Ameerika Ühendriikidele kuulub ligikaudu 750 sõjaväebaasi 80 riigis, ulatudes igale kontinendile peale Antarktika. See tähendab, et igast kümnest maailmas leiduvast riigist neljas asub vähemalt üks USA sõjaväebaas. Miks see sedasi on, seletatakse lahti järgnevas intervjuus.
Al Jazeera: Lubage mul teile tutvustada David Vine`i, Ameerika Ülikooli antropoloogia professorit ja kõige olulisema USA välisriikides asuvaid sõjaväebaase käsitleva raamatu autorit. Aastate jooksul on Vine kogunud infot ning koostanud USA-le kuuluvatest välisriikides asuvatest sõjaväebaasidest detailse andmebaasi, kusjuures tema poolt loodud kataloog on niivõrd põhjalik, et isegi Pentagoni uurimisrühm toetus mõni aasta tagasi oma uuringus Vine`i koostatud baaside nimekirjale. Härra Vine, tahtsin teilt alustuseks küsida, kas niivõrd paljude baaside omamine välisriikides on ikka normaalne?
David Vine: Tänase seisuga kuulub USA-le rohkem välismaiseid sõjaväebaase, kui on olnud ühelgi riigil, rahval või impeeriumil maailma ajaloo jooksul.
Tänase seisuga kuulub USA-le rohkem välismaiseid sõjaväebaase, kui on olnud ühelgi riigil, rahval või impeeriumil maailma ajaloo jooksul.
Al Jazeera: Niipalju kui meile teada on, on vaid tosinal muul riigil vähemalt üks välisriigis asuv sõjaväebaas ning kõigile neile riikidele kokku kuulub 70 baasi ehk ligikaudu kümme korda vähem kui Ameerika Ühendriikidel ainuisikuliselt. Seega kuulub USA-le ligikaudu 90 protsenti kogu maailma välis-sõjaväebaasidest.
Oma tänasel kujul hakkasid sõjaväebaasid levima Teise maailmasõja ajal, pärast 2. septembril 1940. aastal USA ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud nn “lahinglaevad baaside vastu” lepingut, mille kohaselt andis USA Briti Kuninglikule Mereväele 50 Esimese maailmasõja aegset mereväe hävitajat ning sai vastutasuks 99 aastat kehtiva ilma rendita sõjaväebaaside rajamise ja pidamise loa ning sisuliselt kontrollimatu valitsusõiguse kaheksal Briti territooriumil Atlandi ookeanis ning Kariibi meres, sh Jamaical, Bahama saartel ja Trinidadil.
Aastaks 1945. ehitas USA juba välisbaase kiirusega 112 baasi kuus, mis tähendab, et vaid viie aasta jooksul lõid Ameerika Ühendriigid maailma esimese sõjaväebaaside impeeriumi, pärast mida ei ole Washington oma baasidele tugineva ülemvõimu strateegiat muutnud.
Aastaks 1945. ehitas USA juba välisbaase kiirusega 112 baasi kuus, mis tähendab, et vaid viie aasta jooksul lõid Ameerika Ühendriigid maailma esimese sõjaväebaaside impeeriumi, pärast mida ei ole Washington oma baasidele tugineva ülemvõimu strateegiat muutnud.
Miks on olukord selliseks kujunenud ja milline näeks maailm välja siis, kui USA oma välis-sõjaväebaasid sulgeks?
David Vine: Teie kokkuvõte vastab tõele. Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingu alusel sai USA-st tõepoolest täiesti uut ja enneolematut liiki impeerium ning imperialistlik võim kanti II maailmasõja järgselt Briti Impeeriumilt üle Ameerika Ühendriikide impeeriumile.
Asjaolu, et sõjaväe heaks töötavad teadlased pidasid vajalikuks toetuda minu alates 2015. aastast koostatud nimekirjale USA välis-sõjaväebaasidest, on tõeliselt halb märk sellest, milliseks olukord on kujunenud. See viitab ühest küljest probleemidele läbinähtavuse osas, kuid teisest küljest usuvad paljud teadlased, et tegelikult ei tea Pentagon ise ka, kui palju baase neil üle maailma laiali on, sest neid baase on lihtsalt nii kohutavalt palju.
Imperialistlik võim kanti II maailmasõja järgselt Briti Impeeriumilt üle Ameerika Ühendriikide impeeriumile.
Al Jazeera: See toobki meid keskse küsimuse juurde.
David Vine: Milles seisneb Ameerika Ühendriikide kogu maailmas sõjaväelise kohalolu mõte? See on hea küsimus. Lühidalt vastates ütleksin, et vastus peitub osaliselt impeeriumis.
Al Jazeera: Sellepärast ei saagi rääkida USA-le kuuluvate välis-sõjaväebaaside arvust ilma ühtlasi käsitlemata, mida need baasid funktsionaalselt esindavad. Ütleme selle siis otsesõnu välja: USA välisbaasid esindavad imperialismi.
Kuigi vastab tõele, et USA militaarbaaside hulk kasvas dramaatiliselt pärast Teist maailmasõda, hakkas USA oma võimu ja mõjukust väljaspool oma riigipiire rakendama juba 19. sajandi algupoolel. Aastal 1823 võtsid Ameerika Ühendriigid omaks välispoliitilise aluspõhimõtte, Monroe` doktriini, mille järgi seisis USA vastu Euroopa poolt koloniseerimisele ning kuulutas läänepoolkera oma mõjualaks. See põhimõte kujundas välja USA kalduvuse sõjaväeliselt sekkuda ja teistesse riikidesse sisse tungida, sh näiteks Kuuba iseseisvussõjas 1898. aastal, Hispaania kolooniate vallutamisel ning vaid aasta hiljem filipino revolutsionääridega sõdimisel.
Külma sõja lõpuks oli Ameerika Ühendriikidel 1600 sõjaväebaasi 40 riigis ja koloonias. Tänaseks on baase poole vähem järele jäänud, kuid samas on USA sõjaväge võõrustavate riikide hulk kahekordistunud.
Ilmselgelt ei piirdunud Ameerika Ühendriigid oma globaalsetes ambitsioonides üksnes loetletud konfliktidega. Pärast Teist maailmasõda kasvatas USA valitsus oma välisbaaside arvukust ning tugevdas oma positsiooni maailmas domineeriva jõuna, pidades oma sõjalisi sekkumisi üle kogu maailma õigustatuks. Aastal 1945 saatis USA oma väed vallutama Lõuna-Koread ning aastal 1955 algas Vietnami sõda. Ameerika Ühendriigid saatsid oma sõjaväe igassse riiki, kus iganes neile tundus, et USA ülemvõimu võib ähvardada mingi oht, eriti poliitiliselt vasakpoolsete valitsustega maadesse. Üks näide USA tegutsemisviisist on Ladina-Ameerika, mis sai omal nahal kogeda USA korduvaid sekkumisi ning režiimivahetusi.
Külma sõja lõpuks oli Ameerika Ühendriikidel 1600 sõjaväebaasi 40 riigis ja koloonias. Tänaseks on baase poole vähem järele jäänud, kuid samas on USA sõjaväge võõrustavate riikide hulk kahekordistunud. Jaapanis ja Saksamaal on tänaseni 119 USA sõjaväebaasi ning Lõuna-Koreas 76.
Oluline on arvestada, et 750 USA välis-sõjaväebaasi hulka loetakse ka need, mis asuvad Ameerika Ühendriikidele kuuluvatel territooriumitel, mille elanikel ei ole USA emamaa elanikega võrdseid õigusi. Sellised territooriumid on näiteks Guam, Puerto Rico ja Ameerika Samoa.
David Vine: Võime välis-sõjaväebaase käsitleda ka teatud tüüpi koloonia alaliigina. Need on mini-mikrokolooniad, mille kaudu USA valitsus ja teatud määral ka USA korporatsioonid saavad rakendada oma võimu maailma erinevate riikide üle.
Võime välis-sõjaväebaase käsitleda ka teatud tüüpi koloonia alaliigina. Need on mini-mikrokolooniad, mille kaudu USA valitsus ja teatud määral ka USA korporatsioonid saavad rakendada oma võimu maailma erinevate riikide üle.
Al Jazeera: Vaatame näiteks Ramsteini õhuväebaasi Saksamaal. Ramsteini-laadseid suuri baase nimetatakse sageli “Väikesteks Ameerikateks”. Seal on Ameerika koolid, kortermajade kvartalid, kiirtoidurestoranid ning paljud muudki Ameerika tooted. Üle 400 USA välis-sõjaväebaasi on suured baasid, milles töötab enam kui 200 sõjaväelast. Ülejäänud on väikesed baasid ehk “vesiroosid” (“Vesiroosistrateegiast” kirjutab David Vine lähemalt siin), milles hoitakse tavaliselt droone, jälgimislennukeid või eelnevalt positsioneeritud relvi ja varusid. Väikesed baasid asuvad üldiselt Aafrikas, Ida-Euroopas ning Ladina-Ameerikas.
Professor Vine`i sõnul täidavad USA välisriikides asuvad sõjaväebaasid sõjalise hüppelaua rolli, nagu näiteks Nigeris paiknev drooniladu, Galapagose saartel paiknev maandumisrada või Djiboutis paiknev Somaalia vastu suunatud õhurünnakute sooritamiseks kasutatav baas.
Ameerika Ühendriikide jõu rakendamise strateegia on paraku kulukaks osutunud. Alates 2001. aastast on USA kulutanud sõdadele ligi 6 triljonit dollarit. Võrdluseks oleks sama raha eest saanud majutada kõik USA kodutud elanikud ning teha lõpu kogu maailma näljahädale. Kuid kulud ei ole olnud üksnes finantsilised, vaid ka humanitaarsed: ainuüksi Lähis-Idas on pärast 2001. aasta 11. septembrit peetud sõdades surnud üle 800 000 inimese.
Alates 2001. aastast on USA kulutanud sõdadele ligi 6 triljonit dollarit. Võrdluseks oleks sama raha eest saanud majutada kõik USA kodutud elanikud ning teha lõpu kogu maailma näljahädale. Kuid kulud ei ole olnud üksnes finantsilised, vaid ka humanitaarsed: ainuüksi Lähis-Idas on pärast 2001. aasta 11. septembrit peetud sõdades surnud üle 800 000 inimese.
David Vine: USA sõjasüsteem ning militaar-tööstusliku kompleksi võim on vaja lammutada. Vastasel juhul kardan, et Ameerika Ühendriigid osalevad tulevikus veelgi katastroofilisemates sõdades, kui on olnud alates 2001. aastast siiani peetud konfliktid.
Al Jazeera: Meid ähvardab oht astuda sõtta Hiinaga Taiwani pärast. USA sõjavägi on salaja koolitanud Taiwani sõjaväelasi, kuigi ametlikult tunnistab USA Taiwani kuulumist Hiina alla.
David Vine: Tulevased sõjad peaks ameeriklaste jaoks mõeldamatud olema, kuid eksisteerib laialt levinud uskumus, et mida iganes USA sõjavägi ka maailmas teeb, siis küllap on see hea ja kaitseb USA-d ning inimesi mujal maailmas. Kahjuks on liigagi sageli tegelik olukord vastupidine.
Al Jazeera: USA välis-sõjaväebaaside rajamise eesmärgil on üle maailma palju inimesi ka küüditatud oma põliskodudest. Võtame näiteks Diego Garcia – India ookeanis paikneva USA baasi. Ameerika Ühendriikide valitsus leppis Ühendkuningriigi valitsusega salaja kokku baasi ehitamise nimel kogu rahvastiku ebaseaduslikult kõrvaldamises. Lisaks on paljud inimesed erinevates võõrustajariikides järjepidevalt protesteerinud USA sõjaväe nende riigis viibimise vastu. Näiteks Iirimaal Shannonis on elanikud protesteerinud selle vastu, et USA sõjavägi kasutab Shannoni lennujaama relvaveoks.
Bideni administratsioon oleks saanud ja Trump saaks soovi korral lihtsasti sadu mittevajalikke välisriikides asuvaid baase sulgeda. Kuid küsimus ei ole üksnes mõne baasi sulgemises, vaid Ameerika Ühendriikide globaalse hegemoonia strateegia kahtluse alla seadmises.
Ka Ecuadori president keeldus 2009. aastal USA sõjaväebaasi litsentsi uuendamast, teatades, et USA sõjaväel on tema riigi üle liiga suur kontroll, kuid ta oleks valmis USA litsentsi pikendama, kui Ecuadoril lastaks rajada oma sõjaväebaas New Yorki. Kui välisriikides asuvate sõjaväebaasidega ei ole midagi valesti, siis ei tohiks see ju probleem olla?
Vastupidiselt muljele, mida Pentagon üritab tekitada, on välis-sõjaväebaaside sulgemine tegelikult suhteliselt lihtne, sest selleks ei ole vaja kongressi osalust. Varasemad USA presidendid on baase presidendi määruste abil sulgenud. Mõlemad Bushid ja Bill Clinton sulgesid 1990-tel ja 2000-tel Euroopas ja Aasias sadu USA baase. See tähendab, et ka Bideni administratsioon oleks saanud ja Trump saaks soovi korral lihtsasti sadu mittevajalikke välisriikides asuvaid baase sulgeda. Kuid küsimus ei ole üksnes mõne baasi sulgemises, vaid Ameerika Ühendriikide globaalse hegemoonia strateegia kahtluse alla seadmises.
David Vine: Ma leian, et maailm oleks palju rahumeelsem ning ameeriklased võiksid end palju kaitstumalt tunda, kui Ameerika Ühendriikidel oleks välisriikides vähem sõjaväelisi baase. Kahekümne aasta katastroofiliste sõdade järel peaks praegune olukord panema meid tõsiselt järele mõtlema ning oma lähenemist ülejäänud maailmaga suhtlemisel olemuslikult muutma.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: VanderWolf Images/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: