Hiina võib Saksamaa tuuleturbiinide turu peagi kokku kukutada, väidab Saksa tööstushiiu Siemensi üks juhtidest. Selline on perspektiiv, mida Saksamaa taastuvenergia sektor on korra juba läbi elanud.
Umbes 10 aastat tagasi hävitasid Saksamaa päikeseenergiatööstuse Hiina päikesepaneelide tootjad, kellest enamiku ärimudel tugines Saksa tehnoloogia intellektuaalse omandi varastamisele ja selle eurooplastele tagasi müümisele hinnaga, mis jäi tublisti allapoole Euroopa ettevõtete konkurentsivõimelisuse nivood. See kõik viis toona Saksamaa paljutõotava ja uuendusliku päikeseenergia turu täieliku kokkuvarisemiseni.
Nüüd ootab sama saatus ees Saksamaa tuuleturbiinide tööstust, mis seisab silmitsi tohutu survega mitte ainult Hiina konkurentidelt, vaid ka probleemidega, mis tulenevad kõrgetest intressimääradest, pingule tõmmatud tarneahelatest ja ühe keerulisemini hallatavast kvaliteedikontrollist. Saksamaa suurimatel tuuleturbiinide tootjatel on tänaseks kõigil sama probleem: nad ei suuda enam kasumit teenida ja näevad vaeva elus püsimisega.
Saksamaa suurimatel tuuleturbiinide tootjatel on tänaseks kõigil sama probleem: nad ei suuda enam kasumit teenida ja näevad vaeva elus püsimisega.
Asjade selline seis ei tõota head Euroopa nn “rohelise revolutsiooni” jaoks, mida müüakse avalikkusele mitte üksnes kliimakriisi lahendusena, vaid ka Euroopa riikide tulevase majandusliku heaolu garandina. Tegelikult lubas liidukantsler Olaf Scholz, et energiasüsteemi ümberkujundamine loob Saksamaa jaoks “majandusliku ime”.
Teoreetiliselt peaks Saksamaa tuuleturbiinide tööstus tootma kasumit, sest nõudlus tuuleturbiinide järele ainult kasvab ja Euroopa poliitiline klass on pühendunud taastuvenergia ideele koos energiasõltumatusega, vahendab Saksa ajaleht Welt.
Sellegipoolest kogunesid tuuleenergia revolutsiooni juhtivate Saksa ettevõtete juhid Husumi linna Husum Windi messile, et kurta kasvava kriisi üle, millega nende ettevõtted tänaseks silmitsi seisavad.
“Euroopas on Hiina tootjad juba paigaldanud või paigaldamas 2,8 gigavati jagu tuuleenergia toodangut,” tõdes Saksa Mehaanika- ja Masinaehituse Assotsiatsiooni (VDMA) elektrisüsteemide divisjoni juht Dennis Rendschmidt ajakirjanikele. “Poliitikud ja ühiskond on seega sunnitud endalt küsima, kas nad tahavad selles osas midagi ette võtta.”
Praegu on üheksa kümnest Saksamaa kodudele paigaldatud päikesepaneelist valmistatud Hiinas.
Lisaks rääkis Siemensi Saksamaa haru juht Jochen Eickholt kõigi kohalviibivate ettevõtete eest, öeldes: “Me oleme kõik koos sügavas kahjumis.” Sarnaseid seisukohti väljendasid ka teised valdkonna paneeldiskussioonis osalenud tippjuhid.
Nii Hiina kui ka India konkurendid on teatanud oma sisenemisest Euroopa turgudele ja kui ajaloost lähtuda, võivad nad sundida Euroopa ettevõtteid peagi tegevust lõpetama. Asjaolu, et Hiina on juba pikka aega varastanud ka Ameerika Ühendriikidelt ärisaladusi, sealhulgas tuuleturbiinide tehnoloogiat, ei ole Euroopa riike ometi olulisi protektsionistlikke jõupingutusi tegema sundinud.
Üks turbiinitootja, Hiinast Changshast pärit Sany, jagab juba saksakeelset reklaamkirjandust oma 919 tuuliku kohta. “Loomulikult oleme sihikule võtnud ka Saksamaa turu,” ütles Sany Europe GmbH müügijuht Gregoir de Fouchier. “Kaalume tootmise alustamist Euroopas.”
Saksa poliitikud kuulutasid alles lähiminevikus, et päikeseenergiatööstus kasvatab majandust nii Saksa ettevõtete kui tarbijate heaks. Praegu on üheksa kümnest Saksamaa kodudele paigaldatud päikesepaneelist valmistatud Hiinas, kusjuures paljud neist ettevõtetest saavad kasu Hiina valitsuse uskumatult tulusatest toetustest, mis on Saksa ettevõtted konkurentsivõimetuteks jätnud. Saksamaa tuuleturbiinide tööstust näib peagi ootavat ees samasugune saatus.
Hiina tuulikud on lihtsalt odavamad kui Euroopas toodetud analoogid ning Siemensi Saksamaa haru juhi Eickholti sõnul: “Üle 50 protsendi kõigist tuulikutest kogu maailmas on juba praegu paigaldatud Hiinasse.”
Sama situatsioon on minevikus kordunud paljude Saksa ja Lääne ettevõtete jaoks, kelle teadus- ja arendustegevuse Hiina konkurendid kas kopeerisid või varastasid. Hiinlastel on lisaks valmisolekule varastada tehnoloogiat ja subsideerida tööstust ka mitmeid muid eeliseid. Nende hulgas hiiglaslik koduturg, mis võimaldab tekitada tootmises mastaabisäästu ning ligipääs odavale Vene energiale.
Summa summarum on olukord lihtne… Hiina tuulikud on lihtsalt odavamad kui Euroopas toodetud analoogid ning Siemensi Saksamaa haru juhi Eickholti sõnul: “Üle 50 protsendi kõigist tuulikutest kogu maailmas on juba praegu paigaldatud Hiinasse.” Ta lisas, et kui Hiina turg on mingi hetk küllastunud, asuvad Hiina ettevõtted otsima isukalt uusi turge mujal, sealhulgas ka Euroopas, mis on näiliselt võimetu takistama odavama ekspordi saabumist pigem varem kui hiljem.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!