Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Norra mereväed viisid äsja läbi ühised allveelaevade-vastased sõjalised õppused Barentsi merel, mis on teada kui Vene allveelaevastiku kõrgeima operatsioonide intensiivsusega piirkond.
Norra Kuningliku Mereväe andmetel ühines fregatt HNoMS Thor Heyerdahl (F314) Saksamaa mereväe Sachsen-klassi fregati FGS Hamburg (F220) ja Ameerika Ühendriikide mereväe Arleigh Burke-klassi hävitajatega USS Mahan (DDG 72) ja USS Bainbridge (DDG 96) põhjapoolusel läbi viidud ühisoperatsioonil. Väidetavasti keskenduti ühisõppustel koordineeritud luure- ja allveelaevade jahtimise operatsioonidele.
Hävitajate eskaader 2, mis kuulub USA lennukikandjate ründegruppi 12, osales harjutuses seoses oma varemalt kavandatud lähetusega Ameerika Ühendriikide 6. laevastiku osana. USA merevägi teatas, et harjutused olid mõeldud parandama „Ameerika Ühendriikide Euroopa-Aafrika regioonis opereeriva mereväe sõjalist efektiivsust, letaalsust ja valmisolekut ning kaitsmaks Ameerika Ühendriikide, liitlaste ja partnerite huve piirkonnas”.
USA merevägi teatas, et harjutused olid mõeldud parandama „Ameerika Ühendriikide Euroopa-Aafrika regioonis opereeriva mereväe sõjalist efektiivsust, letaalsust ja valmisolekut ning kaitsmaks Ameerika Ühendriikide, liitlaste ja partnerite huve piirkonnas”.
Barentsi meri on muutunud viimasel ajal pingekoldeks, kuna Venemaa hoiab selles piirkonnas oma suurimat mereväe tuumajõudude kontsentratsiooni. NATO kohalolek peegeldab muret Moskva võime üle projitseerida jõudu Arktika baasidest Põhja-Atlandile ja Põhja-Euroopasse.
Norra, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide jaoks demonstreeris õppus liitlaste valmisolekut ja pakkus võimaluse täiustada oma allveelaevade-vastaseid taktikaid. Osalevad sõjalaevad integreerisid sonari, seire- ja ründevõime, et jälgida potentsiaalseid ohte vaidlusalustes vetes.
Patrull rõhutas NATO riikide kasvavat valvsust Põhja-Jäämerel, kus Venemaa allveelaevastik moodustab olulise osa Vene Föderatsiooni tuumaheidutusvõimest. Ukraina sõja jätkumise ja Arktika geopoliitilise tähtsuse suurenemise tingimustes näitavad sarnased õppused liitlaste otsustavust võidelda veealuste ohtude vastu.
Õppuste käigus korraldasid Ameerika Ühendriikide ja NATO õhujõud intensiivse otsingu Venemaa Yasen-klassi tuumaallveelaevade järele, mis arvatavasti opereerisid Ühendriikide lennukikandja USS Gerald R. Fordi lähedal. Allveelaevad sõitsid väidetavalt välja Zapadnaja Litsa baasist Venemaa Koola poolsaarel.
Vene tuumaallveelaevade otsingutesse kaasati muuhulgas USA mereväe P-8 Poseidon tüüpi merepatrull-lennukid, mis lendasid välja baasidest Šotimaalt, Islandilt ja Norrast. Flightradar24 lennuandmete järgi registreeriti 48 tunni jooksul mitukümmend lendu, mis peegeldab kontsentreeritud jõupingutusi Vene allveelaevade asukoha kindlakstegemiseks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ameerika Ühendriikide ja NATO merevägede jaht Vene allveelaevadele Vene Föderatsiooni territoriaalvete ning tuumaallveelaevade baaside vahetus läheduses kujutab endast sõjalise survestamise võtet, millel on suur geostrateegiline tähendus, ent mis sarnaselt paljude analoogsete sammudega ei oma massimeedias kas mingisugust kajastust või kui, siis vaid auditooriumile arusaamatutesse eufemismidesse pakendatult.
Lühidalt kokkuvõetuna seilasid USA mereväe alused äsja ründeformatsioonis akvatooriumi tsooni, mis on Venemaa tuumaheidutusvõime seisukohalt kriitilise tähtsusega ning mille analoogiks oleks Vene mereväe õppused Ühendriikide ballistiliste rakettide tuumaallveelaevade hävitamise harjutamiseks Ühendriikide mereväebaaside vahetus läheduses Washingtoni osariigi Kitsapi poolsaare juures või Georgia osariigi King’s Bay baasi lähistel.
Lühidalt kokkuvõetuna seilasid USA mereväe alused äsja ründeformatsioonis akvatooriumi tsooni, mis on Venemaa tuumaheidutusvõime seisukohalt kriitilise tähtsusega ning mille analoogiks oleks Vene mereväe õppused Ühendriikide ballistiliste rakettide tuumaallveelaevade hävitamise harjutamiseks Ühendriikide mereväebaaside vahetus läheduses Washingtoni osariigi Kitsapi poolsaare juures või Georgia osariigi King’s Bay baasi lähistel.
Adrian Bachmann
Ülal: USA ja NATO merevägede hiljuti Barentsi merel aset leidnud õppuste ligikaudne tsoon Vene Põhjalaevastiku peamise (Gadzhiyevo) tuumaallveelaevade baasi vahetus läheduses markeeritud rohelisega. Analoogse sõjalise survestamise astmega õppuste korraldamine tähendaks Vene mereväeõppusi USA Bangor Bay või King`s Bay mereväebaaside juures (markeeritud kollasega). Vene (ja ka Hiina) laevastikud ei ole analoogseid õppusi USA, UK või Prantsusmaa tuumaallveelaevade baaside juures ajaloo jooksul kordagi korraldanud. USA mereväe poolt on vastavad operatsioonid Vene ja Hiina tuumaallveelaevade baaside juures rutiinsed nii külma sõja perioodil kui tänapäeval.
Tegemist on sõjalise manöövriga, mille tegelikuks eesmärgiks ei ole päris kindlasti harjutada “Vene mereväe pealetungi tõrjumist” (kuna Barentsi merel seilavad Vene peal- ja allveealused ei ohusta ei Euroopa ega USA mereväealuseid, baase ega populatsioonikeskusi), vaid Vene tuumaallveelaevadel paikneva tuumavastulöögi võime hävitamist, mis oleks relevantne üksnes globaalse tuumasõja kontekstis, kus esimene löök Venemaa pihta on juba antud (tuumaallveelaevad on tuumasõjas peamiselt rünnatud poole vastulöögi andmise instrument).
Teisisõnu – äsja aset leidnud sõjalised õppused Vene ballistiliste rakettide tuumaallveelaevade hävitamiseks omavad relevantsust vaid stsenaariumis, kus vahetult enne strateegiliste tuumalöökide andmist Venemaa pihta on vajadus likvideerida Venemaa (tuuma)vastulöögi andmise võime Barentsi mere (ja potentsiaalselt Ohhoota mere) tsoonis. See on õppus, milles mängitakse läbi mäng kõige kõrgematele panustele – vastase annihilatsioon tuumasõja kontekstis. Selline on äsja aset leidnud mereväeõppuste tegelik kontekst, mis on sama hästi mõistetav igale globaalset militaarbalnassi tundvale militaaranalüütikule, kui see on hõlpsasti varjatav masside – ja ilmselt ka poliitikute – mõistmise eest.
Teisisõnu – äsja aset leidnud sõjalised õppused Vene ballistiliste rakettide tuumaallveelaevade hävitamiseks omavad relevantsust vaid stsenaariumis, kus vahetult enne strateegiliste tuumalöökide andmist Venemaa pihta on vajadus likvideerida Venemaa (tuuma)vastulöögi andmise võime Barentsi mere (ja potentsiaalselt Ohhoota mere) tsoonis. See on õppus, milles mängitakse läbi mäng kõige kõrgematele panustele – vastase annihilatsioon tuumasõja kontekstis. Selline on äsja aset leidnud mereväeõppuste tegelik kontekst, mis on sama hästi mõistetav igale globaalset militaarbalnassi tundvale militaaranalüütikule, kui see on hõlpsasti varjatav masside – ja ilmselt ka poliitikute – mõistmise eest.
Adrian Bachmann
USA ja Venemaa vaheline tuumatasakaal, mis peaks teoreetiliselt välistama globaalse tuumasõja puhkemise vastastikku garanteeritud hävingu tõttu (nn MAD ehk mutually assured destruction printsiip), on ohustatud peamiselt selliste sammude poolt, mis näevad ette vastase tuumavastulöögivõime hävitamise, mis peaks muutma esmase tuumalöögi andmise võimalikuks, minimeerides vastulöögi poolt tekitatud kahju vastase täieliku hävitamise kontekstis aktsepteeritavatesse piiridesse.
Sestap on äsja aset leidnud manöövrid, nagu ka raketitõrjesüsteemide kvalitatiivse ja kvantitatiivse võimekuse märkimisväärne edasiarendamine tuumasõja stsenaariumite planeerijate poolt nii Washintonis, Moskvas kui Pekingis pingsalt monitooritud.
Paraku on tegemist stsenaariumitega, mille käigus mängitakse kogu tsiviliseeritud inimkonna eksistentsiga – ent tegemist on reaalsusega, millest Läänemaailma poliitiline juhtkond külma sõja perioodil sai vägagi hästi aru, ent mille tegelikku tähendust intellektuaalselt ja moraalselt allakäinud poliitiline establishment tänapäeval ei näi enam mõistvat.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: