiret sooritama, tähendab sisuliselt aidata Ühendriikidel Vene sõjalisi objekte sihikule võtta. Ukraina on selle valiku teinud ning saab vastutasuks tõenäoliselt vähemalt osa USA luurelennukite poolt tehtud ülesvõtetest.
Vene Föderatsiooni relvajõud on tuntud maailma kõige kõrgema elektroonilise sõjapidamise taseme poolest, mille eesmärk ongi maksimaalselt häirida Venemaale ainsaks militaarseks ohuks oleva USA nn “võrgupõhist” sõjapidamist.
Millisel määral Vene elektroonilise sõjapidamise üksused on võimelised USA luurelennukite tööd häirima, on teadmata. Vene Föderatsiooni relvajõud on tuntud maailma kõige kõrgema elektroonilise sõjapidamise taseme poolest, mille eesmärk ongi maksimaalselt häirida Venemaale ainsaks militaarseks ohuks oleva USA nn “võrgupõhist” sõjapidamist, mis tugineb globaalse ulatusega kommunikatsioonile, navigatsioonile ja sensoriandmete jagamisele paljude üksuste ja relvaplatvormide vahel.
Sõja korral tulistaksid Vene seniitraketiüksused ja püüdurhävitajad USA luurelennukid kiiresti alla, ent senikaua kuni lennukid püsivad Venemaaga piirnevate riikide õhuruumis ning otsest sõjategevust USA ja Venemaa vahel ei toimu, on tegemist (suure) ebameeldivusega, mida Moskva on sunnitud taluma.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: