Ajakirjas “Teoreetiline ja rakenduslik klimatoloogia” (Theoretical and Applied Climatology) avaldatud uuringus leiti, et USA-s on viimase 127 aasta jooksul langenud nii kõrgete kui madalate temperatuuride rekordid, äärmuslike temperatuuride esinemissagedused kui ka äärmuslike temperatuuride ulatuslikkus Ühendriikide lõikes, mis viitab, et kliima on muutunud pehmemaks, mitte ekstreemsemaks, nagu väidavad kliimaalarmistid.
Alabama Ülikooli atmosfääriteaduste professor John R. Christy analüüsis USA Rahvusliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni (NOAA) alla kuuluva Ameerika Ühendriikide Ajaloolise Kliimavõrgustiku (USHCN) toorandmetele tuginedes aastate 1899-2025 igapäevaseid temperatuure. Kasutatud andmed pärinesid 1211 ilmajaamast ning katsid vähemalt 92% selle perioodi jooksul kogutud andmete mahust. 1899. aasta valiti uuringu alguspunktiks seetõttu, et tolle aasta veebruaris leidis aset Ameerika Ühendriikide ajaloo rängim lumetorm ning 1890.-tel alustati ka ilmastikuandmete kogumise standardiseerimist.
Toorandmete puhas, ilma manipuleerimisteta läbi viidud analüüs näitas, et suvised maksmimutemperatuurid on viimase 127 aasta jooksul selgelt langenud, samuti on tõusnud talvised madalaimad temperatuurid, eriti alates 1990-test aastatest. Selline leid lükkab üheselt ümber USA valitsuse poolt 2023. aasta novembris avaldatud Riikliku kliimahindamise viienda aruande (NCA5), milles väideti, et “Kliimamuutustega kaasneb paljude ekstreemsete ilmastiku- ja kliimaolude, sh kuumalainete, sagenemine.”
Toorandmete puhas, ilma manipuleerimisteta läbi viidud analüüs näitas, et suvised maksmimutemperatuurid on viimase 127 aasta jooksul selgelt langenud, samuti on tõusnud talvised madalaimad temperatuurid, eriti alates 1990-test aastatest. Selline leid lükkab üheselt ümber USA valitsuse poolt 2023. aasta novembris avaldatud Riikliku kliimahindamise viienda aruande (NCA5), milles väideti, et “Kliimamuutustega kaasneb paljude ekstreemsete ilmastiku- ja kliimaolude, sh kuumalainete, sagenemine.”
Samuti väideti USA valitsuse aruandes, et alates 1960-test aastatest on kuumalained “teatud piirkondades ühtlaselt sagenenud”, mille John R. Christy ümber lükkas. Tegelik kuumalaine tippaeg oli Ameerika Ühendriikides 1930.-tel aastatel, mil leidsid aset kuulsad tolmutormid ja mis hõlmasid nii kõrgeima temperatuuriga aastat, kõrgeimaid päevaseid temperatuure kui ka kõige pikemaid kuumalaineid. Ainuüksi 1936. aasta kuumalaine vaevas suuremat osa Ühendriikidest kui ükski hiljutisema aja temepratuuritõus ning vahemikku 1925-1939 jäänud kuumarekordid ei ole hiljem kordunud. Kõige ulatuslikuma külmalaine rekord on siiani 1899. aasta veebruari käes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
Esifoto: JacobHughes/Shutterstock.com