Briti ajaleht The Times avaldas, et Ühendkuningriik kaotas oma aastakümneid hoitud koha ühena kümnest maailma suurimast tööstusriigist. Viimased, 2022. aastast pärinevad andmed näitavad, et riik langes aastaga 8. kohalt 12. kohale. Maailma suurimate tööstusriikide edetabelis toimuvad muutused iseloomustavad eeskätt Euroopa riikide asendumist uute tööstusriikidega.
Ühendkuningriigi surusid esikümnest välja Venemaa ja Mehhiko, mis tõusid vastavalt kaheksandale ja seitsmendale kohale kasvanud sõjatööstuse tõttu Venemaal ning Hiina investeeringute tõttu Mehhikos.
Ühendkuningriigi tootjaid ühendava organisatsiooni Make UK tegevjuhi Stephen Phipsoni sõnul on Ühendkuningriik ainus riik, millel ei ole riiklikult koordineeritud tööstuse arengukava, samas kui maailma tipus asuvad riigid koostavad vastavaid plaane pikemat perspektiivi silmas pidades regulaarselt.
Hetkel on maailmas ülivõimsalt suurimaks tööstusriigiks tõusnud Hiina, samas kui Euroopa suurima tööstusega riigi positsiooni on hõivamas Venemaa.
Ühendkuningriigi langus on osa laiemast Euroopa riikide majanduste allakäigust, kusjuures üha enam edestavad Euroopat tärkava turumajandusega riigid ning kõige markantsemalt Venemaa. Maailmapanga andmetel on Venemaa ostujõu pariteedi (PPP) järgi arvutatud kogutoodangu alusel möödunud tänaseks Jaapanist ja saanud maailma suuruselt neljandaks majanduseks.
Vaatamata Lääne maksimaalselt rangele sanktsioonirežiimile õitseb Venemaa majandus Vene keskpanga viimase makromajandusliku uuringu kohaselt jõudsalt ning sellele prognoositakse 2024. aastal teist aastat järjest üle 3% kasvu – käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas Venemaa majandus hinnanguliselt üle 5%.
Seevastu Ühendkuningriigi majandus kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis vaid 0,6% ja seda pärast 0,3% langust 2023. aasta neljandas kvartalis ning 0,1% langust 2023. aasta kolmandas kvartalis. Maailma majandusprognoosi (WEO) kohaselt võib 2024. aastal oodata Ühendkuningriigis SKP 0,7% reaalkasvu, mis on veidi enam kui aprillis esitatud 0,5%.
Ka euroala tootmissektor seisab silmitsi kasvavate probleemidega. Venemaale kehtestatud sanktsioonidega sooviti küll Venemaa majandust põlvili suruda, kuid üha enam on meetmed bumerangiefektina Euroopale endale tagasi põrganud, kahjustades tänaseks Euroopat oluliselt enam kui Venemaad. Euroala ostujuhtide indeks (PMI) langes juulis seitsme kuu madalaimale tasemele 45,6, samas kui Venemaa töötleva tööstuse analoogne indeks on endiselt tugev ja ületab oluliselt 50 punkti taset, mis tähistab tööstussektori kasvupunkti. Samas on Venemaa teenindussektori kasv viimasel ajal aeglustunud.
Saksamaa PMI langes kolme kuu madalaimale tasemele (42,6), samas kui Prantsusmaa indeks langes 44,1-le, olles teist kuud järjest languses.
Euroala juunis välja antud laenude andmed maalivad jätkuvalt sünge pildi nii kodumajapidamiste kui ka mittefinantsettevõtete osas, mis viitab, et investeeringud taastuvad järkjärguliselt, teatas majanduskonsultatsioone pakkuv ettevõte Oxford Economics.
Euroala kodumajapidamistele väljastatud korrigeeritud laenude kuuvoog oli 4 miljardit eurot pärast seda, kui mais oli laenude maht püsinud stabiilselt 3 miljardi euro juures. Tulemuseks oli 0,3%-line kasv – sama palju kui eelmisel kuul. Hüpoteeklaenude väljastamine suurenes, kuid seevastu tarbimislaenude andmine seiskus.
Laenuvood mittefinantsettevõtetele olid pärast mais 5 miljardi euro võrra suurenemist kokku 19 miljardit eurot, mis tähendab, et korrigeeritud laenude maht kasvas 0,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata detailidele, sest kogu näiline olukorra paranemine on tingitud kuni üheaastase tähtajaga laenudest, mis peegeldavad peamiselt likviidsuse ja inventari rahastamise vajadust. Pikema tähtajaga laenud, mida tavaliselt seostatakse pikemaajaliste investeeringutega, tõmbusid teist kuud järjest koomale.
Venemaa keskpank seevastu tõstis oma prognoosi jaeettevõtete ja korporatsioonide laenude kasvule 2024. aastaks, jättes hüpoteeklaenude väljavaate muutumatuks, nagu selgub ajakohastatud keskpika perioodi prognoosist.
„Saksamaa ei suutnud IFO ärikliima indeksi seisu parandada ja see langes juunikuiselt niigi nõrgalt 88,6 tasemelt 87-le. Kuigi hetketingimuste osaindeks püsis jätkuvalt madalal positsioonil, langes ootuste komponent, mis näitab, et usaldus olukorra paranemise suhtes on nõrk. Langus tabas laiapõhjaliselt kõiki sektoreid,“ lisas Oxford Economics. Enamik Euroopa juhtivaid majandusuuringuid viitavad Euroopas valitsevale üleüldisele majanduslangusele ja stagnatsioonile.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Tööstusrevolutsiooni hälliks oleva Ühendkuningriigi langus maailma 10 suurima tööstusriigi seast on üks nendest verstapostidest, mis illustreerib ilmekalt Läänemaailma industriaalse dominantsi hääbumise metatrendi.
Ühendkuningriigi heaolu allikaks on tänasel päeval suures pildis jäänud maailma üheks finantskeskuseks olemine, mis pikas perspektiivis on loodud paratamatult hääbuma, kuna tegemist on atavismiga, mis pärineb aegadest, mil Ühendkuningriik reaalselt domineeris maailma tootmist ning kaubandust.
Finantsteenustest institutsionaalse võrgustiku üles ehitamine on keeruline, ent suures pildis oluliselt vähem tehnoloogiat, oskusteavet ning energeetilist sisendit nõudev ettevõtmine kui suure tööstuskapatsiteedi loomine. Sellest tulenevalt on ootuspärane, et maailma juhtivateks tööstusmaadeks tõusvad Euraasia riigid ehitavad varem või hiljem välja Lääneriikidest sõltumatu finantstransaktsioonide süsteemi, mille kasutamine ei tähenda uutele tööstushiidudele massiivset lisaväärtuse leket Ühendkuningriiki või Lääneriikidesse tervikuna. Antud protsessid on juba käimas ning täide viiduna tähendavad paratamatult nii Ühendkuningriigi kui Lääne terviku elatustaseme langust või täpsemini surutust balansis kaubanduskonto piiridesse.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: