Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Professor Jeffrey Sachs on 20. sajandi üks mõjuvõimsamaid majandusteadlasi, kelle nõuannete järgi toimus paljude Ida-Euroopa riikide üleminek plaanimajanduselt turumajanduslikele mehhanismidele NSV Liidu lagunemise järgsel perioodil. Kõigest 28-aastaselt Harvardi Ülikooli majandusprofessoriks valitud Sachs on tegutsenud aastakümneid Ameerika Ühendriikide poliitikakujundajate kõige kitsamas ringis, omades vahetut kogemust töötamisest USA valitsuse kõrgematel tasanditel, mis on andnud talle rahvusvahelise kogemuse erinevates riikides Ladina-Ameerikast Ida-Euroopani.
5. jaanuaril esitas professor Jeffrey Sachs ÜRO julgeolekunõukogule ettekande, milles paljastas Ameerika Ühendriikide ülemaailmse programmi Washingtonile ebasobivate valitsuste kukutamiseks, mille käigus on tänaseks USA eriteenistuste ning relvajõudude abil läbi viidud ligi sada riigipööret ning riigipöördekatset. Sachsi hinnangul puudus USA-l igasugune õigus Venezuelat rünnata, kuna vastavaks aktsiooniks puudus nii ÜRO mandaat kui reaalse julgeolekuohu tõrjumise vajadus. Järgnevas on toodud professor Sachsi pöördumine täismahus.
Härra president, austatud Julgeolekunõukogu liikmed… Ma alustan oma pöördumist tähelepanekust, et selle nõukogu ees täna seisva küsimuse tuum ei kujuta endast hinnangut Venezuela valitsusele. Selle küsimuse tuum seisneb selles, kas ühelgi ÜRO liikmesriigil on õigus otsustada jõu, sunni või majandusliku survestamise abil Venezuela poliitilise tuleviku üle või kontrollida selle riigi siseasju.
See on küsimus, mis puudutab otseselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõiget 4, mis keelab jõu kasutamise või sellega ähvardamise mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu. Nõukogu peab otsustama, kas sätestatud keeldu tuleb järgida või peame me sellest loobuma, mis oleks samm, mis tooks endaga kaasa tõsised tagajärjed kogu rahvusvahelise kogukonna jaoks.
Lubage mul järgnevalt avada (Venezuela) praeguse olukorra tausta. Alates 1947. aastast on Ameerika Ühendriigid kasutanud korduvalt jõudu, salajasi operatsioone ja poliitilist manipuleerimist, et saavutada režiimimuutusi kogu maailmas. See on hoolikalt dokumenteeritud ajalooline fakt. Oma raamatus „Varjatud režiimivahetus” (Covert Regime Change) dokumenteerib politoloog Lindsey A. O’Rourke Ameerika Ühendriikide poolt läbi viidud 70 režiimivahetuse operatsiooni ainuüksi ajavahemikus 1947–1989.
Alates 1947. aastast on Ameerika Ühendriigid kasutanud korduvalt jõudu, salajasi operatsioone ja poliitilist manipuleerimist, et saavutada režiimimuutusi kogu maailmas. … Oma raamatus „Varjatud režiimivahetus” (Covert Regime Change) dokumenteerib politoloog Lindsey A. O’Rourke Ameerika Ühendriikide poolt läbi viidud 70 režiimivahetuse operatsiooni ainuüksi ajavahemikus 1947–1989.
Jeffrey Sachs
Me peame meeles pidama, et USA poolt korraldatavad režiimivahetused ei lõppenud koos külma sõjaga. Pärast 1989. aastat Ameerika Ühendriikide poolt ilma Julgeolekunõukogu loata läbi viidud olulisimad režiimivahetuse operatsioonid leidsid aset 2003. aastal Iraagis, 2011. aastal Liibüas, alates 2011. aastast Süürias, 2009. aastal Hondurases, 2014. aastal Ukrainas ja alates 2002. aastast Venezuelas.
Ameerika Ühendriikide poolt riikide valitsuste kukutamiseks kasutatavad meetodid on nüüdseks hästi väljakujunenud ja dokumenteeritud. Need hõlmavad endas avalikku sõjapidamist, salajasi luureoperatsioone, rahutuste õhutamist, relvastatud rühmituste toetamist, massimeedia ja sotsiaalmeedia manipuleerimist, sõjaväelastele ja tsiviilametnikele altkäemaksude andmist, hoolikalt valitud atentaate, libaoperatsioone ja majandussõda. Kõik nimetatud meetmed on ÜRO põhikirja kohaselt selgelt ebaseaduslikud ja toovad endaga kaasa kestva vägivalla, surmava konflikti, poliitilise ebastabiilsuse ning sügavad kannatused operatsioonide all kannatavale tsiviilelanikkonnale.
Ameerika Ühendriikide poolt riikide valitsuste kukutamiseks kasutatavad meetodid on nüüdseks hästi väljakujunenud ja dokumenteeritud. Need hõlmavad endas avalikku sõjapidamist, salajasi luureoperatsioone, rahutuste õhutamist, relvastatud rühmituste toetamist, massimeedia ja sotsiaalmeedia manipuleerimist, sõjaväelastele ja tsiviilametnikele altkäemaksude andmist, hoolikalt valitud atentaate, libaoperatsioone ja majandussõda.
Jeffrey Sachs
Ameerika Ühendriikide hiljutine käitumismuster Venezuela suunal on samuti selge. 2002. aasta aprillis oli USA administratsioon täiesti teadlik Venezuela valitsuse vastu suunatud riigipöördekatsest ning kiitis selle omalt poolt heaks. 2000. aastate teisel kümnendil rahastasid Ameerika Ühendriigid nn “kodanikuühiskonna” rühmitusi, kes osalesid aktiivselt Venezuela valitsuse vastastes protestides ning niipea kui valitsus Ühendriikide poolt mahitatud protestid maha surus, kehtestas USA Venezuelale omalt poolt mitmed sanktsioonid.
2015. aastal kuulutas president Barack Obama Venezuela, ma tsiteerin, „ebatavaliseks ja erakordseks ohuks Ameerika Ühendriikide riiklikule julgeolekule ja välispoliitikale”. 2017. aastal arutas president Trump ÜRO Peaassamblee raames toimunud õhtusöögil Ladina-Ameerika riigipeadega avalikult võimalust, et Ameerika Ühendriigid tungiksid Venezuelasse eesmärgiga kukutada riigi valitsus.
Aastatel 2017–2020 kehtestas USA Venezuela riiklikule naftakompaniile PDVSA ulatuslikud sanktsioonid. Ühendriikide poolt kehtestatud sanktsioonide tulemusema langes Venezuela naftatoodang ning SKT inimese kohta ajavahemikus 2016 kuni 2020 vastavalt 75 ning 62 protsenti.
Aastatel 2017–2020 kehtestas USA Venezuela riiklikule naftakompaniile PDVSA ulatuslikud sanktsioonid. Ühendriikide poolt kehtestatud sanktsioonide tulemusema langes Venezuela naftatoodang ning SKT inimese kohta ajavahemikus 2016 kuni 2020 vastavalt 75 ning 62 protsenti.
Jeffrey Sachs
ÜRO Peaassamblee on hääletanud korduvalt ülekaaluka häälteenamusega selliste ühepoolsete sunnimeetmete vastu ning rahvusvahelise õiguse kohaselt eksisteerib vastavate meetmete rakendamise õigus üksnes ÜRO Julgeolekunõukogul.
23. jaanuaril 2019 tunnustasid Ameerika Ühendriigid ainsa riigina maailmas Venezuela presidendina Juan Guaidód, külmutades vaid mõned päevad hiljem ligikaudu 7 miljardi dollari ulatuses Venezuela välismaal hoitavat riiklikku vara ning jagades valitud osapooltele nimetatud varade suhtes teatud õiguseid.
Mainitud survemeetmed moodustavad üksnes osa Ameerika Ühendriikide enam kui kaks aastakümmet kestnud püüdlustest vahetada teises riigis valitsevat režiimi.
Viimase aasta jooksul on Ameerika Ühendriigid rünnanud pommituskampaaniatega seitset riiki, kusjuures ükski neist rünnakutest ei olnud ÜRO Julgeolekunõukogu poolt heaks kiidetud ega kvalifitseeritav põhikirja kohaselt lubatud seadusliku enesekaitsena. USA sihtmärkideks olid Iraan, Iraak, Nigeeria, Somaalia, Süüria, Jeemen ja nüüd ka Venezuela. Viimase kuu jooksul on president Trump esitanud otseseid ähvardusi kuuele ÜRO liikmesriigile, sealhulgas Kolumbiale, Taanile, Iraanile, Mehhikole, Nigeeriale ja Venezuelale.
Viimase aasta jooksul on Ameerika Ühendriigid rünnanud pommituskampaaniatega seitset riiki, kusjuures ükski neist rünnakutest ei olnud ÜRO Julgeolekunõukogu poolt heaks kiidetud ega kvalifitseeritav põhikirja kohaselt lubatud seadusliku enesekaitsena. USA sihtmärkideks olid Iraan, Iraak, Nigeeria, Somaalia, Süüria, Jeemen ja nüüd ka Venezuela. Viimase kuu jooksul on president Trump esitanud otseseid ähvardusi kuuele ÜRO liikmesriigile, sealhulgas Kolumbiale, Taanile, Iraanile, Mehhikole, Nigeeriale ja Venezuelale.
Jeffrey Sachs
Nõukogu liikmeid ei kutsuta üles otsustama Nicolás Maduro üle. Neid ei kutsuta üles hindama, kas hiljutine USA rünnak ja jätkuv merekarantiin toovad kaasa Venezuela vabaduse või allutamise. Nõukogu liikmeid kutsutakse üles kaitsma rahvusvahelist õigust ja eelkõige ÜRO põhikirja.
Rahvusvaheliste suhete realistlik koolkond, kelle seisukohti on kõige silmapaistvamalt väljendanud John Mearsheimer, nimetab rahvusvahelist anarhiat õigustatult suurvõimude vahelise poliitika suurimaks tragöödiaks. Realism on siinjuures mõeldud kui olukorra kirjeldus, mitte kui lahendus rahu saavutamiseks. Rahvusvaheliste suhete realistliku koolkonna esindajad jõuavad oma uurimustes järeldusele, et rahvusvaheline anarhia viib paratamatult tragöödiani.
Rahvusvaheline anarhia viib paratamatult tragöödiani.
Rahvusvaheliste suhete realistlik koolkond
Pärast Esimest maailmasõda loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli lõpetada tragöödia rahvusvahelise õiguse rakendamise kaudu. Vaatamata sellele ei suutnud maailma juhtivad riigid 1930. aastatel rahvusvahelist õigust kaitsta, mis viis järjekordse ülemaailmse sõja vallandumiseni. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon sündis selle katastroofi rusudest inimkonna teise suure katsena vahetada rahvusvaheline anarhia lõpuks rahvusvahelise õiguse vastu. Harta kohaselt loodi ÜRO selleks, et „päästa järgmised põlvkonnad sõja needusest, mis on meie eluajal kaks korda inimkonnale mõõtmatut leina põhjustanud”.
Arvestades, et elame tänaseks tuumaajastul, ei tohi meie läbikukkumine nüüd enam korduda, kuna selle läbikukkumise hinnaks võiks saada kogu inimkonna hukk ning kolmandat võimalust täita hartas sätestatud kohustusi enam ei tuleks.
Pidades silmas eelpool mainitut peaks Julgeolekunõukogu viivitamatult kinnitama järgmised meetmed:
Ameerika Ühendriigid peavad lõpetama ja loobuma koheselt kõikidest otsestest ja kaudsetest ähvardustest ning jõu kasutamisest Venezuela vastu;
Ameerika Ühendriigid peavad lõpetama oma merekarantiini ja kõik sellega seotud sunnimeetmed, mis on võetud ilma ÜRO Julgeolekunõukogu loata;
Ameerika Ühendriigid peavad tõmbama Venezuela territooriumilt ja selle piiridelt koheselt tagasi oma sõjaväe, sealhulgas luure-, mere-, õhu- ja muud sunnimeetmete eesmärgil paigutatud eelpostid;
Venezuela peab järgima ÜRO põhikirja ja kaitseb siseriiklikult inimõiguste ülddeklaratsioonis esitatud inimõigusi.
Lisaks soovitan käesolevaga ÜRO peasekretäril nimetada viivitamatult erisaadik, kelle ülesandeks on kaasata asjaomased Venezuela ja rahvusvahelised sidusrühmad ning esitada 14 päeva jooksul julgeolekunõukogule harta ning ühes sellega julgeolekunõukogu soovitustega kooskõlas olevad soovitused. Julgeolekunõukogu peaks jätkuvalt kiireloomuliselt seda küsimust käsitlema.
Tuletan meelde, et kõik ÜRO liikmesriigid peaksid hoiduma ühepoolsetest ähvardustest, sunnimeetmetest või relvastatud tegevusest väljaspool ÜRO Julgeolekunõukogu volitusi.
Lõpetuseks, härra president ja austatud nõukogu liikmed, on minu eesmärgiks meelde tuletada, et rahu ja inimkonna ellujäämine sõltuvad nüüd üksnes sellest, kas ÜRO põhikiri jääb rahvusvahelise õiguse elavaks instrumendiks ka edaspidi või lastakse sellel dokumendil tähtsusetuks hääbuda. Täpselt selline on valik, mis täna selle nõukogu ees seisab. Tänan tähelepanu eest.
Rahu ja inimkonna ellujäämine sõltuvad nüüd üksnes sellest, kas ÜRO põhikiri jääb rahvusvahelise õiguse elavaks instrumendiks ka edaspidi või lastakse sellel dokumendil tähtsusetuks hääbuda.
Jeffrey Sachs
Adrian Bachmanni kommentaar:
Jeffrey Sachsist on saanud tänaseks ilmselt kõige mõjuvõimsam Ameerika dissident, kelle staatusest ja kompromissitust julgusest tingituna muutuvad mehe poolt välja lausutud ebamugavad tõed Washingtoni establishmendi jaoks aasta-aastalt üha ebamugavamaks.
Vaatamata sellele on sisuliselt välistatud, et Sachsi poolt 5. jaanuaril ÜRO julgeolekunõukogule tehtud ettekanne suudaks väärata Ühendriikide ligi saja aasta jooksul ligi sada korda ennast hästi tõestanud praktikat kukutada ka edaspidi valitsusi ning purustada riike vastavalt erisugustele geopoliitilistele huvidele erinevates regioonides.
Ometi lisavad Sachsi sõnavõttude laadsed väljaültemised reljeefi arusaamale, mille kohaselt Ühendriikide välispoliitika on tänaseks väljunud mitte üksnes rahvusvahelise õiguse, vaid ka univalentse moraaliseaduse sfäärist, muutes igasugused Ühendriikide-poolsed pretensioonid moraalsele ülimuslikkusele pehmelt öeldes väheveenvaks.
Ometi lisavad Sachsi sõnavõttude laadsed väljaültemised reljeefi arusaamale, mille kohaselt Ühendriikide välispoliitika on tänaseks väljunud mitte üksnes rahvusvahelise õiguse, vaid ka univalentse moraaliseaduse sfäärist, muutes igasugused Ühendriikide-poolsed pretensioonid moraalsele ülimuslikkusele pehmelt öeldes väheveenvaks.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Lev Radin
SEOTUD LOOD: