Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Josh Stylman
Josh Stylman arutleb, kuidas väljamõeldud rahale püstitatud finantssüsteem kujutab endast üha enam tehislike kontrollstruktuuride najale ehitatud ühiskonna põhistruktuuri, kus kõik ehe ja tõene asendatakse tehislike süsteemidega, mis ei vabasta, vaid orjastavad inimest. Stylman on veendunud, et tehislike kontrollvõrgustike türanniast vabanemine ei ole mitte üksnes soovitav, vaid ka võimalik, ning pakub omapoolseid näpunäiteid eheduse ja autonoomia taastamiseks. Järgnev on esimene osa kaheosalisest loost.
Me elame tänapäeval maailmas, kus inimeste põhivajadusi – raha, toitu, tervist, haridust ja isegi teabe kättesaadavust – kontrollivad ja manipuleerivad suuresti tehislikud süsteemid. See võltsingute võrgustik sai alguse keskpankurite poolt kontrollitava fiat valuuta (st ilma tagatiseta raha) loomisest ehk keskpankade loodud raha väärtuse deklareerimisest, selle kasutamise kohustuslikuks tegemisest ja sellest sõltuvuse tagamisest, tekitades kunstliku puuduse seal, kus seda loomulikul kujul ei esine. Võime tänaseks tehislikkuse võrgustikku märgata kõikjal meid ümbritsevas maailmas: raha, mis on loodud n-ö tühjalt kohalt, kuid mida on sellegipoolest alati liiga vähe; külluslik toit, mille kättesaadavust on tehislikult piiratud; looduslikud ravivõimalused, mis on tituleeritud üleolevalt „alternatiivseteks“; ning tarkus, mis on asendatud tiitlitega.
Inflatsiooni kaudu röövitakse hääletult peaaegu kõik teie säästud, võõrandades teie tootlikku energiat oma võimu teostamise vahendina.
Josh Stylman
Raha maatriks
Esmalt süsteemi olemusest… Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv “võlub” raha välja võlgade monetiseerimise kaudu ning iga juurde trükitud dollar röövib väärtust igalt juba olemasolevalt dollarilt. Inflatsiooni kaudu röövitakse hääletult peaaegu kõik teie säästud, võõrandades teie tootlikku energiat oma võimu teostamise vahendina. 1913. aastal võis kuu aega korralikult tööd teinuna osta saadud palga eest väga peene ülikonna. Tänapäeval katab see palk vaevalt nädala jagu toidukaupade kulu. Töö ei ole muutunud – küll aga on muutunud raha olemus. Fiat-valuuta ise on omamoodi pealesunnitud sõltuvus ning alates kullastandardist loobumisest 1971. aastal ei ole rahaga manipuleerijad tunnistanud enam mingisuguseid piire oma võimu ulatusele.
Pangad loovad raha klahvivajutuste abil ja nõuavad seejärel õhust loodud raha kinni maksmist reaalse inimaja ja -tööjõuna.
Josh Stylman
Kuid küsimus ei seisne üksnes valuutas, vaid ultimatiivselt energia kogumises. Pangad loovad raha klahvivajutuste abil ja nõuavad seejärel õhust loodud raha kinni maksmist reaalse inimaja ja -tööjõuna. Kui Föderaalreserv trükkis 2020. aastal 6 triljonit dollarit, siis ei loonud keskpank tegelikkuses sentigi lisaväärtust – selle asemel vähendati teie poolt tööga rahasse salvestatud energiat. Selles seisnebki kaasaegne finantsalkeemia: teie tootlikkuse muutmine nende võimuks. Nagu Jeffrey Tucker Brownstone’i Instituudist tabavalt nentis: „Föderaalreserv on mootor, mis hoiab käigus inimkonna ajaloo ühte kõige keerukamat röövimise viisi.”
Oluline on mõista, et tänaseks kontrollivad vaid kuus meediakorporatsiooni 90% USA meediaväljaannetest, võrreldes 50 ettevõttega 1983. aastal. Selle konsolideerumise tähtsust suurendab veelgi asjaolu, et probleem ei peitu mitte lihtsalt võltsuudistes, vaid tervikliku võltsreaalsuse genereerimises ja sotsiaalse killustatuse konstrueerimises.
Josh Stylman
Kõige selle lõppmäng selgineb sedamööda, kuidas riikide keskpangad kiirustavad rakendama inimestele mugavust lubavaid keskpanga digivaluutasid (CBDC), ehitades samal ajal üles infrastruktuuri täielikuks finantsjärelevalveks. Stabiilse väärtusega raha – mida piiravad looduslikud või matemaatilised asjaolud – ei saa lihtsalt esile manada. Kulla ja hõbeda kaevandamise võimalused on füüsiliselt piiratud. Bitcoin seevastu on piiratud 21 miljoni mündiga. Samuti ei ole maad võimalik kaardile juurde lisada. Kuigi nimetatud nähtused ei ole täiuslikud, peitub neis kõigis samasugune oluline omadus: keskplaneerijad ei saa neid oma suva järgi juurde tekitada. Need piirangud tähendavad, et tõeline väärtus on teenitud, mitte fabritseeritud, mistõttu neid vara vorme rünnataksegi – need on varad, mille väärtust ei saa inflatsiooniga haihtuma panna.
Samamoodi nagu finantssüsteem vormib meie majanduslikku reaalsust kunstliku nappuse kaudu, kujundab ka infomaastik meie maailmas toimuva taju väheste isikute kätte koondatud kontrolli läbi.
Meie ülesanne on anda inimestele mitte seda, mida nad tahavad, vaid seda, mida meie otsustame, et nad peaksid saama.
CBS News endine president Richard Salant
Uudiste tootmine
Oluline on mõista, et tänaseks kontrollivad vaid kuus meediakorporatsiooni 90% USA meediaväljaannetest, võrreldes 50 ettevõttega 1983. aastal. Selle konsolideerumise tähtsust suurendab veelgi asjaolu, et probleem ei peitu mitte lihtsalt võltsuudistes, vaid tervikliku võltsreaalsuse genereerimises ja sotsiaalse killustatuse konstrueerimises. Fiat-valuuta on loonud fiat-uudiste süsteemi, kus kehtivad samad põhimõtted: kuuluta midagi, korda seda, pane see maksma ja see jõuab masside teadvusesse. Meedia valikuvõimaluste illusioon varjab selle omanikeringi ekstreemset koondumist: varahaldusgigandid BlackRock ja Vanguard on kõigi suuremate meediaettevõtete tippaktsionärid, neile kuuluvad aktsiate kaudu ka suured pangad, kaitsetööstuse ettevõtted, ravimifirmad ja samad korporatsioonid, mis neile kuuluvates meediaväljaannetes rohket positiivset kajastust leiavad…
Nagu uudisteagentuuri CBS News endine president Richard Salant tunnistas: „Meie ülesanne on anda inimestele mitte seda, mida nad tahavad, vaid seda, mida meie otsustame, et nad peaksid saama.“
Koroonatürannia oli sedavõrd ekstreemne, et selle haripunktil märkasid isegi kõige võimutruumad inimesed, kuidas narratiive jutustati pidevalt ümber.
Josh Stylman
Jagades ühiskonna lõpututeks vastanduvateks leerideks – vasakpoolsed vs parempoolsed, mustad vs valged, vaktsineeritud vs mittevaktsineeritud – tagavad võimu tüüri juures olijad, et inimesed jätkavad lõputult üksteise vastu võitlemist, selle asemel et tõsta pilk ja märgata, kes tõmbab telgitagustes nööre.
Siin ei ole tegemist pelgalt eriarvamuste summutamise, vaid uskumuste kujundamisega. Kas mäletate ehk, kui kiiresti muutus leebelt julgustav soovitus „Usalda teadust“ käsuks „Ära sea autoriteeti kahtluse alla“? Kuidas „kahest nädalast viiruse leviku tasandamiseks“ sai kahe aasta pikkune eesmärkide nihutamine? Koroonatürannia oli sedavõrd ekstreemne, et selle haripunktil märkasid isegi kõige võimutruumad inimesed, kuidas narratiive jutustati pidevalt ümber.
Koordineeritud sõnumite monotoonne korrutamine tekitab elanikkonnas konsensuse illusiooni.
Josh Stylman
Infotööstus ei kontrolli mitte üksnes seda, mida te näete, vaid kujundab ka viisi, kuidas te tõlgendate seda, mida teile näidatakse. Sisu kureerimise algoritmid loovad kajakambreid, samal ajal kui koordineeritud sõnumite monotoonne korrutamine tekitab elanikkonnas konsensuse illusiooni. Meediaväljaanded kuuluvad korporatsioonidele, mis sõltuvad valitsuse lepingutest ja mida reguleerivad asutused, kelle tegevust nad kajastavad. Kui te jälgite raha teekonda alates ravimireklaamidest kuni kaitsetööstusettevõtete omandini, siis näete, et meediakontsernid mitte ei anna aru meid valitseva süsteemi kohta, vaid nad ise ongi valitseva süsteemi osisteks.
Informatsiooniga manipuleerimine juhatab omakorda sisse tsentraliseeritud võimu kõige laastavama väljendusviisi ehk lõputute sõdade masinavärgi.
Meediakontsernid mitte ei anna aru meid valitseva süsteemi kohta, vaid nad ise ongi valitseva süsteemi osisteks.
Josh Stylman
Pankurite sõjamasin
Sõda on ülim rahapesu vorm ja pankurid on seda lihvinud alates Napoleoni sõdadest. Looge konflikt, rahastage kõiki osapooli, teenige hävingu pealt kasumit ning seejärel rahastage uut ülesehitust – nõnda kõlab sõja arvelt kasumi teenijate loogika. Samade finantshuvide esindajad koguvad “verise raha” oma taskusse, olenemata sellest, kes „võidab“.
Sõjatööstuskompleks vajab lõputuid vaenlasi selleks, et õigustada lõputuid kulutusi. Kui üks vaenlane ära langeb, luuakse koheselt uus. Nad ei müü relvi – nad müüvad hirmu. Iga välja lastud rakett tähistab ehitamata jäänud koole, rahastamata jäänud haiglaid, toetamata jäänud kogukondi. Oluline on mõista, et sõjad maksavad kõikjal ja alati kinni inimesed nii oma elude kui varaga, samas kui finantsistid koguvad hävingu pealt dividende.
Looge konflikt, rahastage kõiki osapooli, teenige hävingu pealt kasumit ning seejärel rahastage uut ülesehitust – nõnda kõlab sõja arvelt kasumi teenijate loogika.
Josh Stylman
Nad nimetavad seda „välispoliitikaks”, kuid tegelikult on see rahvastikukontroll ja ressursside vargus. Riikideülesed globalistlikud võrgustikud hävitavad iseseisvad riigid, kes julgevad luua oma rahasüsteeme või kaubelda väljaspool nende kontrolli, nimetades oma hävitustööd „demokraatia levitamiseks“. Noored inimesed surevad võõrastel maadel, samal ajal kui ülikonnastatud raisakotkad joonistavad uusi maakaarte ümber naftaväljade ja kaubateede. Vaadake vaid Ukrainat, kus USA finantshiid BlackRock on juba asunud planeerima „ülesehitust“, ostes kokku maad ja ressursse, samal ajal kui ukrainlased surevad (sadade tuhandete kaupa).
Ning samal ajal kui füüsiline sõda hävitab kehasid, peab volituste süsteem vaiksemat lahingut mõistuse nimel, määrates kindlaks, kelle jutule võib omistada autoriteeti ja milliseid tõdesid peetakse “vastuvõetavaks”.
Sõjad maksavad kõikjal ja alati kinni inimesed nii oma elude kui varaga, samas kui finantsistid koguvad hävingu pealt dividende.
Josh Stylman
LUGU JÄTKUB…
Adrian Bachmanni kommentaar:
“Sõjad maksavad kõikjal ja alati kinni inimesed nii oma elude kui varaga, samas kui finantsistid koguvad hävingu pealt dividende.”
Antud hinnangus väljendub tõsiasi, milles peegeldub inimkonna ajaloo kurbloolisuse moraalselt üks kõige raskemini talutavamaid tahke. Alates Nathan Rothschildi kurikuulsast manöövrist Waterloo lahingu ajal, mille abil konsolideeriti pankurisuguvõsa kontrolli maailma toonaseks reservvaluuta emitendiks oleva Ühendkuningriigi finantssüsteemi üle, kuni bolševike revolutsioonini Venemaal ning NSDAP võimuletulekuni Saksamaal on võimalik inimkonna ajaloo kõige pöördelisemate ning verisemate episoodide epitsentrist leida ikka ja jälle rahvusvahelised finantsvõrgustikud, mis väljuvad konfliktist võitjana sõltumata sellest, milline osapool sõdades või kodusõdades triumfeerib.
Ülaltoodud printsiipi silmas pidades saab olema huvitav vaadata, milliseks formeerub sõjajärgse Ukraina alles jäänud maade ja varade – eeskätt tooraine ning maailma viljakaimate hulka kuuluva põllumajandusmaa – omanike ring. Üks asi on ajalugu ning konflikti taga seisvaid jõude silmas pidades praktiliselt garanteeritud ning selleks on rusuv tõdemus, et Ukraina maa ega selle põues peituvad varad ei saa pärast sõda enam kuuluma oma kodumaa pinnast miljoni mehe vereohvriga niisutanud ukraina rahvale.
Üks asi on ajalugu ning konflikti taga seisvaid jõude silmas pidades praktiliselt garanteeritud ning selleks on rusuv tõdemus, et Ukraina maa ega selle põues peituvad varad ei saa pärast sõda enam kuuluma oma kodumaa pinnast miljoni mehe vereohvriga niisutanud ukraina rahvale.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: