Khristopher J. Brooks
USA keskvalitsuse föderaalse pandeemiaabi rahakraanide kinni keeramine on seadnud paljud Ameerika kodanikud ja ettevõtted kasvava finantsilise surve alla, mis toob Ühendriikides peagi kaasa pankrottide arvukuse hüppelise kasvu.
Jaanuaris esitatud pankrotiavalduste koguarv kasvas eelmise aasta jaanuariga võrreldes 19%, 31 087-ni, selgub õigusuuringute firma Epiq andmetest.
Pankrotitaotluste arvu suurenemine tuleneb sellest, et intressimäärade tõus ja kõrge inflatsioon koormavad jätkuvalt majapidamiste eelarveid.
“Valitsusest ei tule enam raha,” ütles Ameerika Pankrotiinstituudi tegevdirektor Amy Quackenboss CBS MoneyWatchile. “Inimesed kogevad lõpuks majanduslikku kriisi. Nad peavad maksma oma hüpoteegi, oma automaksed. On palju inimesi, kes pole suutnud seda tormi üle elada.”
“Inimesed kogevad lõpuks majanduslikku kriisi. Nad peavad maksma oma hüpoteegi, oma automaksed. On palju inimesi, kes pole suutnud seda tormi üle elada.”
Amy Quackenboss, Ameerika Pankrotiinstituudi tegevdirektor
Pankrotivalduste hulk aastate ja paragrahvide kaupa.
Raskused töötajate värbamisel, käimasolev sõda Ukrainas ja hirm majanduslanguse ees on ajendanud ka paljusid ettevõtteid pankrotti taotlema, lisas Quackenboss. Kuigi ettevõtete pankrotid on sagenenud, ei ole nende arv veel saavutanud pandeemiaeelset taset.
Reaalsus jõuab kohale
New York Timesi hinnangul jagas föderaalvalitsus ameeriklastele kokku 817 miljardi dollari jagu stiimulimakseid, kuid see rahakraan keerati kinni juba 2021. aasta märtsis. Kongress eraldas lisaks veel 800 miljardi dollari jagu “palgakaitselaene” suurtele ja väikestele ettevõtetele, enne kui programm 2021. aasta mais lõppes.
New York Timesi hinnangul jagas föderaalvalitsus ameeriklastele kokku 817 miljardi dollari jagu stiimulimakseid, kuid see rahakraan keerati kinni juba 2021. aasta märtsis.
Nimetatud föderaalsed vahendid aitasid raskustes ettevõtteid ja üksikisikuid umbes poolteist aastat, kuid karm reaalsus hakkab viimaks kohale jõudma, selgitavad pankrotieksperdid.
“Paljud ettevõtted jäid COVID-19 ajal veel kuidagimoodi ellu ja on just nüüd pankrotiavalduse esitanud,” ütles Vanderbilti ülikooli pankrotiõiguse professor Paige Marta Skiba. “Nad mõistsid nüüd, et nende ettevõte ei jää väljaspool seda palgakaitse maksete maailma ellu.”
“Paljud ettevõtted jäid COVID-19 ajal veel kuidagimoodi ellu ja on just nüüd pankrotiavalduse esitanud.”
Paige Marta Skiba, Vanderbilti ülikooli pankrotiõiguse professor
Pankrotiavalduste arv tõenäoliselt kasvab
Kuigi sajad ettevõtted kuulutasid eelmisel aastal välja pankroti, keskendusid enamik pealkirju meedias vaid suurte kaubamärkide raskustele. Kosmeetikatoodete gigant Revlon esitas juunis tarneahela raskustele viidates pankrotiavalduse ning Regal Cinemas emafirma Cineworld Group esitas septembris pankrotiavalduse 5 miljardi dollari suuruse võlaga.
Krüptoettevõtted, sealhulgas BlockFi, Celsius Network, Three Arrows Capital ja Voyager Digital, läksid samuti möödunud aastal pankrotti. Kuid ükski nimetataud pankrotiavaldustest ei olnud dramaatilisem ja mõjukam kui FTX Tradingu oma. FTX-i kaasasutaja Sam Bankman-Fried seisis krüptomaailma suuruselt kolmanda ettevõtte tegevjuhina pärast krüptovaluutabörsi järsku kokkuvarisemist silmitsi föderaalsete süüdistustega investorite petmise eest.
Pankrotiavaldused sagenevad sel aastal tõenäoliselt veelgi, kui USA siseneb majanduslangusesse, süvendades juba majandust mõjutavaid probleeme, ütles Quackenboss. “Mida rohkem pankrotte aset leiab, eriti 7. peatüki alusel, seda enam saate nägema, kuidas teenused ja tööstused surevad ja töökohad kaovad ning see pole kunagi hea,” tähendas ta.
Sagenenud pankrottidel on siiski ka üks helge külg – need võivad anda võimaluse järgmisele suurele ja edukale ettevõttele, ütles Wake Foresti ülikooli õigusprofessor Steve Nickles.
“Ettevõtted lahkuvad, turule tekib auk, mis omakorda on kellegi jaoks võimalus,” ütles Nickles, kes õpetab pankrotindust. “See kõlab hullumeelselt, aga see on paraku tõde. Pankrotid jätavad ettevõtluse jaoks vabad lüngad.”
Kommenteerib Adrian Bachmann
Ameerika Ühendriikides elab üle 330 miljoni inimese. Ülaltoodud uudises kajastatud ainelise turvalisuse kokku kukkumise koguefekti depressiooni, ängi, kurbuse, lootusetuse, füüsiliste haiguste, perekondade purunemise ning muude etteaimatavate tagajärgede kaskaadi läbi on keeruline umbkaudselt (ja võimatu täpselt) välja rehkendada. Lõppastmes väljendub ülaltoodud majanduskriis miljonite inimeste elude, kümnete miljonite inimeste elustandardi ning sadade miljonite elukvaliteedi kokku tõmbumises.
Mis teeb reaalsuse eriti traagiliseks – nii Ühendriikides kui teistes maades, mis kogevad hetkel elustandardi kiiret kokkuvarisemist majandusdepressiooni algusfaasis – on asjaolu, et kõik need miljardite inimeste kannatused ei kujuta endast inimtahtest sõltumatut paratamatust, mille taga pole agentsust ega süüdlasi. Ehk siis inimeseülest paratamatust, millele ühiskond saaks solidaarselt vastu astuda, suurendades sedasi ühiselt raskuste ületamise kaudu kogukondlikku ühtekuuluvustunnet.
Nii USA-s kui Euroopas (millel seisab päris kindlasti ees märksa drastilisem, ulatuslikum, pikaajalisem ning ilmselt ka pöördumatu ainelise heaolu kokkuvarisemine kui USA-s, mis on Ukraina sõja katastroofilistest mõjudest nii majanduslikult kui julgeolekualaselt suhteliselt isoleeritud) käivitunud majandusdepressiooni näol on tegemist täielikult inimtekkelise – kui mitte lausa planeeritud – katastroofiga, milles on süüdi kas kriminaalne või kriminaalselt ebakompetentne valitsejate klass.
Nii USA-s kui Euroopas (millel seisab päris kindlasti ees märksa drastilisem, ulatuslikum, pikaajalisem ning ilmselt ka pöördumatu ainelise heaolu kokkuvarisemine kui USA-s, mis on Ukraina sõja katastroofilistest mõjudest nii majanduslikult kui julgeolekualaselt suhteliselt isoleeritud) käivitunud majandusdepressiooni näol on tegemist täielikult inimtekkelise – kui mitte lausa planeeritud – katastroofiga, milles on süüdi kas kriminaalne või kriminaalselt ebakompetentne valitsejate klass.
Alustades massipsühhoosile tuginenud ning massipsühhoosi üles kutsuvast koroonasulgude poliitikast – poliitikast, mille kõik tahud olid kainemõistuslikkuse säilitanud inimestele mõistetavad hullumeelsena juba hüsteeria haripunktis – ning lõpetades angloameerika võimueliidi maailmavalitsemise pürgimusega, haiglase obsessiooniga, mis on lähitulevikus tüürimas maailma tuumaapokalüpsise suunas, peab tunnistama, et nii USA kui Euroopa majandusliku heaolu, julgeolekualase turvalisuse ning kodanike vabaduste hävinemine on kõike muud kui üllatav. Teine küsimus on see, kas protsess on enam kuidagi peatatav, või on teekonna kulminatsioon sõgeda politseiriigi embuses tuumaannihiliatsioonini juba vääramatu.
Vastus küsimusele, kas meil on mingisugust lootust, sõltub tervenisti sellest, kas inimesed on valmis väljaspool ideoloogilist fanatismi ning poolanimaalset tribalismi aduma teatud ümberlükkamatuid tõsiasju maailma kohta, millega kooskõlalisusest sõltub esmalt elamisväärse elu võimalikkus ning lõppastmes elu kestmine kui selline.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: