Militaaruudiste portaal Military Watch Magazine teavitab, et Vene Föderatsioon on avanud hiljuti Kaug-Idas uued tehased, mis võimaldavad laiendada pikka aega vaid Ameerika Ühendriikide monopoliks olnud viienda põlvkonna nn “radarile nähtamatute” varghävitajate tootmist.
Riigi omanduses olevale Ühendatud Lennukitoomise Kontsernile kuuluvad uued tootmisliinid avati Kaug-Ida Komsomolsk Amuuri Ääres asuva tehase 90. aastapäeva puhuks. Uued tootmisliinid on mõeldud hõlpsustamaks Su-57 tüüpi varghävitaja turbiinide ning elektroonika testimist ja tootmist.
2010. aastal esmalennu teinud viienda generatsiooni hävitaja arendamine kulges möödunud kümnendil vaevaliselt, ent viimastel aastatel on Vene sõjatööstus suutnud käivitada lennuki esmase seeriatootmise võimekuse. Kui 2022. aastal suutis Vene aeronautikatööstus riigi õhujõududele üle anda 6 Su-57 tüüpi varghävitajat, siis 2023. aastaks oli tootmismaht kahekordistunud 12 lennukini ning 2024. aastal prognoositakse 20 Su-57 üle andmist õhujõududele. Lähiaastatel oodatakse Su-57 tootmismahtude kasvu üle 30 lennukini aastas, et täita 2027. aastaks esitatud tellimus esimesele 76-le lennukile.
Kui 2022. aastal suutis Vene aeronautikatööstus riigi õhujõududele üle anda 6 Su-57 tüüpi varghävitajat, siis 2023. aastaks oli tootmismaht kahekordistunud 12 lennukini ning 2024. aastal prognoositakse 20 Su-57 üle andmist õhujõududele.
Komsomolsk Amuuri Ääres lennukitehaste uued tootmisliinid hõlmavad endas liitreaalsuse peakomplekte töölistele, mille eesmärk on aidata montaažitöölistel operatsioone kiiremini ja täpsemalt teostada. Kuna radari eest varjatud lennukite puhul on konstruktsiooniliste lahenduste koostekvaliteet kriitilise tähtsusega, on uute montaažiliinide kasutuselevõtust oodata mitte üksnes tootmismahtude, vaid ka kvaliteedi täiustumist, mis võimaldab vähendada mahajäämust USA varghävitajatest radarile nähtamatuks jäämise parameetrites. Spetsialistide hinnangul on seeriatootmise Su-57 hävitajad demonstreerinud kvalitatiivset hüpet võrreldes lennuki prototüüpversioonidega 2010-ndatest.
Vene õhujõudude 5. generatsiooni nn “radarile nähtamatuks jäävate” lennukite kasutuselevõtt on graafikust maas, kuna 2020. aastaks pidi Vene õhujõududele olema üle antud juba 50 lennukit, samas kui 2023. aasta seisuga oli üle antud vaid 32 eksemplari (nendest 10 testiotstarbelised). Vaatamata sellele on oodata, et uute tootmisliinide käivitamine võimaldab lähitulevikus lõpetada viimaste Su-30 ja Su-35 tüüpi 4+ generatsiooni hävitajate tootmise (v.a ekspordi tarbeks) ning keskenduda Vene õhujõududele Su-57 varghävitajate ning Su-34 rindepommitajate tootmisele.
Allikad: siin ja siin
Adrian Bachmanni kommentaar:
Mis tahes riigi militaartööstusliku võimsuse hindamisel on adekvaatse pildi saamiseks vaja avada sobilik taustsüsteem. Juhul kui uute tootmisliinide käivitamisega kavandatav 5. generatsiooni hävitajate tootmismahtude kasv peaks tõusma vähemalt 30-40 lennukini aastas, on see küllaldane, et tagada kogu Vene taktikalise lennuväe varustamine 5. generatsiooni hävitajatega orienteeruvalt 10-15 aasta jooksul.
Juhul kui uute tootmisliinide käivitamisega kavandatav 5. generatsiooni hävitajate tootmismahtude kasv peaks tõusma vähemalt 30-40 lennukini aastas, on see küllaldane, et tagada kogu Vene taktikalise lennuväe varustamine 5. generatsiooni hävitajatega orienteeruvalt 10-15 aasta jooksul.
Adrian Bachmann
Kui soovida teada, milline on mingisuguse riigi teatud tüüpi relvaplatvormi (hävitaja, soomusmasina, sõjalaeva) maksimaalne arsenal, siis tuleb võtta antud platvormi aastane tootmisvõimsus ning korrutada see antud platvormi maksimaalse ekspluatatsiooni tsükliga. Kui me arvestame hävituslennukite maksimaalseks ekspluatatsiooni perioodiks umbes 30-35 aastat, siis sellest nähtub, et Vene Föderatsiooni 5. generatsiooni hävitajate pargi maksimaalseks teoreetiliseks suuruseks saaks järgnevate dekaadide jooksul olla umbes tuhat lennukit. Reaalsuses saaks see olema kindlasti oluliselt väiksem, kuna Vene õhujõudude kasutuses on hetkeseisuga kokku ca 900 hävituslennukit (võrdluseks USA õhujõududel ca 1800, Hiinal ca 1100, Saksamaal 209, Ühendkuningriigil 149, Ukrainal 72, Rootsil 71) ning kõikide lennukitüüpide asendamine varghävitajatega oleks nii militaarselt kui majanduslikult ebaotstarbekas.
Vene õhujõudude kasutuses on hetkeseisuga kokku ca 900 hävituslennukit (võrdluseks USA õhujõududel ca 1800, Hiinal ca 1100, Saksamaal 209, Ühendkuningriigil 149, Ukrainal 72, Rootsil 71).
Adrian Bachmann
Isegi kui 2024. aasta lõpuks peaks Vene õhujõudude käsutuses olema 42 viienda generatsiooni hävitajat nagu pärast uute tootmisliinide avamist prognoositud, on see 10 korda väiksem arv kui USA-l, mille edumaa nii Vene kui Hiina õhujõudude ees madala radarisignatuuriga hävituslennukite kasutuselevõtus on jätkuvalt ülekaalukas (USAl õhujõududes oli 2024. aasta seisuga 421 F-22 ja F-35 tüüpi varghävitajat).
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
